Archive Page 2

elutöö

elutöö ja tööelu

mis sa tehtud saad

mis jääb tegemata

mis jääbki tegemata

mis jääbki kogemata

mitte kogemata vaid meelega

millised ihad millised ihakehastajad jäävad järgi tegemata

millised rümbad jäävad proovimata

millised torsod jäävad torisema

millised kehad ihud ja lihad?

vana sõber Pekka Viirre ütleb : Eräkamerani sai kuvan mammalsista. Eka otus!!!

http://www.facebook.com/?ref=home#!/viirre

Eka otus mutta ei selkärangaton

hea seegi

su iha ja su ihu annavad su ära

annavad su välja

mäletan vana venna Reinu heietusi ajast kui tal veel vana ei olnud:

selles elu ei saa ma valge Mercedesega sõita ja mul ei ole purjejahti – seda teen ma taevases Jeruusalemmas

hmm

naljakas

kui meie usulised unelmad on sisuliselt selle ilma unelmad mis siis?

siis need ongi selle ilma unelmad

kuna taevases Jeruusalemmas pole merd aga on elava veega jõgi siis mina lähen kohe matkale

taevase kanuuga et teada saada kuhu see jõgi siis ikkagi suubub

ja püüda tahan ma forelli

hõrku hõrnast sellest jõest

igale oma

ka mina tahaksin igal hommikul võtta pakendist uue päevasärgi

eemaldada nööpnõelad ja klambrid

igal hommikul

võtta pakendist uued sokid lõigata läbi neid ühendav niit

ja panna jahe puuvillane riie

jalga

ehk siis ehk taevases Jeruusalemmas

kui üldse kui kunagi

ei lähe inimesed (usklikud tai mitte) vananedes paremateks

neile loeb kuvand mis neist jääb ja nende töö jätkuvus ja muu ei miski

ja selle nimel võivad nad väga julmad olla

öelnud Stalin et suurimaks rõõmuks on juua klaasike veini peale oma vaenlase

purukslitsumist (nagu prussaka)

noorte meeste rivaliteet on täiesti instinktiivsel tasandil

nii nagu põlv hüppab reageerides kummihaamrikesele

Taaveti pärand on tore näide sellest kuis nn jumalamees olemine pühitseb ka tavalise risitiisa või vor-i v zakone:

“Ja sina tead ka seda, mis Joab, Seruja poeg, on teinud minule,
mis ta tegi kahele Iisraeli väepealikule, Abnerile, Neeri pojale, ja
Amaasale, Jeteri pojale, ja kuidas ta tappis nad ning valas rahuajal
sõjaverd, määrides sõjaverega oma vöö, mis tal oli puusadel, ja
jalatsid, mis tal olid jalas.
6Seepärast talita oma tarkust mööda ja ära lase teda hallipäisena
rahuga hauda minna!”

Pojakene aja see asi korda. Suurimaks rõõmuks vanadele meestele on näha oma sõda jätkumas. Ja see on alati ja igakord Püha sõda, ristisõda. Andres ja Pearu.

Ja vaata, su juures on Simei, Geera poeg, benjaminlane
Bahuurimist, kes sajatas mind kibeda sajatusega sel päeval, kui ma
läksin Mahanaimi; aga kui ta tuli alla Jordani äärde mulle vastu,
siis vandusin ma temale Issanda juures ja ütlesin: Ma ei surma sind
mõõgaga.
9Ent nüüd ära jäta teda karistamata, sest sa oled tark mees ja
tead küll, mida sa temale pead tegema, et võiksid saata ta hallpea
verisena hauda!”

Ja järgneb peatükk pealkirjaga “Saalomon kindlustab kuningavõimu” mis räägib püha hitmani: Benaja, Joojada poja tegudest kes tapab kõik need kellele Saalomon osundab.

Millise imetrikiga suudab tavaline kristlane seda lepitada näiteks või Mäejutuga? Sellist trikki ei ole olemas. On vaid võimalused a)et ta ise on vaga ja hetkel mõneti pärsitud vägivaldsusega militarist kes ootab suurt apokalüptilist verepulma. b)Või on ta siis ehk vaga hitman ise nagu Taavet või siis see Benaja. c) või ta käib Mäejutu järgi ja hülgab piiblisisese vägivalla samuti nagu ka piiblivälise ilma seda ilustamata ega püüdmata seda pühastada.

Esimest varianti legitimeeritakse reeglina traditsiooniga

ja kogukonnaga mis peab kestma jääma

mistahes hinnaga ja see juba iseenesest legitimeerib mida iganes

Taavet meenutab mulle seda Prantsumaal elavat vene ristiisa kes kirikule annetas 500 tuh dollarit. Kas ütles et” ma ei ole küll suurim lõvi elukõrbes aga ma olen Lõvi ja lõvid ei maksa kellelegi.” Thoreau sai sellesama vabaduse skvotterina elades kätte 28 USD eest ja ega ta tänagi kallim ei ole. Odavam pigem. Proovijaid ja julgejaid lihtsalt ei ole rohkem.

Tema kuningriik täna on natuke teistsugune lihtsalt. Tal pole ka kirja mis  ta nõndamoodi ära pühitseks ehkki ta ilmselt ostab ta endale biograafi.

Advertisements

filmidest

Eile oli võimsaid filme. Liialt palju korraga et oleks saanud süveneda. Ja siis oli veel ka “lost tribes”, mis jäigi vaatamata. Tudorid olid, mis on võimas sari, täiesti võimuhullust kuningast, Henry VIII-st.  Nagu keegi seal ütleb on ta muidu tubli katoliiklane ainult et ta ei talu et veel keegi inimene tema ja Jumala vahel on. Paavst nimelt. Ja kuidas terve riik kaasa elab kuninga kapriisidele ja tujudele ning pojasaamise kinnisideele.  Ja reformatsioon tähendabki omas Inglise vaimus just seda et keegi ei tohi olla sinu ja Jumala vahel, “sinu” tähendab siinkohal kuningat ja ei kehti vähemate vendade kohta. Hiljem muidugi hakkab kehtima ka vähemate vendade kohta. Ja katokirik oli ikkagi ainus mis kuningate võimuhullust talitses ja talitseda suutis, kui see ike sai maha heidetud, siis alles sai lõplikult hulluda ja hullata.

Ja Into the Wild tuli, sellest rohepühast olen juba ammu kirjutanud. Tegelikult oli ta tundliku moraalse närviga nooruk kes pettus  oma isas sest tuli välja tolle abieluväline laps. Ja et ta vahel ema peksis. Aga isa oli muidu geenius ja miljonär NASA-s. Kurb et tast nüüd selline pilt. Aga film peegeldab hästi seda üleüldist moralistlikku ühiskonda mis USA-s on, tükkis tema pereväärtustega. Ja nooruk pettus ennekõike oma isas sest võttis ühiskondlikku moralismi surmtõsiselt nagu noorukid ikka võtavad. Euroopa on üleüldse lõdva kummiga USA-ga võrreldes. Või lõtvade traksidega. Kord reisis Vana Olav mööda USA ringi ja pidi igas turvaväravas omad dispenserid jälle alla laskma sest traksid olid tal suurte metallpannaldega pisut vanamoodsad nagu kõik vend Olavi juures. Olin selle kena stseeni tunnistajaks Lexingtoni lennujaamas kus ta toona Patrick Friday-ga oli.  Rivaalid nagu ikka nad olid. Patrick oli siuke õnneotsija, asjatundja, nagu neid USA-st ikka ümber ilma hulkumas on. Jah, selleks pole tõesti palju vaja et end kusagilEestis kasulikuks teha. Tead mõnd kiriku aadressi ja piisab et sealt väike annetus ära tuua nii kohalikele kui ka endale kui “misjonärile”. 

Siiski kehastas ta, vana Olav teatud omadusi mis on erakordsed. Ja selle koha pealt pean ma vanast Olavist väga lugu. Ta jutlused olid üleelusuurused vahel. Ja seda märgati USA-s ja tänu sellele sai ta asju teha mis olid üleelusuurused, näiteks tõsta raha selle kolaka ehitamiseks Narva mnt. Kui teie usk ei väljendu kinnisvaras, siis on see tühine, ütleb apokriiva.

Uus tuli aga ja olles ebakindel põhimõttelage väike rehkendaja  hakkas ta naiste juhendamisel end kohe minu najal või arvelt kehtestama sest ma olin nõrgim lüli hetkel. Umbes samuti nagu Anthony Soprano peale operatsiooni pidi ühele oma lähedastest meestest tublisti lõuga andma lihtsalt selleks et poisid üle käte ei läheks.  Ma ei mänginud kaasa vaid saatsin selle peale kõik pikalt. Sest see vaga retoorika mis saadab kõige tavalisemat enesekehtestamist või teisele ära tegemist ajas iiveldama. Ja saidki nad omale rehkendustehingu nagu tahtsid. Mida tellisid seda ka said. Ja nüüd on väike rehkendaja jälle tagasi. Egas midagi – edu talle. Pakkusin neile hea tahte akti võimalust juhuks kui nad ise selle peale ei tule. Sest igast konflitide lahendamise metoodikad on kirikutes reeglina hullemad märksa kui näiteks või avalikus sektoris. Aga ju siis pole head tahet lihtsalt ja siis ei saagi rohkem aidata, sry.  Kui kirik Mäejutlusega ei arvesta või ei püüa selle järgi elada ega siis vast saagi suuremat aidata.

Euroopas on ühiskondlik moraal ära erastatud ja keegi ei vehkle enam sellega tänaval, kui üldse siis ehk mõnes usuühingus. Ma tean ühte vendadepaari ühest usuühingust kellest üks siiani räägib meeste seltsis et tema on abielus ja mingites naiste ja abielurikkumise ja sexijuttudes tema ei osale. Vähe sellest ei taha ta neid kuuldagi. Igast naiste ja panemise jutte ehk seda meeste poetagust ja omaette olemise subkultuuri. Nagu naine Antohony’le ütleb et ma lähen nüüd Euroopasse ja sa võid siis teha neid asju mida mehed teevad kui neil naised ära on. 

Aga ta, too vend, on ka ainuke selline keda ma tean, kes on võrreldes üleüldiste “lõtvade traksidega” demonstratiivselt moraalne ja abielukeskne. Respect venna ees. Moraal kui vastukultuur meeldiks ehk mullegi ehkki ma vast liialt vaatleja olen ja mitte küllalt deklareerija.

Poiss Chris seal selles filmis Into the Wild tegi kah n.ö. ära omamoodi ellujäämisharjutuse aga ei tulnud seekord välja. No pole viga, ehk siis mõni teine kord, mõnes teises elus. Lisanuks Gunnar Aarma. Pole viga, ehk järgmine kord, järgmises elus õnnestub. Ma ei tea neid asju. Kas see kes mind kõrvalt vaatab olen ma ise? Ma ei tea seda. Miks peab eneseteadlikkus st enese kõrvaltvaatamise ja enesest lahutuse ja lahutamise tunne viitama “mulle endale”. Ma ei tea neid asju. Vaim, hing, ihu asju. Eskimodel on “mina” osis ka Nimi. Ehk ongi. Mulle piisab sellest küll et “mina” ehk eneseteadlikkus on oma privaatse iha ruum üleüldises ihalemises. Tööversiooniks piisab küll.

Imestasin hiljuti oma külas Linda sünnipäevalauas istudes kuidas igaüks hakkas rääkima järsku sellest mida mustlased talle öelnud on. Mul pold selle koha pealt mitte midagi öelda. Tundub et mustlased on meile eestlastele andnud  oma elustsenaariumid ette ja neid mustlaste poolt antud elusid me nüüd elamegi. Eriti kui seal midagi meeldivat on. Et heledat verd mees teeb sulle suure päranduse, näiteks. Ühes saksa sõjavangi mäletuste raamatus on samuti, pargipingil antud mustlase ennustus on teda kand juba vaat et 80 a. 

Mulle meeldiks seda rolli küll enam Olümplastele omistada, oleks nagu väärikam. Et kolm saatusejumalannat toimetavad kusagil stuudios ja muudkui määravad ja lõikavad seal inimeste elulinte ja vaatavad üle. Tulevikulinte ma mõtlen.

Ja siis  oli veel üks suur film, võimas film, sain sellest pea kohe aru, kurb vaid et saanud süvenenult vaadata. There will be blood.

Eepiline piibellikult eepiline st. elu suuri küsimusi kokkuvõttev ja kehastav. Suuri pahesid ja kirgi, peakangelane oleks nagu kultuuriheeros, kes teeb suuri asju, olgu siis halbu või häid.  Film tuleb Upton Sinclair romaanist. 20.nda sajandi algul on üks mees kes kaevab auku ja paneb siis auku metalltoru millest hakkab voolama välja naftat. Nafta on kole sõna mu meelest. Nafta tegi mehe rikkaks. Rikkus tegi mehe võimsaks. Võim tegi mehe hulluks. Amen. Võimas film, ka jutlustaja on seal, selles filmis, võimas ja kehastab seda selget metoodikat, mille kohaselt mindi inimesele pingis järgi kes oma ei olnud ja toodi ära ja tehti ta  ära. Kõik. Ehkki pärast tuleb välja see et jutlustaja oli fake. Mis tost, metoodika ikka töötas.

Võimsaid filme on harva ja vähe. Mul on nina noid ka klõpsides vahel ära tunda. Räpane Mackey oli vahepeal ka tore seriaal aga tüütuks läks. Oz ja Sopranot on elu õppefilmid. Paradigmaatilised. Filmis tulevad harvad võimsad ütted enam esile ja neid on kergem ära tunda ja meelde jätta. Mackeys on naljakaid kohti. Kus minnakse mingit maniakki läbi otsima ja uurija ütleb, “nice sperm collection over there in your fridge.”  Jah igast asju inimesed näed sa koguvad. Kes marke kes spermi.

keegi ei puhu mu sisse

keegi ei puhu mulle kõrva

ei puhu lõkkele

ei lõõmuta ega kustuta

seda pole, siin Tulemaal

lihtsalt tarvis

ma olen sedavõrd kõrvaline

kõrva peal istuv

kõrvikräts

olen kuulaja

elu pihitoolis

ego de absolvo

mea culpa mea maxima culpa

seda te minult ei saa

kuulge culpritid

mul on pisut liiga teistsugune taustsüsteem lihtsalt

ma ei mõista teid õigeks ega hukka

ma jätan teid rahule

teades et te ei rahune

ma viisistan mäejutu

ja jätan selle teile kõrvu helisema

muud ei olegi tarvis

sedagi ei ole tarvis

puhuti puhkevad puhkpillid taas õide

tubade suurtest lehtritest võrsuvad

diskreetsed hapude õielehtedega begooniad

mul on ükstaspuha

sul on kakstaspuha

sest sa oled dualist

mina olen monist

luhalilled luhtuvad sest luht on vee all

puhkel

mul on puhanud tunne

mis lubab aimata

puhutisi puhkemisi

olen kõrvaline

kõrvale istuma pandud

kõrvikräts

ma vaatan seda elu suurisilmi

imestan ja imetlen

igapäiste imede üle

see on tõsi et elu imeb

täiega

imeb tühjaks ja täis

näis

olles õppinud tegema teise käe asjadega

esimese käe asju

walden on vabaduse manifest

miks resigneerumine ei tähenda valgustust

või tähendab?

ihadest väsimine

kõige läbinägemine

külma vee kõrvetus

turjanahal

kas liberaaliks kasvamine tähendab ükskõiksust

ah las nad olla

noorena veeretanuks ma neid tõrvas ja sulgedes

ah las see maailm olla

omas lapsikuses peale

indiviid võib täiskasvanuks saada

kogukond ei iial 

olen vapper vananeja

igaks juhuks hoian vähe ajatumast käepidemest kinni

asjade elinkaari on vahel pikem kui inimesel

aga nad tapetakse lihtsalt ära enne oma elukaare lõppu

uued asjad tulevad lihtsalt mürinal peale

elu kui kurvatuur

õigete kurvidega

kas mehe või naisekeha?

kas kapsaraua figuur

või….

resigneerunud mehed hääbuvad udusesse ehasse

neil kõigil on Humprey Bogarti tolmumantel seljas ja sigarett alahuulele kleepunud

neil ei ole enam lootust

ei ole väljakutset

nad on omadega sees

nad on endast väljas

nad ei tea miks, ehkki nad teavad – kuidas

natuke erutab veel vaid omasuguste selts

ja tuimendav poetagune kange õlu

paras hernekastmiseks

ei bingo ega viking anna enam võitu

need on lihtsalt teised numbrid

Olümpose jumalad

kelle kired on väsimatud

heidavad selliste meeste üle nalja

need ei ole enam eestiaegsed mehed

need on eestiaegsete meeste veneaegsed pojad

kellelt on nende ajalugu röövitud

liialt kultuurikatkestusi

nad kantakse lihtsalt lavalt minema

ja kõik

stsenaristid ei anna neile enam osi

nende kirg on kuhtunud

nad võivad küll veel uudistada

aga nende endi uudiseväärtus on ammendunud

künnist nad enam ei ületa

ecce homo

kas ristil saab olla võitja

+

ei

ristil saab ristil olla

kõik muu on vaid interpretatsioon

inimene ristil on olm ja

tõsiasi

 

kala ei võta

kus on see armastus – nii suur

et jälle jaksaks

ajaks end puusavalust hoolimata püsti

ja teeks ära kohustuslikud 12 sammu

mõned kohustuslikud riitused

mis tost et transsubstantatsiooni enam alati aset ei leia

protsess ise on ilus  

kes annaks tagasi lootuse lootusetule juhtumile

kus on need leeprahaiged

kellega end võrrelda

kus on isa Damien

kus on see vihkamine

nii suur –  et vaevuks taas puusalt mõõka tõmbama

kus on see õpetaja

kelle sõnad uurenduvad südamesse ja süümesse

kus

üks oli aga ta oli ammu

teine oli aga tema oli ka ammu

nüüd on nüüd

tägä

tsitaat

Olge Kolumbuseks omaenda sisimas, leidke uusi mandreid ja maailmu, avastage uusi teid, mida mööda võiksid liikuda mõtted ja mitte kaubad. Iga inimene on valitsejaks impeeriumi üle, mille kõrval tsaari valdused on kääbusriigike, jääminekust mahajäänud rüsihunnik. Ometi leidub isamaalasi, kellel puudub eneseaustus ja kes toovad suurema ohvriks väiksemale. Nad armastavad küll mulda, mis neid kunagi matab, ent ei kanna endas mingit tunnet vaimu vastu, mis võiks veel elustada nende savist keha. Isamaalisus on neile kilgiks peas.

ehh uhh mida mul enam öelda on

Olla vahemees,

olla Prantsuse sidemees

Olla mees müüripraos

kehastades segu ja tsementi

täites seda kohta kust müür katki on

mus pole sellist sotsiaalset ambitsiooni

täita tühikuid

katta rinnaga ambrasuure

ihuga lekkivaid torusid

panna “pime” ette

taasühendada vooluring

taassündi on raske uskuda

siiski kergem kui uuestisündi

neist kes seda väidavad ei tea reeglina keegi sellest

siiski usun selle võimalikusse

juhul kui mimeetilised eeskujud vahetuvad

pigemini on tegemist sotsiaalse konstruktiga

nagu alati

nagu elu kontsepti puhul üldse

virgumist usun ma aga taas ja enam kui kunagi varem

usun virgumisse

usun  virgunusse

virk