3-e minuti borsh

On hommik, 3 minuti bors läheb kohe keema, hakin sinna tublisti rohelist peale ja söön hapukoorega. Salatit, tilli ja porrulauku. MMM. Hommik on kulunud lugemises. Walden; Maarahva vanem toit ja Bergi Peterson. Peterson mõjub kummaliselt. Eriti nood armastuselaulud Alole, mida ilmselt tänases maailmas on raske muud moodi kui homoerootiliselt tõlgendada. Eks see käinud toona käsikäes klassika s.t. antiigiga. Mõned lihtsalt tahtsid kogu klassikat proovida, teised leppisid tükkidega.  Mina olen kehv moralist kõigi teiste suhtes peale iseenda ja sel teemal ma enam sõna ei võta sest see tekitab liiast nõrganärviliste inimeste seas kõhinaid. Üldiselt usun ma inimarmastuse võimalikusse, vähe sellest usun ka ehk sooneutraalsesse armastusse ja sellesse et olulisim igast inimkoosluste juures on võime truuduseks ja läheduseks jms. Just selle koha peal tuleb eetika vastu mitte mujal. Kindlasti mitte asjus mis puudutab hõõrdetegurid või seksuaaltehnilisi üksikasju. Peterson aga jah. Kes oli Alo ta muus, võta kinni ei tea ja vist ei saagi keegi kunagi teada. Samas on täiesti võimalik et see ongi vaid tänase rikutud inimese hermeneutiline fopaa, mis teda selliselt tõlgendaks.

 

Mul on kultuurantropoloogiline huvi ei muud nagu igast subkultuuride vastu. Umbes sarnane nagu Olly ja Steve ehk Living with the Kombai tribe. Ka Kombaid on kultuurimperialistid kes ei suutnud ära imestada mis vanemad teil seal on kes poistest mehi ei tee ja neile peenisetuppesid ei hangi. Ühel vennal oli aga probleem, nimelt ei olnud nii suurt kauna leida. Viimaks leiti ja siis pidid nad tantsima nagu nad väljendasid, köögiviljad peenise otsas ja see tegi neile haiget. Ülemus ütles et milles asi ise nad ei küsinud, tohib küll ära võtta kui haiget teeb aga miks nad siis ei küsinud.  

 

Waldeniga võrreldes mõjub Wonnegut täna hommikul kuidagi tühikargajalikult aga eks olene see ka enda meeleolust. Walden tõdeb et igasugune communitas ehk kogukond tähendab ennekõike kaitseliitu. Just nimelt. Kaitseliitu mis annab preventiivseid lööke nii et maa on napalmist paljaks põlenud. Nii efektiivseid kaitsetehnikaid on olemas et kividega surnuksvisk selle kõrval lapselalinana tundub.

Kui inimesi Asaselile saadetakse mis siis imestada et nad pika demoniseerimise  peale ka nende suhtes sarnaselt käituma hakkavad. Surnuks vaikitakse näiteks ega jäeta neile võimalusi konstruktiivselt kaasa lüüa. Nüüd täna sain ma aru kes kurat on, ta on välja arvatu, välja saadetu, hukatu ja pagendatu.  Sain aru et teda ei ole vaid ta tehakse, läbi välja viskamise, kuradiks. Kogukondlik viktimiseering, mis on kurat, loob kuradi ohvrist kelle ta ohverdab. Kogukond ehk kaitseliit ei näe oma sotsiaalses instinktis viktimiseerida, kuradit vaid enda ohvrites. Silmad neil on aga nad ei näe ja nad ei tea mida nad teevad. Kas nad sellepärast andeksandi väärivad ma ei tea ehk pigem selle teadvustamist mis nad teevad. Et see on Jumal, kelle nad ohverdavad aga reeglina ei usu nad sedagi ja eelistavad traditsiooniga legitimeerides samamoodi edasi toimetada. Jumal siis jumal, aga mis ta siis tuleb meid siia segama, nagu suurinkvisiitor ütles. Kuradisse uskudes loovad nad teda, teda samas mütologiseerides ja nõnda endid pettes ja samas igavesti taastootes.

Kurat on Kaini märgiga mees. Kurat on trääl, mees kes vaid soosaarele sai oma talu teha ja kelle lapsed alles külla tagasi lubati. Kurat on mees, kelle kogukond on hüljanud ja kes on Jumalaga üksi jäänud. Nagu Kain. Kogukondlikku viktimiseerimise ohver. Kui ta tapeti siis ta sageli hiljem ka jumalikustati selle kogukondliku mõju tõttu mis ta hukkamisel oli. Kui  ta aga ellu jäi, siis ei iial.  Girard räägib kuradist kui avatlejast ja rivaliteediõhutajast. Pahanduskaljust. Tõsi ta on aga tõsi on ka see et ta on välja heidetu. Nii nagu lugu Lucy’st teemantitega taevas. Kui Girard räägib kiriku viktimiseerimise ajastust siis esialgu ja osalt käib see õigusega. See on rünnak nende poolt kes on sooja tulnud aga kes on taas välja külma kätte aetud.  Kes on leidnud sellesama ametkondliku rivaliteedi ja projektirahade tagaajamise mis mujalgi. Need on need kõrbesse saadetud kes kõrbest nüüd tagasi tulevad. Rahvas kes Paabelist naaseb ja võtab kandled remmalga otsast jälle ära ja laulab edasi.

Henry kalapüügikirjeldused on aga ilusad ja võimsad.

 

Olen hakanud taas hommikuti kaua magama. Uni oli rahutu seekord nagu ikka peale õhtust teatud aine manustamist, mis viitab veelkord sellele et ei tuleks. Kõik nimeta hirmud materialiseeruvad unedes, õnneks seekord ei olnud halli rästikut seal vähemasti.

 

Nüüd on kõht Borshi täis ja uni tikub jälle peale. Materiaalosa määndub vaikselt. Eks ta peagi – tema lagunemise vastu sõdime kampaaniate korras siis kui raha on. Millaski tuleb naaber aitama mõista mu pumba keerulist hingeelu. Niih, hea ingel naabermajast käis ära. Pumba hingeelu ei olnud õnneks keeruline, tuli teda vaid sõna otseses mõttes survestada õhuga et vesi õieti töötaks. Keerulised asjad on õhk ja vesi – hitroe delo. Ei mina neid mõista. Õhuventiil lekib see on selge.

 

Täna lõppeb mu suhteline üksindus. Ja odavalt elamine tükkis sellega – ei ole mul kulunud ükski päev üle 10 euri ja peamine kulu on bensiin. Mis mind see suvi erutaks – eks jah see projekt Pakrile näiteks. Samas ei tahaks ka kaasa kedagi kellele sa peaksid hooldaja olema vaid ikka mingit karastunumat vennikest. Ustavat Ülo n.ö. Või siis kõnniks niisama ringi ja räägiks nagu Nipernaadi inimestele sellest kuidas me siit jõest hakkame punast kulda kaevandama et projektirahad juba peal jms. 

Advertisements

0 Responses to “3-e minuti borsh”



  1. Lisa kommentaar

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s





%d bloggers like this: