fanfaaridega kipskujud

Alguses oli algus

alguse alguses oli sõna

või nimeta seda siis kuidas sa soovid

miks mitte sõna

tea kas algustki oli

kõik ideed ja kontseptid lähevad lõpus hulluks ja halvaks kätte

nagu vanad subproduktid aastast 1976

taustamüra kasvab talumatuks 

parem enne ennemuiste

ehk ongi vaid kehvad lõpud

ehk ongi algus lõpuks ja vastupidi

roheline sinine ja igatepidi

ühtne hall vikerkaarevärvus

lõpp ajab lõppu taga üks õudsam kui teine

ja nende vahel on üksainus lõpmata õudus

täna laulan ma klisheed – nagu Abba –  lõputu õuduse laulu

the day before you came

ja üha hullemaks läheb

ainult et lõpp vajab küpsemiseks aega

muud polegi

kui kilpkonnad kogu tee alla välja

elame me parimas või halvimas võimalikus ilmas

see et me saame nii mõelda viitaks kui võimalustega ilmale

vähemalt

mis on hää

võimalik et elame halvimas võimalikus aga see et selles saab mõelda paremast

teeb ta paremaks halvimast võimalikust või …otse vastupidi hullemaks, ma ei tea

paremaks ehk teeb mõtlemise võimalus

hullemaks ehk teeb paremuse püüdmatus

mu ürglangemuse igapäised väikesed metastaasid

väljendavad jätkuvalt purunevas kodutehnikas

mu ürglunastuse päevakajalised kajastused

ei lase mul langeda

lugeda end lunastatud ohverdajate kilda

hoidku sääraste eest

see on üks ohtlik inimgrupp

vaat et hullemad veel kui nood kes kannavad kollaseid Helly Hanseni jopesid

tea kas töögi neid enam vabaks teeks

nad on maadligi oma vastutuse koorma all ja nad kingivad selle kergesti ära

esimesele autoriteetsele küsijale

kes tuleb varjuna minevikust

see väsimus vabadusest teebki nad ohtlikuks

eile sain teada vabaduse hinna

28 USD mis tänases vääringus on ehk vähemalt kümme korda enam aga odav siiski

teeme ära

dreamcatcher minus püüab vabaduse kinni mis must jätkuvalt läbi lendab

teeme turboklapi lahti

ja vajutame vabaduse pedaalid põhja

ma ei tea midagi 72-st tulisest rattapöördest

ega öömajast põllul

ei spekuleeri

ma ei ütle et see nii ei olnud

vabalt võis olla

ainult et see mull mis seal ümber on

see teoloogilis/hermeneutiline skafander – seda ei puukinud olla

see kruviti märksa hiljem sinna otsa

seda ei olnud

mida saab sul olla ülekohtu all kannatava inimese vastu

ta on igas ülekohtu all kannatavas inimeses seesama üks inimene ja vastupidi

kõik temas

kas ta ülemäärast õigust tootis selles ma kahtlen

küllap aga tootis ta sidusust

kehastas mustrit

nägija süümes ja pilgus

ei saa ma näed täna sõnale hoogu taha

nii et lajataks kui vasaraga

mu mimeesise kehastajad tunduvad kõik

fanfaaridega kipskujudena Tallinna piiril

mu enda lapsepõlvest

pelgad põlgusttekitavad egomaniakid

vanad krokodillid kes omaenese metabolismist mürgitatuina suud lahti ähivad

ja püüavad end ära seedida

pold nad vabamad must ühtigi

pean nüüd ise hakkama saama

olen juba suur poiss

nii suur et ei imesta enam

oma suuruse üle

panen vastu aknaklaasi nina

“mõtlen kauneist kunstidest ja muust”

isa Raudnael on vanadekodus

ja kohe-kohe tuleb minu kord

õhku sündida

PANNA OMA LOOTUS looteveele

mis ei tule ära

nabanöörile mis teeb surmasõlmi

ei tahaks suur poiss olla

tuleb – sa saad hakkama

küllap saad

ja lõpeks mis vahet seal on

kas sa jooksed kaasa

või teised sinuga

ega olegi – on vaid mõned harvad kohad kus kõik on õieti

ja leebe surm me üle kummargil

nagu halastajaõde

Florence või ema Teresa

http://www.youtube.com/watch?v=HDYK5SBnVaQ&feature=related

Advertisements

0 Responses to “fanfaaridega kipskujud”



  1. Lisa kommentaar

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s





%d bloggers like this: