Identiteedist II

Identiteet on laialt kasutatav ja mitmetähenduslik mõiste. See termin võib olla gruppi või indiviidi iseloomustav tunnus, nii unikaalsust tähistav kui kuulumist kirjeldav. Identiteedi all mõistetakse nii enesemääratlust (nt ma olen Treffneri Gümnaasiumi õpilane), selle enesemääratluse tähendust (ma olen uhke, et olen Mart Reiniku Gümnaasiumi õpilane) kui ka grupile omaseid sarnaseid väärtusi ja hoiakuid (ma olen vanematest suhteliselt sõltumatu ning koolikaaslastega ühtehoidev nagu kõik Nõo Reaalgümnaasiumi õpilased). Väga lihtsalt öeldes on identiteet inimese arusaam iseendast ehk vastus küsimusele „kes ma olen? Sellele küsimusele vastamine eeldab ettekujutust nii oma unikaalsetest omadustest ja kogemustest (personaalne identiteet) kui ka sotsiaalsetest suhetest ja kuulumisest sotsiaalsetesse gruppidesse (sotsiaalne identiteet). Identiteet moodustab aluse, millelt lähtudes inimene suhtleb maailmaga ning interpreteerib ja hindab nii enda kui teiste käitumist.

Küsimusele „kes ma olen?―, vastavad eesti keelt kõnelevad inimesed reeglina sotsiaalsetest identiteetidest lähtudes (nt ma olen eestlane, õpetaja, ema). Seetõttu kajastab identiteedi personaalset poolt paremini küsimus „milline ma olen? 

Üks esimesi ja ka ehedamaid mina definitsioone pärineb Ameerika psühholoogilt William James’ilt: „Mina on kõik see, mida inimene võib pidada enda omaks: mitte ainult keha ja psüühiline jõud, vaid ka riided, maja, naine ja lapsed, esivanemad ja sõbrad, reputatsioon ja töö, maa ja hobused, jaht ja pangaarve‖ (James, 1890/1952:188). James leiab, et identiteeti võib pidada mina püsivuse ja samasuse tundeks, mis võimaldab tajuda tänast, eilset ja homset mina ühtse tervikuna. Kultuuriline identiteet on üks inimese sotsiaalsetest identiteetidest. Siinkohal võib rääkida nii keelelisest, usulisest, rassilisest, aga ka lihtsalt kultuurilisest erinevusest – väärtuste, kommete ja suhtlemisviiside omapärast.

Kultuurilise identiteedi areng kulgeb läbi nelja staadiumi:

suletud identiteet (foreclosure), See identiteedistaatus on inimesel siis kui on tehtud pühendumus ilma et oleks uuritud võimalikke alternatiive. Sageli põhinevad sellised pühendumused näiteks vanemate või teiste autroiteetide ideedel ja uskumustel mis on ilma küsimusi esitamata omaks võetud. Nagu Marcia seda väljendab – indiviid hakkab metodistiks ja vabariiklaseks nii nagu ta vabariiklasest ja metodistist isa.  Ilma et ta oleks seda ainest läbi mõelnud ja kohe kindlasti ei ole ta ka seda identiteeti ka kuidagi saavutanud.

Teismelised võivad sellise välistava ideniteedi omaks võtta kas vabatahtlikult või surve all olles. Negatiivne ehk suletud ideniteet leiab aset ka siis kui teismeline võtab näiteks 0maks oma vanematele täiesti vastupidide identiteedi. Näiteks hakkab uslike vanemate laps satanistiks.

Suletud identiteedid kindlustavad autoritaarseid väärtusi kooskõlas nende vanemate või teiste autoriteetidega mis muudab nad nende alter egodeks. Marcia rõhutas et kui see suletud identiteet on kord maha jäetud ei ole selle juurde tagasi pöördumine reeglina enam valikuks.

moratoorium, Mõned teismelised saavad identiteedi arengus üleküllastatud ning ei pühendu vaid pigemini tõmbuvad endasse ning muutuvad sotsiaalselt suletuiks selle ideniteedisegaduse tõttu mis neis on. Sarnast fenomeni on täheldatud Jaapanis ainukeste poegade liigse interneti suhtluse puhul ja seda tähistatakse terminiga “hikikamori”. Laps suhtleb virtuaalselt aga kardab suhelda reaalselt.

Seda seisindit peetakse kõige vähemküpseks seisundiks nende nelja seast.  See on nende indiviidide seisund kes ei ole uurinud ega teinud ka pühendumisi oma peamistel elu defineerivatel aladel. Võib olla et nad ei ole ka kunagi identiteedi alast kriisi kogenud. See on otsutamatuse seisund. Idikatiivseks terminid “mis iganes”; “vahet pole” jms.

Nad reeglina ka ei muretse sest nad ei ole mitte midagi investeerinud. See seisund võib teatud juhtudel viia välja skisofreeniasse. Teatud juhtudel aga negatiivse ja eitava identiteed  omandamiseni. 

Identiteedimoratoorium on indiviidide staatus kes on parasjagu keset kriisi ning kelle pühendumus on kas olemata või on siis väga hägusalt defineeritud. Moratooriumi iseloomustab aktiivne alternatiivide otsing. Marcia pani tähele et selles seisundis kogevad inimesed enam ärevust kui üheski teises. Maailm  ei ole selles seisundis olevale isikule etteaimatav koht ehkki nad võitlevad selle eest et see oleks teistmoodi.

hajus (diffused)

saavutatud (achieved) identiteet. Kui kriis on tulnud siis leiab tõenäoselt aset ka liikumine diffusioonilt läbi moratooriumi identiteedi saavutamisele.  Selleni jõuvad siis isikud kes on jõudnud kogeda kriisi.

autor

identiteedi arengustaadiumid

Marcia, 1966, 1980 identiteet hajusus identiteedi suletus identiteedi kriis moratoorium identiteet saavutamine
Phinney, 1989 avastamata etniline identiteet: läbimõtlemata etnilise identiteedi otsing (moratoorium): pühendumine etnilise identiteedi tähenduse otsimisele enda jaoks saavutatud etniline identiteet: kindel ja selge identiteedi tunne
  võimalikud alatüübid:      
  hajusus: huvipuudus etnilise identiteedi vastu suletus: etnilisusega seotus vaated põhinevad teiste arvamusel    

Antud teooria rakendatavus ja kriitika

Kuigi Marcia fokusseerus peamiselt teismeliseea hilisematale aastatele, on ta teooria rakendatav ka täisea hilisemale osale kus needsamad küsimused inimese elus taas esile tõusevad. Kriitiline uurimus on välja toonud et need neli staatust ei ole arenguliselt otseselt seotud. Mitmete uurimuste alusel (Kroger 1988; Marcia 1976) jäävad aga paljud ka varase täiskasvanueani suletud või hajusa identiteedi staadiumisse. Krogeri ja Hasletti (1991) retrospektiivse uuringu järgi toimub areng üldjuhul suletud identiteedist läbi moratooriumi saavutatud identiteedini, kuid arengu aeg on olulisel määral sõltuv konkreetsest identiteedi dimensioonist.

Suletud identiteeti iseloomustab tugev seotusetunne identiteedi aluseks olevate väärtustega, kuid see seotusetunne on lahti mõtestamata ja põhineb kellegi teise (enamasti isiku vanemate) maailmanägemusel.

Moratooriumi- ja hajusale staadiumile on omane kindla suuna ja seotustunde puudumine. Kui moratooriumistaadiumis olevatele inimestele on iseloomulik aktiivne identiteediotsing, siis hajusas staadiumis ei tunta selle teema vastu huvi. Saavutatud identiteeti iseloomustab aga avastamis- ja otsustamisperioodile järgnev mõtestatud seotusetunne (Marcia, 1966).

Kultuurilisest identiteedist rääkides, seda õppetöö või muu tegevuse käigus kujundades tuleks esmalt silmas pidada, et identiteet kujuneb dialoogis: see on defineeritud nii indiviidi/grupi enda kui teise poolt, seega mõjutab nt enamusgrupi suhtumine vähemuse identiteeti ja mingil määral ka vastupidi. Seejuures võib vastureaktsiooniks halvustavale suhtumisele või assimilatsioonile kujuneda vastanduv identiteet. Lisaks on tähtis silmas pidada, et grupi arvamus on oluline ka seetõttu, et identiteeti ei saa omada (või on see väga keeruline) ilma, et teised grupiliikmed seda tunnustaks.

Nii on väga raske olla nt venelane või kanadalane ja saada ka eestlaseks, kui eestlased seda enesemääratlust tunnusta. Näiteks vastas üks teismeline Kanadas elav eestlane Eestis olles küsimusele „kes on eestlane?―: „Me and my friends and family, although Eesti eestlased seem to disagree― (Mina ja mu sõbrad ning pere, ehkki Eesti eestlased näivad sellega mitte nõustuvat.) Vastaja tundis ennast eestlasena ja tõenäoliselt ei tekkinud Kanadas sellest mingeid probleeme, kuid Eestis viibides pandi tema enesemääratlus kahtluse alla.

Teisest kultuurist pärit õpilase jaoks on teadmine, et tema ja tema kultuur on aktsepteeritud ja teretulnud, et ta on erinev, kuid samaväärtuslik, oluline nii kõrge enesehinnangu kui positiivse suhtumise kujundamiseks teistesse kultuuridesse. Kindlus oma identiteedi säilimises muudab inimese avatumaks ka teiste kultuuride suhtes. Sallimatuse üks olulisi põhjusi on just ohu tajumine oma kultuurile, heaolule või turvalisusele.

Areng identiteedimõistmisel: 

– Resigneerunud leppimine erinevustega rahu nimel

– Passiivne, ükskõikne suhtumine erinevustesse

– Põhimõtteline äratundmine, et teistelgi on õigused (isegi kui nad kasutavad neid imelikult)

– Avatus teiste suhtes, uudishimu ja lugupidamine

Kultuuriantropoloogias on üheks võimalikuks suhtumiseks ka lähenemine milles eristatakse ellujäämist versus eneseväljendust ning traditsioonilisust versus ilmalikkus ja ratsionaalsus. Kultuurides, mis rõhutavad ellujäämisega seotud väärtusi, on suhteliselt madal subjektiivse heaolu tase, inimestel on halvem tervis, ollakse vähem tolerantsed teiste gruppide suhtes, ei usaldata üksteist, valitseb sooline ebavõrdsus, rõhutatakse materialistlikke väärtusi ning suhtutakse soosivalt autoritaarsesse võimu. Traditsioonilisi väärtusi hindavates kultuurides rõhutatakse religiooni (aga ka isamaa ja perekonna) tähtsust, peetakse oluliseks grupile ja autoriteedile allumist, ei väärtustata individualistlikke püüdlusi.

Siinkohal peaksime peatuma ka teooria ja praktika vahekorra juures. Üldiselt loodusrahvad teooriat ja praktikat ei erista vaid neid käsitletakse ja esitatakse ühiselt. Näiteks ettekandmise korral uuesti läbi mängides (tantsides).

Avatud ja tolerantse identiteedi kaubamärgiks on täna sageli võitlus tolerantsi eest. Kõigepealt peame me aga teadma seda kus me ise asume. Siis kuhu me soovime minna ja seejärel kuidas me saame sinna kuhu me minna tahame?

Kahjuks puudub mul kirjandus mis annaks sarnaselt edasi usukogukonna identiteedi arengu lugu. Hoolimata modernsest müüdist et me toimine indiviididena tahame me siiski kuuluda millegisse suuremasse ja omada suuremat eesmärki ja kuuluvust. See on enamiku grupikäitumise motivaator. 

Kahjuks ei ole suutnud ma leida analoogseid kogukondlikku ja eriti uskkondlikku formatsiooni puudutavaid uurimusi. On selge et et analoogselt isiku arenguga leiab aset mingis faasis mingi joone alusel vastandumine olemasolevale usuliikumise mis toob varem või hiljem kaasa ära ajamise ja ära minemise.

Küllap saab ka usuliikumise arengut määratleda läbi sarnaste identiteedifaaside.

identiteet hajusus identiteedi suletus identiteedi kriis moratoorium identiteet saavutamine

Uus usuliikumine omab avatud ja agressiivset identiteeti. Seda mitte oma algses vastanduvas faasis. Küll aga järgnevalt.  latentne. Esimese faasina tuleb siis ehk vastandumine mingitele väga selgetele joontele senises usuliikumises. See vastandus ja vastupidisus ongi algseks idenititeediks.  Ainult et need lapsed ei hakka satanistideks vaid neil on mingi oma ilmutusepõhine teadmine ja erakordne ind seda levitada. Näiteks või algne “Elu Sõna” tükkis oma Johnny Carlssonilt omandatud “sünnitamisõpetusega” millele kohalikud vennad oma “maitse” juurde andsid. 

Selles faasis ei tule oikumeenia veel kõne allagi. Ja on ka loogiline et see uus leitud identiteet aja jooksul viimaks väsib ja hajub ning otsib siis koostööd isegi sellesama usuliikumisega mille rüpest kunagi teele mindi. Kui vaadelda näiteks või metodistide lugu Inglismaal siis on nad seal väljasuremise äärel samal ajal kui kunagine “Paabel” ja emakirik Anglikaani kirik saab märksa paremini hakkama. Kõne alla on tulnud isegi taasühinemine. 

Rodney Starkil põhjalikud uurimused evangelisatsiooni ajaloost heidavad valgust ka usulisele kogukondlikule identiteedile laiemalt. Mingis mõttes võime me evangeelset innukust pidada üheks äärmiselt oluliseks identiteedimarkeriks. Eriti usuliikumise alguses. Kui inimene on ise segaduses ega ole tas siis reeglina veenet teisi pöörata.

Advertisements

4 Responses to “Identiteedist II”


  1. 1 jahutaja 26.05.2011, 22:56

    Tänapäeval iseloomustab identiteeti veel väljend varjatud. St me võime olla avalikult pere-, kogukonna-, jne liikmed, aga on üks tsunft (reisisõpruskond, piljardimängijate klubi vms), kus inimene tunneb end tõeliselt omana. Identiteedi mõiste üsna tugevalt seotud mõistega unistus. Varjatud selle pärast, et see ei paista eriti väljapoole.
    (kas mitte paljud usulisedki identiteediotsingud jm ei alga niimoodi?)

    Olen su lugemisega vähe maha jäänud, eks üritan tasa teha. Vahva, et ikka viitsid.

  2. 4 andrus 27.05.2011, 7:13

    Nu jah tore et keegi lugeda viitsib. Ma siuke nurgatagune ja ahjualune aga eesmärk on mul suur nagu Ümera Ülol, terve internett välja trükkida et siis oleks hea hommikuti kohvi kõrvale lugeda. Siuke unistus siis.


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s





%d bloggers like this: