I did it my way

Laulis Frank Sinatra. Pole vist ühtegi teist laulu, mis oleks suure hulga inimeste ilmavaadet enam mõjustanud kui too laul.  “Selle” omamoodi tegemine on inimestele ikka oluline. Kusjuures omamoodi ei tähenda et õigesti või valesti, vaid tähendabki omamoodi. Nagu ta endagi, Frank’i elulugu ja kahtlased maffiasidemed. Mehe imidzi juurde käib tubli tükk ka “paha poisi” oma. Paha poiss kehtestab end reeglite kiuste või siis noist hoolimata. Ja naistele paha poiss ikka meeldib. See tähendab et parimal juhul kehtestab mees ka oma naist ja nende ühiseid lapsi. Oma peret ühesõnaga. I did it my way.  Silmitsi lõpuga jääb lohutama kangelast see et ta tegi nii nagu ise õigeks pidas.  Mõne jaoks võib see omal viisil tegemine olla asjade ära vussimine.

Meie suurmehed on Masingud. Neid on küll vaid 1 tükk. Nad ei oska endid müüa teisele kui meile endile  vaid kes me neid ainsaina geeniusteks peame. Ja ega nad müügi, lihtsalt samasugused rehetare vennad. Nad ongi kubjaste/kiltrite/aidameeste geeniused. Nad ei murra häärberisse välja vaid jäävad n.ö. rehe alla. Läbi löövad aga igast muud Eesti juurtega, Eesti vartega ja Eesti viljadega tegelased. Eesti lehtedest ja pungadest siinkohal rääkimata. Nagu Kostabid ja Oksanenid. Seovad endid Jaapani moodi kinni või siis ketiga klaveri külge ja ajavad Eesti lugu kas sõnus või siis mateerias. Ja panevad papi taskusse.

And now, the end is here

ja nüüd – lõpp on ligi
And so I face the final curtain

olen silmitsi viimse eesriidega
My friend, I’ll say it clear

ma ütlen selgesti mu sõber
I’ll state my case, of which I’m certain

ma ütlen seda milles ma olen kindel
I’ve lived a life that’s full

olen elanud tulvil olevat elu
I traveled each and ev’ry highway

sõitnud iga võimalikku teed
And more, much more than this, I did it my way

aga veelgi enam – ma tegin seda omal viisil

Regrets, I’ve had a few

kahetsused – jah mõned olid
But then again, too few to mention

aga neidki mitte küllalt et meenutada
I did what I had to do and saw it through without exemption
ma tegin mis tegema pidin ja ma nägin seda kõike ilma eranditeta läbi

I planned each charted course, each careful step along the byway
ma plaanisin iga teed iga hoolsat sammu kõrvalteedel

And more, much more than this, I did it my way

aga palju enam loeb see et ma tegin seda omal viisil

Yes, there were times, I’m sure you knew

oli ka aegu – ma olen kindel sa teadsid
When I bit off more than I could chew
kui hammustasin enam kui suutsin närida

But through it all, when there was doubt’

aga läbi kõige selle, kui olidki kahtlused
I ate it up and spit it out

ma neelasin selle siiski alla ja sülitasin välja
I faced it all and I stood tall and did it my way

ma seisin silmitsi, seisin sirgelt ja tegin seda –  omal viisil

I’ve loved, I’ve laughed and cried

Olen armastanud, naernud ja nutnud

 I’ve had my fill, my share of losing
olen täidunud, saanud oma osa kaotustest

And now, as tears subside, I find it all so amusing
ja nüüd mil pisarad lakkavad ma leian selle põneva olevat

To think I did all that
et ma selle kõigega hakkama sain

And may I say, not in a shy way,
ja ma ütlen seda, mitte aralt

“Oh, no, oh, no, not me, I did it my way”

ei mitte mina – ma tegin seda omamoodi

For what is a man, what has he got?
mis on mees, või mis tal on

If not himself, then he has naught
kui ta ei jää endaks siis pole tal midagi

 To say the things he truly feels and not the words of one who kneels
et öelda asju mida ta tõesti tunneb ja mitte selle sõnu kes põlvitab

The record shows I took the blows and did it my way!

tagasivaade näitab et ma võtsin vastu oma löögid ja tegin seda – minu moodi

[instrumental]

http://www.youtube.com/watch?v=6E2hYDIFDIU&feature=related

http://www.youtube.com/watch?v=SeFiXnEBvBg&feature=related

vabandab 5 min tõlke eest.

Lääneliku individualismi ja mordernismi absoluutne apogee. Üksik ratsanik kes peale väikelinnas pahade  mahatappu loojangusse ratsutab. Tema ei saa ausas konfrontatsioonis hukka saada nagu mehele kohane ma mõtlen siinkohal Franki. Talle jääb lohutus  omamoodi tegemisest sellest et ajuti sai oma ego üle reeglite tõsta.

Nüüd on uued ajad, nüüd on postmodernism õues ja jälle tuleb endale referentsgrupp leida. Emotsionaalne hõim. Selleks et ellu jääda. Või siis ehk ellujääjate grupp või ehk isegi ülimate ellujääjate grupp lihtsalt ellujääjate seast välja valida. On saade “Ultimate survival”.

Muuseas tuleb Vito Spatafore autoraadiost just see laul – I did it my way. Ja jutt siinkohal otse loomulikult on elu õppefilm Sopranodest. Siis tuleb see laul kui ta oma armastuse juurest tagasi Antony juurde sõidab ja koju pere juurde naaseb. Nagu traagiline Kreeka kangelane. Vastu hukule. Seda klippi ma kahjuks netist ei leidnud. Aga ta alahindab oma kaaslaste nii aatelisust kui ka pragmatismi. Aatelisus seisneb aga selles et ei tohi valesid asju imeda. Pragmaatilisus selles et tuleb mahakantud isik enne rahast lagedaks teha.

Ta on juba maha kantud ja ainus mida temaga veel teha annab on talt raha ruttu laenata sest tagasi ei pea tõenäoselt maksma. Nii nagu firmasid nad pankrotti ajasid, nii ka inimesi – kui inimene on maha kantud tuleb teda veel hoogsalt lüpsta.  Ja siis kui raha käes tulevad külalised kurikatega ja siis avaneb kapp – selline lükandustega seinkapp ja välja astub perekonna au päästja sugulane John. Tuleb sõna otseses mõttes – kapist välja.

Teoloog ja katoliku preester Hans Küng usub, et katoliku kirik on parandamatult haige ja et teda suudab päästa vaid aus diagnoos ning radikaalne ravi. Liberaalsete vaadete tõttu katoliiklikes õppeasutustes teoloogia õpetamise õiguse kaotanud Küng leiab, et kiriku väidetav haigus ulatub pedofiiliaskandaalidest palju sügavamale. Probleemide tuum seisnevat Küngi järgi konservatiivsuses, salatsemises, läbipaistvuse puudumises ja naiste vihkamises. Küng polevat oma sõnul siiski veel lootust kaotanud, vahendab portaal Kotimaa24.

http://www.meiekirik.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=1869&Itemid=1

Kas kirik peaks kehastama mingit riitusepõhist või siis ehk suletud ideoloogiaga ja suletud identiteediga gruppi, ahsooh getomentaliteediga kah veel. Ei peaks, pigemini peaks ta projekti ära lõpetama ja jääma ehk moraalseks survegrupiks. Indiividikeskses maailmas ei ole ilmselt mõtet ka sõdida mingi institutsioonilise ranguse eest vaid sa võid jätta moraali oma koguduseliikmete koduseks ja isiklikuks asjaks. Sest muidu tuleb ikka nii välja nagu Jeesuse ajal nonde kaamelite ja tilliseemnetega. Moraali võiks ehk tüürida kantslist kui isu on. Aga moraaliajest tohib vaid rääkida st. armastusest muidu läheb jamaks. Ja igast näpuviibutajad on väga ebameeldivad oma meelsusepattudega tükkis. Ma tõesti ei arva põhimõtteliselt et praeguses ajas peaks kirik inimestele lapsevanemat mängima. Veider oleks see. Kirik peab alati ja igal ajal tegema mitteinimestest inimesi. Kui ta seda ei tee, siis kaotab ta oma funktsionaalse õigustuse olemasoluks. Kui päästeasutis ei päästa. Aga Küngi tsitaat on täpselt see mida mina omast arust olen kirjutanud ja rääkinud. Kui kiriku päästmiseks peab ta mingiks suletud ja sallimatuks klubiks tegema siis tänan –  ei.

Advertisements

1 Response to “I did it my way”


  1. 1 vanaolevi 24.05.2011, 13:43

    Tänud jagamast, see oli ilus 5 minutit 🙂


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s





%d bloggers like this: