Kolme juustu pizza

Uurime Islamit hetkel. Ega ma usundiloolasena suurem asi ole aga huvi on jätkuv. Ja siis tuleb Budism. Budism möönab et kannatus on maailmas kirgede pärast, seega tuleb loobuda noist. Jõuda nullpunkti.

Budismi 4 põhitõde:

  • on olemas kannatus
  • kannatusel on põhjus (ihad ja soovid)
  • kannatusele saab teha lõpu (põhjuse kaotamisega)
  • selleks on 8-astmeline tee (märk 8 kodaraga ratas)

Põhimõtted:

  • õige vaade- mõistmine, õige kavatsus, kõnelemine-jutt, tegu,
  • eluviis-
  • püüdlemine-positiivne mõtlemine püsimaks teel,
  • mõtlus-ärkvelolek- olla teadlik mõtetest ja tegudest,
  • keskendumine-ekstaas- kõik suunatud ühte- kannatuste lõpetamisele, mõistuse rahulik tasand.

Budistid- mungad väldivad igasugust liha.

Kui kasutada siin teistsugust sõna siis võiks vast öelda et kannatuse põhjus on rivaliteet (ihad/soovid), soov kehtestada oma mina ehk oma ihalemist võtmes – kas siis selle maa keel ei või…? Kas siis mina selles keeles ei või…? Kas siis meie eestlased ei või…? Kas siis meie metodistid ei või? Meie pistlased (nagu Tuglas ütleb Väikeses Illimaris)? Võite. Kas siis mina tükkis oma identiteedi konstitueerivate osistega tükkis nagu näiteks või orientatsioon või sättumus – ei või. Võid. Vabalt võid. Ja kohemaid kui asi puutub kogukonda olgu siis rahvuslist või usulist siis pühitseb suur kogukondlik huvi sageli halvad asjad häädeks.

Kas siis mul ei ole õigust teele kaasa võtta usuõde nagu teistel apostlitel – küsib Paulus. Kas siis mul ei olnud õigust kuradi kiusamisele järele anda – küsib Jeesus. Oli ikka aga siis poleks sa eales saanud modelleerida teistmoodi elamise võimalikkust selles maailmas. Ja üldse ja ülepea ärge kuradit üleliia asjasse segage. Muidu tuleb ta kapi tagant välja ja ütleb et mina ei teagi et muna saab võtmesilmas küünlaleegi kohal küpsetada. Mina ei ole siiani selle peale tulnud – ütleb kurat. See on selle õigeusu jutukese moraal mille Vadim jutustas. Ärge segage süütut kuradit asjasse.

See on inimese ja inimeste asi. Tema/kuradi roll on olla vendade pealekaebaja kes sunnib sind teatud vendi ära sildistama nii et sa neist praktilisel tasandil enam kui pääste subjektidest ei mõtle. Tegelikult peaksid sa sellise mõtteviisi puhul ennast pigemini välja lülitama sellest ringist. Tema/kuradi roll on olla pahanduseks ehk skandaloniks mis lõõmutab vihkamist ja rivaliteeti mis ei peatu enne kui keegi on ohverdatud.  Ja siis korrata seda niipea kui saab ja võimalik. Kuradi huviks on vallapäästetud rivaliteet. Aga ülim mida ta suudab on järjekordne ohver mida hakkavad peagi ümbritsema keelud/käsud ehk seadused. Siis peab ta kaua ootama järgmist zhanssi. Või toimetama mikrotasandil.  Inimesed keda valitseb rivaliteet on tema haldusala. Olgu või reeglistatud.

Vahest ongi reaalseim jõuda budistide mõttes nulli kui üldse kuhugile jõuda annab. Ja murda seeläbi välja sansaarast ehk lõputust rivaliteedi nõiutud ringist. Kui püüda sotsiolooglises võtmes midagi seletada. Ja ehk ongi teelolemine ülim ja taotlus ja püüdlus mida annab teha. Ehk ongi budism selles ülim ja realistlikuim. 

Kristlus minu arvates oma ülimal kujul läheb kaugemale aga budismist – kas ta aga seetõttu ka realistlikum on, ei oska öelda. Kristlus peaks modelleerima positiivset Johannese Logost st Kristuse eeskujul looma ühe tagurpidi maailma kus ei valitse mitte oma mina/kogukonda/uskkonda kehtestav rivaliteet vaid pigemini tagurpidi rivaliteet – kus vastastikkuses austamises üksteisest ette jõutakse. See oleks tõeline ulmemaailm. Sellist pole küll veel ükski ulmekirjanik välja suut mõelda – maailma kus ei valitseks rivaliteet.

Kui kõik on tagurpidi siis ei saa me sellest aru et kõik on tagurpidi. Tagurpidisus saab kehtida vaid mõnede asjade suhtes õigepidises maailmas. Tagurpidi kuningas, nagu Jeesust on vahel nimetatud. Taevases Jeruusalemmas oleks siis ehk kõik tagurpidi. St. õigetpidi. Tegelikult on sageli just kuradit Kalevipojas näiteks nimetatud – tagurpidi taadiks. St normatiivne maailm on lihtsalt reeglistatud rivaliteedi maailm. Tagurpidi oleks siis vallalastud apokalüptilise üldise konflikti maailm. See, reeglistatud rivaliteet on parim ja ülim milleni ka suurem jagu kristlasi iganes küünib või siis kristlisi ärimehi.

Ka perekond ei sobi hästi näiteks sest sealgi on rivaliteet ja suured asjad nagu Rooma linna ikka vennatapule rajanevad. Ka Kain läks ja rajas linna niipea kui oli Abeli maha löönud. Niipea kui üks rivaliteedipaarik oli hukatud oli taas rahu ja kultuur sai edeneda. Üks tahtis tuua Jumalale inimohvri asendusohvri loomohvri, teine aga loomohvri asendusohvri taimohvri. Taimohvri tooja tõi aga viimaks hoopis algse inimohvri. Jumal ühiskonna kella küll tagasi ei keerand tagasi inimohvri peale aga sotsiaalsed konsekventsid mis inimohvril on kehtisid ikka. Rahu ja progress. Linnad ja muusikud.

Kas ja kuidas see positiivse mimeemise maailm olemas on ja kus ta on on omaette küsimus. Ehk kusagil ordudes ongi nii. Muidu aga ei ole seda märgata. Et võetaks Kristust eeskujuks või Paulust nagu tema Kristuse võtab. Ehk vaid katoliikluses nagu pühasid võetakse. Isa Pio-t ja ema Teresat.

On tavaliselt ikka nii et olgu uskkonna sees mis on, uskkondade vahel on ikka seesama rivaliteet, inimeste ja riigitoetuse pärast. Ja igast muude piiratud ressursside eest. Ja ega seal koguduse seeski midagi paremat ole. Tavaline ugririvaliteet, kubjaste, kiltrite ja aidameeste oma. Vahel aga siiski nagu midagi vilksatab siiski. Keegi püüab siiski. Keegi, kes saab aru et kui kristlus ei tee mitteinimestest inimesi siis muutub ta sedamaid tagurlikuks sektiks ja kaotab oma mõtte.

Naistest inimesi ja ka teistest vähematest vendadest. Lemmikloomadest ja inimahvidest. Inimeseks saab noid teha neile seadusandlust laiendades, see ongi inimeste sekka arvamine. Et me raietöölisi viimaks hakkame genotsiidis süüdi mõistma. Hea küll, ma ruttasin nüüd pisut ette aga miks mitte. Miks puul ei peaks õigust elule olema? Nüüd kevadel eriti kui tärkab miljoneid väikesi vahtraid igal mullalapil. Kui kõik “ninad” idanema on läinud. Muruniitja hukkab nad pea.

Eduteoloogia teebki suurima “karuteene” kristlusele sellega et näeb kristluses abivahendit ja karku selle ilma rivaliteetides sekkalöömiseks ja unustab sootuks võimaluse modelleerida mingit uut ja teistsugust ja paremat maailma. Eduteoloogia ei pea sugugi kandma sellekohast silti. On hulgaliselt võimekaid kristlasi kes jahivad ühes teistega igast eurofondide raha. Mitte et see nüüd igal juhul halb või paha oleks aga siiski. Eduteoloogiale aitab kannatamisest ja mentaliteedist, meie vaesed sulased, ninaotsad punased. Ei nemad on õiged ja võitjad ja valitsejad kes on tulnud selle ilma meetoditega usurahvast turgutama ja nende enesehinnagut kehutama.

Nemad tahaks oma salarelva (jumala) abil tervet maailma valitseda. Neil on aga see paradoks et nad sageli oma “õngetoojatest õpetajatest” sõltuvateks muudavad selle asemele et need neid iseseisvaiks teeks. Ja siis läheb lüpsmiseks. Kristlus on jagunenud 100 tuhandeks killuks. Kui indiviidi õnnestuks Islamis sarnaselt väärtustada tabaks sama saatus 700 aasta pärast neidki. Ehk.

Üks väheseid kes seda teistsugususe modelleerimist aimas oli Olav Pärnamets kui tema jutluste peale mõelda.  Kriitilisel hetkel käivad aga uskkonna kui ametkonna huvid viimselt kõigest üle. Ja konflikti suur polariseeriv (j)õud matab kõik uutmoodi olemise alged.

Krüptokatoliiklased tahavad iga hinna eest sellesse suurde usku tagasi sest see on osutunud kõigest hoolimata kõige edukamaks võitluses oma koha eest päikese all. Ja on selle suure püha eesmärgi nimel valmis olema katoliiklikumad kui paavst ise. Muutuvad ise sektantlikeks paavstideks.

Islam aga modelleerib kuulekuse ja rituaali ja kogukonna maailma mis ei püüdlegi mingile uutmoodi olemisele vaid pigem rituaalitruudusele ja allaheitlikkusele Allahile. Ja on teadlikult ja otsusekindlalt vägivaldne kõiges mis puutub pühadusse ja sellisena rivaliteediühikuna vägagi edukas. Sest vägivald ongi väga praktiline. Lääne nõrkus on alati olnud see et Pühakiri ei toeta vägivalda ja seega saab seda vaid üksnes sekulaarne vald pruukida.

Advertisements

0 Responses to “Kolme juustu pizza”



  1. Lisa kommentaar

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s





%d bloggers like this: