eeee

Tea kas peakski jätkama  või ehk aitab juba. Tekstiloome protsess on püha. Olen tagasi maad mööda hulkumast ja rändamast. Suures linnas. Väiksemast linnast kus on see-eest vaim. Oli kohtumisi, ei olnud kohtumisi. Jäi ära kohtumisi. Indikatiivne seegi.  Eile olin aga antiikhipi Riho Bauman-ga trollis aga see jutt mis ta rääkis oli vähe segane minu jaoks ehkki arusaadavalt pankadevastase hoiakuga. Et süüdlast on vaja ka lillelastel.

Mina rääkisin et proteiin kui vahendusväärtus oleks ju ok  ja kunagi ongi elu old enam proteiinipõhine kui rahapõhine aga raha on siiski paendlikum sest siis ei pea ma metsas ise proteiini järgi jooksma vaid saab vahetada oma tööd proteiini vastu. Tema aga rääkis sellest kui palju on eluks sobivaid tähti ilmaruumis. Ja ta jutu järgi on neid tõesti palju. Ta vist mu proteiinijutust hästi aru ei saanud vaid rääkis muudkui energiast. Energeetik säärane. Mina ütlesin et kui energiat ei formaliseerita ja korrata siis ta ei arenda vaid jäädki monofunktsionaalseks võililleks. Tühja nad nii monofunktsionaalsed on. Siinkohal vabandan ma võilillede ees. Aga jah siuke jutt.

Ja tõstatus ka eetiline küsimus  – riigireeturi kroonlühtrist Kolga Jaani kirikus. Ja üldse küsimus kroonlühtrite eetilisusest. Et see konkreetne lühter polevat väga eetiline. Jah raha päritolu tagaajamine on tänamatu ülesanne. Raha võlu selles ongi et numbrid on amoraalsed, täiesti kõlvatud. Võivad haiseda küll rahatähed aga hais siiski hajub kiiresti.

Loe sa siis välja torgatud silmi või kerjuseid kellele sa almust oled and. Number on number. Plangu taga keegi loeb 76; mees paneb silma vastu oksakohta et vaadata mida loetakse. Läheb varsti ühe silmaga edasi hääl plangu taga aga loeb 77, 77.

Proteiin on reeglina ihu küljes kinni ja väga eetiline, tal on valus ja ta kiunub mis kole. Raha ongi jõustruktuuridega valvatud matemaatika, sotsiaalselt konstrueeritud reaalsus ja muud ei miskit. Rahal polevat rahvust. Aga rahamehel on rahvus ja siis see maa kus ta kinnisvara kinni on. Maa küljes kinni. Sedapidi saab see lenduvmatemaatika taas algelementide külge riputatud. Raha eetilist külge püüti ka vanas testamendis järgida ja hoorapalka ja vere hinda ei tohtinud korjanduskarpi panna. Nii et elukutselistel hitmanidel ja hooradel oli raske rahaga ja annetustega. Raha tuli ära pesta st. teha üks vahepealne tehing ja siis sai vast juba küll. Ütleme et hitman sai palga kätte ja siis pidi ta tegema annetuse MTÜ-le kes talle osa, juba pestud raha, tagasi arvele kandis. Siis vast oli raha puhas juba. Hoor aga ostis palga eest mingeid juveele näiteks ja siis müüs nood jälle maha või viis ehk pandikunnide juurde ja sai raha mis oli kah vahepeal juba puhtaks saanud.

Üldiselt jah aga on raha ka pesemata olekus puhas ehk eetiliselt neutraalne eks ole ka narkodollaritel peal In God We Trust. See peaks ehk puhtaks küll tegema. Raha mäletab vähem kui inimene ja iga uus tehing teeb ta puhtaks taas, oli ta enne mis oli. Raha on must vaid seni kuni sa saad seda ühe konkreetse musta tehinguga siduda.

Meediapõhises ühiskonnas on surnuksvaikimine väga oluline. Olen seda kogenud ja eks ole mind ennastki selles süüdistatud. Aga ega mul valikuid pole. Kui ma ei taha saada/olla väikeste sallimatute inimkoosluste liige siis ei tohiks ma seda ka taga igatseda. Mina aga olen nostalgiline ja vastuokslik inimene ja ikka püüan inimesi ja nende vaateid lahus hoida ja eristada ja eritada ja inimestega ikka suhtleks kui saaks.

Kui aga see inimene sedasama minu juures ja puhul ei suuda ega oska ega taha teha ega siis olegi midagi. Kui kapseldutakse väikesesse sallimatusse identiteeti ega siis olegi enam ühisosa. Ja lähebki nii et mitte mina vaid tema teeb piiri vahele. Eks pea temagi oma pattude mõõdu ära täitma ja oma tegudega kinnitama järjekordselt seda kes ta on. Ja vabaduse hinnaks  ongi see et sind demoniseeritakse ja sildistatakse. Ilmselt ei olegi mingit muud võimalust.

Aga mulle on suletud indetiteediga inimkoosluste inimesed ikkagi armsad. Kipuvad nad aga kergesti maha kandma teisi inimesi. Võtame või riigireeturi ja tema kroonlühtri. Me kõik ilmselt demoniseerime teda ja ei suuda ära arvata miks pidi ta veel kroonlühtri kirikule annetama. Arvame sedagi et ehk erilise silmakirja või kurjuse märgiks. Aga paha on jah kui me ei suuda enam pattu ja inimest eristada. Mina ei näe küll mingit halba võimalikku põhjust miks inimene ei peaks kirikule kroonlühtrit annetama, kasvõi palgalt austusest oma vanemate vastu kes selles kirikus on käinud. Ja on inetu siis käia mööda ta vanu sugulasi ja otsida reeturi varase deemonlikkuse märke taga näiteks või tema lapsepõlvest.

Mina sain täna hommikul teada et mu vanaisa ristiti esimeste nelipühilaste seas aastal 1910 27-l märtsil Ölvingssoni poolt. Ilmselt oli ta siis Eelimi üks kohalikke asutajaliikmeid. Ta oli siis 30 a mees. Hiljem seltsis ta vend Lepaga ja käis Taara tn palvelas. Oli see siis nelipühi filiaal või lõid vennad lahku seda ma ei oska öelda. Seda tahaks aga teada. Hiljem käis ta metode Kopli palvelas ja Merepuiesteel. Ühesõnaga tahaks enam teada kui saaks ja oskaks otsida. 

Jah aga ega riigireeturi kroonlühter vast kehvemini valgust anna kui mõni teine. Nii et ära visata ei ole mõtet. Võiks ehk pühitsetud veega korra üle käia. Aitab küll aga elekter tuleb selleks ajaks välja lülida kui veega shakendad. Ma arvan lihtsalt et Simm oli Peipsi peal ja erinevalt meestest võtmes “Jaak kurat jalad põhjas aitab küünlast küll”, tegi tema siiski kroonlühtri ära. Ju ta siis jalgu põhja ei saanudki. Või sai aga pidas sõna.

Eks ta old pajuvenelane nagu Ado Grenztein. Selle kohta kirjutab Annist et sakslaseks saada on odavam aga venelaseks saada on mugavam. Miks ei ole aga tõstatatud pajuvenelase Joosep Tootsi personaalküsimust kes Venemaalt tagasi tulles hakkas oma sulast Mihklit täiesti enesestmõistetavalt Iivaniks kutsuma ja naissulast Avdotjaks. Miks ta sellest hoolimata siiski jätkuvalt populaarne on ilma et oleks süümevannet kirjutanud või meelt parandanud?

Ei ole vanadel meestel enam olulisemat kui reflekteerida. Muuseas ostis riigireetur kirjanik Tohvri suvila. Nii et vaat kus konnektsion. Kultant mõtteid tuleks aga mul pigemini edasi mõtelda. Kopulatiivkäitumisest näiteks või kirjutada aga ei saa ju no. Ütleme siis pigemini et koortshipist. Puhtalt kultuurantropoloogina. Ja istud siis ja mõõdad mingi kopulatiivmeetriga pilke jms. Tedremängust tohib aga inimmängust ei tohi. Kui inimene on religioossne siis muutub ta kohe nii pühaks et mõtleb vaid taevasist asjust seatud institutsionidest. Ütleme siis parem nii et mõtledki aga huvi fenomeni vastu on sus teadlasena siiski olemas. Ja mõõdikunäidu ka siiski ära fikseerid. Eile oli ilus film Üheksandas taevas vanainimeste armastusest Ida Saksas.

Advertisements

0 Responses to “eeee”



  1. Lisa kommentaar

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s





%d bloggers like this: