Mõned vanemad lullad

IMELIKKE ASJU ILMAS SÜNNIB,
parimad neist ongi sünnid.
Ilma sündiv pisikene laps,
on sel päeval sünnipäevalaps.

Samal päeval täpselt aasta pärast,
rõõmu ikka tunneme ta pärast.
Samal päeval aastaid hiljem palju
rõõmustame tema pärast valjult.

soovides tal tervist – iga pikka.

Mõtleme me tema peale ikka,
Ole õnnelik ja jätkugu su jaks
Sellel päeval oled ikka laps.

PALJU ERINEVAID PÄEVI,
palju erinevaid öid.
Palju õhtuid, hommikuid
päevi, nädalaid ja kuid…….

Palju erinevaid aegu,
parim aegadest on praegu.
Parim päevadest on täna
olen rõõmus ja sind tänan.

Selle eest et elad ilmas,
oled rõõmus sära silmas.
Õnnesooviks sulle käe
sirutan – su sünnipäev,

meie kõigi rõõmupäev
olgu sulle meeldejääv.

SÜNNIPÄEV EI OLE JUBE,
sellel päeval saame kinke.
Saame hõbekahvleid, -nuge,
sööme kooke, liha, sinke.

Sünnipäev on üsna lahe,
sünnipäev teeb sisse vahe
sinu eluaastal kahel.

Sünd on alati kui ime,
sest sel päeval hakkas peale,
sinu ajaarvamine.

Sinuga me aeg siin kattub

Sünnipäevalaud see pakub

Meile paremad ja hääd

Täna mõtleme su peale,
sulle – armsale ja heale.

Sünnipäeval vaikselt vaeme
omaenda elu üle.

Täname siis inimesi
kes me ümber tasakesi,
valvavad me üle.

SÜNNIPÄEVI ON ÜKS MITTE MITU,
ehkki mõnel neid olevat kaks,

sellel päeval me läheme pittu
kui vähegi alles on tervis ja jaks.
Sellel päeval mis üks ja ainuke
sellest taas saame aimu me.
Kuidas sul läheb, kuis välja sa näed,
õnnesooviga sirutan käe….

On sünnipäev päevadest ilusaim.
Sel päeval sa aasta vanemaks said.
Sel päeval sinule soovin ma vaid
palju päevi – niisama ilusaid.

Sel päeval oled sa alati laps.
Olgu suur sinu õnn ja tugev su jaks!
Sel päeval täitugu kõik sinu soovid,
mingu korda kõik mida sa iganes proovid……….

TULE, LAS MA TEEN SUL KALLI,
las ma surun sinu kätt.
Pai teen juustele, kus halli,
täna sa ei ole ätt.

Vähemasti sellel päeval
on sul veel nii palju ees.
Lapsukesena sind näevad
õnnesoovijad su ees.

Luba et ma annan musi,
kaasa tunnen sinuga,
kõiki sinu rõõmustusi,
ennast end väikse lapsena.

Võid end täna vabalt tunda

meil on lihtsalt au sind tunda

SEE PÄEV ON VAID ÜKS KORD AASTAS
kui sa aasta saad vanemaks.
Ära tunne end seepärast õnnetuna,
aasta ees on kui üllatusmuna.

Ei täitu sel aastal küll iga su soov,
ei tea sa ka ette mida ta toob.
Ühes kindel võid olla – et üllatusi,
palju õnne sel päeval ja väikene musi.

MIDA INIMENE VAJAB ET TA VÕIKS OLLA ÕNNELIK
Tervist, raha, õnnekõike aga veel üht inimest.
Siis võib olla eluiga inimesel väga pikk,
siis kui inimene leiab inimese eest.

Igal juhul inimene, vajab veel üht inimest.
Rõõmu sünnipäevalapsel mõtetesse, näkku, kõnne.
Soovime, su külalised sulle kõigest südamest!
Kõige enam soovime sul – inimeseõnne!

SÜNNIPÄEV ON TORE PÄEV,
sulle ulatan siis käe,
et sul öelda õnnesoove!
Oma aastatest sa noorem

tundud tubli kümme aastat.
Soovin silmadesse sära!
Ja et tordi küünla-aastad
korraga kõik puhuks ära!

ELUÕNNE, lapseõnne, naiseõnne, meheõnne,
rahaõnne, autoõnne, õnne elusse ja kõnne,
ihusse ja kodusse – õnnesoovid rodusse,

järjekorda siia salmi, võta vastu, kõik on valmis.

Ole terve, ole rõõmus, sa veel pikki aastasadu,
saagu tõeks kõik hea su elus.
Sellest päevast õnnesadu,
iga sinu päeva täitku, kuni oled elus.

ÕNNE sünnipäevaks palju,
palju rõõmu, palju nalju,
tervist ihhu, naeru suhu.
Palju õnne igal juhul!

Aega ära raiska ära,
ole terve, ela, sära!
Tunne rõõmu oma ajast,
meil on sind sellisena vaja

Tuhandeid me õnnesoove
sellel päeval sulle toome.
Terviseks šampanja klaase
kokku lööme tühjaks joome.

Ole rõõmus, ole terve,
virk ja õnnelik ja kraps.
Õnnepäevi, aasta terve
tulvil sünnipäevalaps!

SEL ILMAL ON MITU OTSA,

on mitu otsa sel ilmal.

Kui kord see ilm saab otsa,

hakkama saame ka ilma.

Siis kui me otsa saame

ilmaga –  ilma sees.

Kuidas siis teada me saame

seda, mis ootab veel ees?

On mitu otsa sel maal,

on mitu otsa sel ilmal.

Ilma maata meie ei saa,

millel puhkavad Looja silmad.

Looja käes on ta otsad,

– otsad ja algused.

Miski ei ole otsas,

olemata ka alguses.

SA OLED AINUS JA ARMAS,

armsaid on kohata harva.

Ainsaid, veel harvemini,

neid kohtad üliharva.

Tahaksin anda sul musi,

rõõmu eest tänada.

Tood õnne kesk õnnetusi.

Kus kohas sa oled täna?

Sa oled armas ja ainus,

oled lihtsalt nii kallis.

Olen saanud sust aimu,

tahaksin teha sul kalli…..

KUIDAS VEETA VIHMAST ÕHTUT?

Kuidas vihmast õhtut veeta?

Õhtut, mis ei ole veeta.

Kuidas veeta vihmast õhtut,

siis kui õues sajab?

Hea on pugeda siis põhku,

lakas, toas või majas.

Vihmaõhtu läheb luhta,

tea kas ilm veel taheneb?

Mõnel aastal muuseas juhtub

et jääb suvi vahele!

Otsustad sa olla õues,

süda soe sul olgu põues.

Maha tee suur lõkketuli,

vaata – külalisi tuli!

Nendega saslõkki tee,

peale joo veel kuuma teed.

või siis auravat kakaod

küll siis vihmgi viimaks kaob.

TULE MULLE LIGEMALE,

suru ennast päris minu vastu.

Oled siis vast minu ligimene

ma ei hakka sulle iial vastu.

Kui end tunnen üksikuna,

sina ennast õnnetuna.

Tule külla, saame kokku,

las me hoiame siis kokku.

Räägi mulle õnnetusest,

mina sulle üksindusest.

Jääb mure poole vähemaks

kui räägid sellest lähemalt.

ILUKIRJANDUS ON ILUS,

kolekirjandus on kole.

Ülejäänu on kuis on.

Ongi nii, jah eks ta ole.

Ilukirjanik ma pole,

kolekirjanikki mitte.

Mina olen ilus olend,

kole pole – üldse mitte.

Minust jutt ei ole pikk,

lühike, kuid ilus.

Olen ilus kirjanik,

kes on ise ilus.

KÜLLA TULI KÜLALINE.

Külaline, ennäe imet!

Harva külalisi külas,

näha on ses kauges külas.

Külas polnud kodus keegi,

külas polnud kodus seegi,

kellele ta  tuli külla,

jah ta läinud oli külla.

Külaline oli nõutu,

ta ei teadnud mida teha.

Magama läks viljarõuku –

kodus polnud sõber Eha.

Eha oma kodukülla,

koju jõudis, vastu koitu.

Viljarõugus nägi külla,

talle tulnud, sõber Koitu.

Vanad sõbrad Koit ja Eha,

rõõmsalt kinnitasid keha.

Söödud, ütles Koit, „ma lähen

mul on kahjuks aega vähe.“

Ära sina kutsu külla

külalist kui lähed külla.

MEILE KÜLLA TULI KOERUST,

koer-poiss, kes tegi koerust.

Lisaks võrukael veel Võrust

aga meel tal oli mõru.

Tuli sindrinahk veel Sindist

toitus ainult peipsi tindist.

Peremees see tuli Pindist

kuid tal keeras üle vindi.

Lisaks veel üks harjukas,

Ei teinud muud kui harjutas

kuid teised kõik ta varjutas.

METSAS ELAS KURI SUSI.

Susi hunt on Eesti keeles.

Susile ei antud musi,

teda eal ei peetud meeles.

Susi ninapidi veeti,

siis kui metsas pidu peeti.

Susile ei toodud kutset,

ei peatund postimees ta uksel.

Kibestus ja hakkas susiks,

sest et ta ei saanud musi.

Kui sa teda musitad,

jälle hundiks heaks ta saab. 

VÄLGU MIHKEL VÄLKU LÖÖB,

paberi ta ära sööb.

Lisaks ära sööb veel halge

et meil oleks soojem valgem.

Välgu Mihkel süütab tule,

kui on külm, ta appi tuleb.

Ta on hea, ei ole jälk,

poiss kel nimeks Mihkel Välk.

ANNA PALUN MULLE NÕU,

kust ma leiaks hüva nõu?

Pole nõu, siis olen nõutu,

hüva nõu on ikka nõutud.

Ütle kas on sul ehk nõu?

Nõu on parem veel kui jõud.

Nõunik targem on kui jõulik,

jõulikust saab jagu nõulik.

Pole nõu, siis kurvad, nõutud,

oleme kui jõu ja tõutud.

Kraanikausis mustad nõud,

kes küll peseks, anna nõu?

Pole nõu, siis nõu sa nõuta,

muidu jäädki hüva nõuta.

ÕUES PINISEVAD SÄÄSED

kuidas nende käest sa pääsed?

Rohus valvab kuri puuk

hammustusevalmis suul.

Kui ta saab, su sisse poeb,

lisaks sind veel nakatab.

Su tahe temale ei loe

ta verehimust pakatab

Ruttu arsti juurde mine

aitab – vaktsineerimine.

Puuk võiks hoopis sääski süüa,

nõelata võiks sääsed puuki.

Siis maha neid ei tuleks lüüa,

kõhud täis kui  nad on puukind.

OLED HAIGE VÕTA ROHTU,

lisaks arstiga sa kohtu.

Ütleb ta mis on sul viga

mis on loga mis on liga.

Määrab sinule tablette,

Kas saad terveks ütleb ette.

Katsub pulssi, kurku vaatab, 

teise arsti juurde saadab.

Ütleb et sa tee kompressi

või siis määrab süstikuuri.

Ravimtaimeks pakub kressi

või siis palderjani juuri.

Siis kui haiget mängib vooster

ravi on ka selleks juhuks.

Hästi aitab urvaplaaster,

kintsudele, mitte suhu.

ÄRA TEE SA HAILE MUSI

ära paku talle oma tere.

Tulla võib sest õnnetusi,

kõhu täis saab hai kes meres.

Tema musi hambulist

sa ei hinda kõrgelt vist.

Talle parem lehvita

pisut kaugemalt kui saad.

Ära paku talle kätt,

Ütle parem tal head aega.

Muidu jumalagajätt

valus on ja võtab aega.

ILMAS INIMESI KOHTAD,

tundub sul et neid on ohtralt.

Nende seast kuid keda kohtad,

Keda tundub et on ohtralt

Otsid ühte ainukest

Otsid elus oma kohta

kohti leida on nii ohtralt

ometi kõik mis sa kohtad

ei asenda su kodukohta

MINA ELAN EESTI RIIGIS,

mina elan Eestis – niigi.

Siin on veel ka teised liigid.

Eesti riigis, loomariigis

on nii mitmed loomaliigid.

Mõned neist on loomaaias,

seal on mesikäpp, kes maias.

Lapsed käivad lasteaias,

aedadel on ümber aiad.

Ümber riigi riigipiir,

eristab kes seal, kes siin.

Mitmed aiad, mitmed riigid

koos on meie Eesti riigis.

Taimed need on taimeriigis

väga paljud taimeliigid.

Kõik need riigid, kes need tegi?

Neid on palju, läbisegi.

Inimesed taimed loomad,

üheskoos need kuulsust toovad.

Meie Eesti riigile

kus me ühes viibime.

SUVEL KOOLIVAHEAJAL,

hästi puhata on vaja.

Mängi näiteks trips traps trulli

või siis puhu seebimulli

Mängida võid veel ka kulli

või siis lüüa lihtsalt lulli

Mõni mees teeb suvel pulli,

teine puhub meediamulli.

Kui sa vaid end välja puhkad

siis ei lähe suvi luhta.

TEERULL RULLIB ÕUES TEED

kuni rullitud saab see.

Ära hoiab õnnetusi.

Musirull teeb aga musi

Hoiab ära mõrumeelt

siis kui teerull rullib teed.

Kummal neist on tähtsam töö

kui sa tead siis patsi löö.

Vajan ma nii teed kui musi

Et ma oleks rõõmus usin

Musist ma vist rohkem pean

Kuid ka teel on käia hea.

PLIIATSIL ON SÜDAMIK

aga mul on süda.

Mina olen südamlik

sest mul hea on süda.

Kui mu süda valutab

siis ma ringi jalutan.

Vahel haaran pliiatsi

ja ta ära teritan.

Valgele ma paberile

musta valu eritan.

ÄRA PALUN LULLI LÖÖ

Lööd veel Lulli maha,

ära oma sõnu söö,

ütle – ta on paha.

Lull võib saada maha löödud

ja kõik sõnad ära söödud.

Lullile tee parem pai,

kõhutäieks söö üks sai.

IGA UJUB OMA STIILI

hunt ujub hunti ja siil ujub siili.

Kiil ujub kiili ja viil ujub viili.

Viil ujuda ei viitsind – viilis

ei ujunud kuid viimaks taipas.

Aru sai et

ujub laipa.

HÜLJES  TEAN ET UJUB HÜLJEST,

tal selleks loivad küljes.

Delfiinid ujuvad delfiine,

nende stiil on väga stiilne.

Ujuda on neil vist veres

delfiine pole meie meres.

Ujume siin koera, konna

mõlemad head loomad on nad.

Inimene ujub krooli,

seda õppida saab koolis.

Mõni ujub selili

mõni õpib senini.

Ujume ka liblikat,

siis veel kana siblivat.

Ilves tean et ujub ilvest.

Kirves aga ujub kirvest.

Läheb põhja mull mull mull,

Ehk üks parem stiil on sul?

KUI SUL ON AEGA AEGA VIITA,

siis ei ole asi kiita.

Aega viita pole aega

selleks mul ei ole aega.

Õpi parem siis saad kiita,

õpi lahutama liitma.

Õpi hästi lugema

ära õpi pugema.

Ärgu olgu aega viita

Sul, siis kindlasti saad kiita.

Aega ikka kasuta

parem kohe asuta

ennast õppima ja tööle

ärme rohkem lulli lööme.

Aeg on kallis, aega hinda

kõrgesse aeg tõuseb hinda.

Hetk see kogub hetke otsa

viimaks iga aeg saab otsa.

MINUL KÜLL EI JÄTKU VÕHMA

joosta Tallinnast – siit Võhma.

Mööda tuhiseb, näe Vaida,

selle eest ma end ei laida.

On võhma jõuda Vaidasse,

head kohad mõlemad on need.

Hea on Võhma, hea on Vaida

emba-kumba ma ei laida.

Neist ühes kohal olen ma,

saan olla ühe korraga.

Korraga ei jätku võhma

olla Vaidas mul ja Võhmas.

VAHEL HARVA MA LAIUTAN KÄSI,

kui olen nõutu ma ja olen väsind.

Ära mind palun siis kunagi käsi

kui raske päev mind ära on räsind.

Oota mind parem siis avali käsi,

kallista kallis mind ära siis käsi.

Kallidest iial ma ära ei väsi –

tule nüüd, kaua sa laiutad käsi?

Tule mu juurde ja kallista

siis tean et olen sul kallis ma.

AUGUSTIKUU ÖÖSEL ON LANGEMAS TÄHTI

üleval kõrgel taevakaarel

pea kõrgel kuklas uurimas tähti

all maa peal seisab pisike Kaarel

öeldakse nii et see soov läheb täide

olgu see soov sul siis helde ja hea

kui sa ei tea mida soovida näiteks

soovi et ise sa saaksidki heaks

tähti näeks langemas seda sa soovi

soovida jõuaks ja soovida saaks

hetke ei taba siis seda sa soovi

et sa veel korra soovida saaks

VIISI KUNAGI EI PEA

siis kui viisi ma ei tea.

Kui tean milline on viis

täie häälega ma siis

laulan – sellest väga pean.

Kuid kui viisi ma ei tea,

siis kui ma ei tunne viisi

laulan vaikselt endamisi.

Isegi kui viisi tean,

juhtuda võib et ei pea.

Kui ma viisi tean ja pean

on mu tuju ülihea.

Laula kaasa, sina ka

laula kaasa minuga

kasvõi vale viisiga.

NEID RIIDEID MINA EI TRIIGI

mis siledad tunduvad niigi.

Neist vaid, mis lähevad kortsu

välja pean saama ma kortsud.

Kortsud ma siledaks triigin

viigi pükstesse aga teen viigid.

Miks aga ikka ei siledaks lähe,

inime – on teda triigitud vähe?

Ära inimest triigi, vaid silita

siis püsib sile ja rõõmus ta.

VARGAPESAS ELAB VARAS

pesa on tal hea ja paras.

Pesas on elekter sees

Muidki mugavusi veel.

Varas kuid ei maksa arvet

sentigi elektri eest.

Pimedal ja külmal talvel,

ehkki on elekter sees.

Ükskord kuid inspektor tuleb

ükskord teada saab ta tast

arve toob, elektri suleb

mees – Eesti Energiast.

SIIS KUI ANTSLAS ASJAD ON AETUD

tuju on rõõmus ja lauad on kaetud.

Asjad on aetud, asjad on antsud

pidu siis peavad Mihklid ja Antsud.

Külla Antsudel tulevad Mihklid

Need kes on igale asjale Mihklid.

Üheskoos tantsivad Mihklid ja Antsud

kuni kord tantsitud saavad neil tantsud.

Antsud ja Mihklid koos tantsu löövad.

Söögid kõik laua pealt ära nad söövad.

Mihkel on Mihkel iga töö peale

Talle võid loota lahkele, heale

Asjad kui aetud asjad kui antsud

Üheskoos tantsivad Mihklid ja Antsud

MA EI OLE MINGI LOODER,

mul on suu ja suus on vooder.

Vooder räägib minu eest

esindab mind, jutumeest.

Soojas hoiab suu mul vooder.

Vooder mugav on ja soodne.

Kui on öö ja päike loojas

hoiab vooder sõnad soojas.

Voodrit poest ei saa sa osta

tema eest ei oska kosta.

Tema räägib minu eest,

esindab mind, jutumeest.

PUUL ON VÕRA MITTE KÄED,

puul on juured mitte jalad,

puu on kõrge, kas sa näed?

Tüvi tugev on kui tala.

Oksad need on puude käed,

tüved need on puude kehad.

Seisvad kui imeväel

mida muud neil ongi teha?

Juured, need on puude jalad –

hoiavad puud seismas jalal.

Lehed, need on puude juus.

Puude õõned, need on suud.

Kus on aga puude luud,

kus on õlad, kus on puus?

Õlgade ja puusata,

puud on – nad ei suusata.

PÜSTI SEISAB PÜSTIRIKAS

aga ta ei seisa pikalt.

Teine rikkaks saada tahab

temagi ei ole paha.

Aga vaesel pole hea

ei taha vaeselt olla nii.

Ja ta lükkab üsna pea

püstirikka pikali.

Pikali on püstirikas

ta ei ole enam püsti.

Püstirikas pikali

ei saa olla pikalt nii.

Vaid ta roomab arsti juurde

arst on abivalmis, kuuldel.

Arst see aitab, arst teeb süsti

 püstirikka aitab püsti.

SÜGIS JOOKSEB METSAS RINGI

kaasas kaunid kirkad värvid.

Puudele ta heldelt kingib

uued lehed – erksat värvi.

Sügisel on aega vähe,

päev see lühemaks vaid läheb.

Sügis, vaat kus ime – ta

maalib – kasvõi pimedas.

Värviliseks puud kui väega

lööb ta oma külma käega.

Lehti on päev-päevalt vähem,

külmemaks ka järjest läheb.

Haava rohelise pruuniks,

vahtrad erepunaseks.

Külm teeb lehed kui neid suudleb

Igal juhul kauniteks?

Sügis maalib, maalib kuni

valge lume tulekuni.

MUUDKUI LÜHENEVAD PÄEVAD

kas nad kaovad hoopis ära?

Kuidas inimesed näevad

päevad pimedaks kui läevad?

Pööripäeval pöörab selja

ära läheb – aastaaeg

järgmine kuid tuhatnelja

tuleb asemel – oh aeg!

Pööripäeval saavad kokku

erinevad aastaajad.

Siis nad hoiavad just kokku

siis neil teineteist on vaja.

EMA PLIIDI ÄÄRES SISSE TEEB

tal on palju sisse teha veel

ta teeb sisse keediseid ja moose

kel tuleb isu, riiuli pealt toob see

moosi hea on panna saia peale

meie lapsed seda hästi teame

mis ema pliidi ääres sisse teeb

meile üliväga maitseb see

ta teeb sisse riiulite kaupa

ja siis teeb ta sulle moosi välja

ta ei müü ei sinuga tee kaupa

moosiga ta toidab moosinäljast

SÜDATALVEL KÜLMAL AJAL

tundis hunt on maja vaja

ta kasutas kivi ja lauda

kuid valmis sai hoopis lauda

tegemata ta  unustas ahju

tal külm on – meil on tast kahju

tal ikka on sama külm

mis tuleks tal teha nüüd küll

SIIS KUI MUL MIDAGI TEHA EI OLE

kui mul on vahel selline olek.

Leban ja vaatan siis ainiti lage.

Imestan miks on see lagi nii lage?

Laes pole isegi armatuuri

Lagi ei sütita mõtteid mus suuri.

Lage lagi on üsnagi mage.

Magedaks läheb mul vaadata lage.

Ei vaataks siis lakke vaid sinule otsa.

Paha tuju saaks sedamaid otsa.

Kui läheb pimedaks, enam ei näe.

Siis sinu poole ma sirutaks käe.

Vahest ehk ümbert sul kinni võtaks.

Aega on palju, ei me ei tõttaks.

Ümbert sul võtaks, siis kui sa lased

ja enam kunagi lahti ei laseks.

Teeksime üheskoos plaane suuri

Millise osta võiks armatuuri?

TÄHT SÕNAS

Sõna lauses.

Lause jutus.

Jutt vihikus.

Vihik ranitsas.

Ranits seljas.

Selg seljatoel

Seljatugi trollis.

Troll tänaval.

Tänav linnajaos.

Linnajagu linnas.

Linn maal.

Maa mere ääres.

Meri ookeani ääres.

Ookean planeedil.

Planeet päikesesüsteemis.

Päikesesüsteem piimateel.

Piimatee kõrgel öötaevas.

Piimateel täht.

Tähel inimene.

Inimene kooliteel.

Ranits seljas.

Ranitsas vihik.

Vihikus jutt.

Jutus lause.

Lauses täht.

EPUTRILLE PILLE

Meie pisikene Pille

Leidis aasalt kauni lille

Lille aasalt noppis ta

sellega siis eputas.

Pille on vast eputrille

Eputrille on me Pille

Pille ära eputa

Pille ära lilleta.

Epp on hoopis lilleta.

Kurb on tal olla lilleta

Kuule Pille, eputrille

Epule sa kingi lille.

Epp on sinust märksa tillem

ja tal pole üldse lille.

KUI MUL KÜLM ON TEKITA,

teki endal tekitan.

Lõuani siis kisun teki.

Siis mul hea on, siis on soe

muu mul teki all ei loe.

Kui ma peale tõmban teki

teisisõnu tekitan.

Jään siis kahe vahele

teki lina vahele.

Nõndamoodi öösel mina

Tekitan ja padjatan

Linatan ja püüritan

MULLE PALUN ANDEKS ANNA,

ole hea mu sõber Anna.

Anna mulle andeks palun,

siis kui andeks ma sult palun.

Kui sa enam mind ei talu

kui sul olen teinud valu.

Anna andeks kui sa suudad

see on ainus mis mind muudab.

Ainus paremaks mis teeb.

Anna andeks – ükskord veel.

Anna andeks kallis Anna

Koormat sul ei tahaks panna,

Sind ma alandlikult palun

öelda võiks et lausa anun.

Jaksa ikka andeks anda

see pole raske koorem kanda.

Sul olgu andeksandev meel

Anna andeks ükskord veel.

KÕIGE EES KÄIB EESMÄRK – AGA

Tagajärg see longib taga

Põhjus ka on kuskil ees

Ta on süüdi vaene mees

Eesmärk hea on – nagu peab

Eesmärk usub loodab teab

Julgelt oma samme seab

Kuskilt põhjast põhjus tuleb

ta ei suuda ega julge

väärt on sappa saama sulge

põhjus segama vaid tikub

ilusa kõik ära rikub

ta veab kaasa tagajärje.

Tagajärg see põhjust põhjab

Üheskoos nad lähvad põhja

SILMADEGA VAATAN RINGI

Silma ümber on mul ringid

Mul on avar silmaring

süda hea ja hea ka hing

silmaringil lisaks prillid

nendegagi vaatan ringi

mul on prillipaarid kahed

vahel mustad, roosad vahel

roosadega elu ilus

mustadega kurb ja vilu

kõik mul tundub ümberringi

siis kui vahel vaatan ringi

SUHTES AASTAAEGADESSE

Ma ei ole valiv

Sügis lõpeb maha tuleb

Külm ja kõle tali

Igal juhul kindel on et

Tali pole nali

Teised aastaajad leebed

On kuid tali vali

Taevas talvel on nii tume

Pilvedest toob maha lume

Ilmataat kui ilma lörtsib

maha sajab märga lörtsi

pole lumi ega vihm see

kuid su jalad  märjaks teeb.

SUURED PILVED NAGU VATIST

mööda tuhisevad Katist

tema mõtleb une-Matist

pühib oma nina tatist

Une Mati kuid ei tule

miks küll viibib tema tulek

nohuga ei tule und

õues sajab valget lund

õues, seal on sügav sügis

õues, seal on külm ja kõle

lumigi ei lohuta

on Kati nohu – kohutav

Kati nina – seal on nohu

peas on tohuva ja bohu

ta on omadega aut

palavikus hõõgub laup

viimaks tuleb une Mati

ja viib unemaale Kati

KUI ON TÄHED LÄHESTIKKU

siis nad teevad tähestikku.

Tähed ühes pikas rodus

tähestikus – oma kodus.

Täht kui teisest tunneb mõnu

siis nad moodustavad sõnu.

Sõnades nad külas käivad

Väga vajalikud näivad

Sõnad lauses üheskoos

laused järjest pikas loos.

Tähed häälikud on ka

Kas on täis või on siis kaas-

häälikutest saavad silbid

sõnad saavad – sõnapildid

Kes nad järjekorda pani?

Tähtedest kes õiged valis?

Kes küll tunneb sellest mõnu

et saab järjestada sõnu?

Mu isa – ilukirjanik.

Ta jutt on huvitav ja pikk.

Vanast ajast, muistne jutt

millel nimeks muinasjutt.

IISAKUL ELAB ÜKS ISA

Isa Ivar on tubli ja visa.

Ta korteris Iisakul lisaks

elab ema ja pisike Liisa

Liisa isa on piirivalvur

ta peab väga hästi piiri

ta pisike tütreke Liisa

peab aga akvaariumis hiiri.

AASTAST AASTA KÕIK ON SAMA

jälle tuleb jõuluvana

Jälle kingikoti avab

ainult kink ei ole sama

Pole sama jõulusalm,

õues pole sama talv.

Hoopis teine aastanumber

varsti saab see aasta ümber.

Enne veel on kaunid pühad

mida ootan, loodan üha.

Et ma kord saan kingiks

midagi nii head…..

Mida soovida ei oska

ega tea.

SIIS KUI KÄTTE JÕUAB JÕUL

on me pere ühel nõul.

Ema paneb liha ahju…..

kellelgi ei ole kahju,

oma jõust ja oma ajast,

üheskoos on teha vaja,

üheskoos on vaja jõuda

enne õhtut miljon asja.

Oma jõu ja oma nõuga

iga aitab ja teeb asja.

Et saaks õhtuks korda toad,

lauale saaks maitsvad road…,

Koju jõuaks jõulurahu

ja me südameisse mahuks………..

ÄRA SÕBER POPPI TEE

Poppi teha pole popp

Ole parem ise pop

Suhu torka lollipop

Koolis käia palju popim

on kui teha koolist poppi

asjad ranitsasse topi

mine kooli

ole popim

rehkenda ja loe ja vooli…….

Ära koolist popita

Viimaks juhtuda võib ka

et sa koolis targaks saad.

NALJAHAMMAS NALJA VISKAS

Tummahambal ära viskas

Ta ei naernud, ta jäi vait

Naljahammas – ah sa mait

Ütles ja veel korra proovis

Tumma naerutada soovis

Proovis üsna mitu korda

Ei saand ikka asja korda

Naljahammas vait jäi viimaks

kuid see tumma tundeid riivas

et ta loobus proovimast

Tummal kahju hakkas tast

 Ütles, ma ei ole uhke

lõbusasti naerma puhkes

Nüüd naljameest ta naerutab

Ei tea kas ta ka naerma saab?

KELLA HÄSTI MA EI TUNNE

kuid tean millal jääda unne

ma tean millal üles tõusta

kell mind selles küll ei nõusta

mul on keha sees üks kell

süda hea ja meel on hell

ütleb see mil voodi lähen

või et magand olen vähe

ütleb ette mis ma teen

ütleb mitmeid asju veel

Ei jää taha jõua ette

näitab ikka õiget aega

mõnda asja näitab ette

juba enne õiget aega

Advertisements

3 Responses to “Mõned vanemad lullad”


  1. 1 Kersti 11.05.2011, 8:42

    No ja miks mina neist sünnipäevaluuletustest ühtegi sünnipäevaks pole saanud?! Mõtle kui pop Sa siis oleksid, kui veel igale sünnipäevalapsele ta oma lulla luuletad…
    (ka mina lihtsalt siinkohal mõtlen valjusti….:)

  2. 2 andrus 11.05.2011, 9:48

    Miks mitte vabalt võib aga ma ise ei oska pakkuda, mult tuleb tellida.

  3. 3 kersti 12.05.2011, 13:43

    No ma siis tellin… detsembri alguseks palun 😉


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s





%d bloggers like this: