mõned vanemad lullad

MIS SAAB SIIS KUI RAHU

minusse ei mahu?

Rahu kui ei mahutu,

musse, olen rahutu.

Küllap ma’gi rahunen,

küll ma ükskord mahun veel.

Kui ma rahu sisse mahun

siis ma olen väga rahul.

Siis kui mina olen rahul,

rahu musse ära mahub.

Siis ma olen rahu sees,

olen alles – rahumees.

Küll ma viimaks ära mahun

sinna kus ma puhkan – rahus.

KURJATEGIJA

Mitu korda kurja ma,

selleks peaksin tegema

et saaks must kurjategija?

Kurja alal tegija.

Mitu korda aga head,

selleks tegema ma pean

et saaks must heategija?

Hea alal kõva tegija.

Kui ma juba olen üht,

kas ma saan veel muutuda?

Kas ma heategijana

saan kurja külge puutuda?

Kas ma kurjategijana

vahel teha tohin head

Kas me hea tegijana

olen ikka veel seesama

kui ma teen ka pisut kurja

või läeb kurjategu nurja?

Hakkab viimaks keegi turja 

küsib kurjalt, mis sa teed?

Seleta siis talle veel,

et ma tahtsin proovida

teha head, head soovida.

Lihtsalt teada kuidas on.

HINGAMINE

Kui on õhku, siis ma hingan,

hingamist ma väga hindan.

Kui on ainult hingajat,

hingata ei ole patt.

Õhk on külm ja väga selge,

hingan ja mu kops käib kergelt.

Tõmban õhku suure sõõmu,

tunnen elusolust rõõmu.

Õhule ma soovin jätku, 

et mul õhku ikka jatkuks.

Oleks veel ka vett ja maad

mis enamat võiks tahta ma?

SUUST SUHU HINGAMINE

Siis kui sul ei jätku õhku,

õhule ma panen rõhku.

Taganeb mistahes muu

tulen hingan, suule suust.

Suust sul suhu hingan ma,

et sa saaksid hingata

et kui tarvis tuleksid

ja ka musse hingaksid.

et ei oleks hindamine

meil – vaid ühes hingamine.

KEEL MIS MEELES

Luuletan ma selles keeles,

mis mul ainsana on meeles.

Mida lapsest saati tean

sõnades, mis meeles pean.

Tean ka mõnda keelt ma võõrast

nendes kõnetan ma võõrast.

Kuni ta saab omaseks,

üheks meie omadest.

Kui vaid keel on ühine,

küllap peame pühi veel.

Siis me saame – vesteldud,

jutud saavad vestetud.

Muu ei aita – kehakeel,

ikka meele rõõmsaks teeb.

Hädas oled, aitab välja,

leevendab su suhtlusnälja.

Üht kui teist saab kehakeeles,

öeldud mis läind muidu meelest.

Ihud mäletavad pikalt,

ihud mäletavad ikka.

Kui ma aga kohtan teel,

inimest kel pole keelt….

Polegi meil keelt ehk ühist,

pole lugusid ja pühi….

Kui meil pole ühist keelt,

siis ma näitan sulle keelt.

ÜKS TANK 

Üks tank kord tahtis tankida

ja kütust paaki hankida.

Ei teadnud ta kust kütust saab

ta sõitis ringi, kuulas maad.

Ta küsis seal ja küsis siin

Kus peidab ennast küll – bensiin?

Tank ühe tankla viimaks leidis

kus teenendajaks kena neidis.

Sealt ta viimaks sai bensiini,

sõita, kuni leidis – miini.

TÄIELIKUST ÄRAPÜHITSEMISEST

Ma ei ole patune 

Ma ei ole patune

kui siis ainult natuke

mul on mõni patuke

väike armas patuke

elan patuga siin pooleks

patt ei taha et ma kooleks

tahab lihtsalt võtta matti

leivad panna ühte kappi

patt mind ikka leiab siit

patt on nagu parasiit

patust vabaks püüdlen üha

praegu pool on minust – püha

teine pool on patune

pool – ei ole natuke

pool on kohe päris palju

kuid on poolgi pooleli

pool on maad veel pooleni

pole enamat kui veerand

veerand on mu üles keerand 

tahaks jõuda kella pooleks

ellu patuga mis – pooleks

IGAST JUTTU

Mehed teevad meestejuttu

Räägitud – siis kaovad uttu

Lõppeb jutt, ei kesta kaua…

enne veel kui küünal laual…..

Istu maha, teeme juttu

ajame koos naistejuttu.

Juttu jätkub kauemaks

Veel ei lõppe jutujaks

Istu maha teeme juttu,

ajame koos lapsejuttu

lapsejutt on süüdimatu

aga meile palju pakub

Istu maha, teeme juttu,

ajame koos rahvajuttu.

Istu maha, teeme juttu,

jutud jäävad ajalukku

Lukku paneme end lukku

teame siis me jutt ei hukku

kestab jutt meil üle aja

sellist juttu ongi vaja

ära räägi – jutu jätkuks

räägi siis kui juttu jätkub

juttu on läbi panen lukku

loo ja lükkan ajalukku

aga mõne mehe jutt

on kui taevas hele jutt

RAHA KÕRVALE PANEMISEST 

Panen raha kõrvale

ninale ja suhu

tahaks panna raha veel

ükstaspuha kuhu

paneks rahataskusse

kogumisekarpi

paneks raha kasvõi pähe

miks on raha ikka vähe

mõni asi kohe on

tehtud sedamoodi

et sest ikka puudus on

nii vist juba loodi 

pane raha kõrvale

mustal päeval võtta

kui on raha vähe veel

teenima siis tõtta

siis on panna kõrvale

panna kuhu tahes

näiteks panna arvele

seal on rahal lahe

LIND AKNAL

Linnukene aknal kopib

lund on palju mis ta nokib

millega ta täidab kõhtu

kui on külm ja jõuab õhtu….

Küllap ta saab hakkama

teda toitma hakka sa

abi on nüüd teretulnud

Talv on külm ja käre tulnud

linnul toitu jäänud väheks

aita, ta sul tänutäheks

laulab siis kui kevad jõuab

praegu kõht tal süüa nõuab

pane rasva, seemneid, teri

linnul pole soove eri

talvel lindudel on Masu

olgu sinust siis neil kasu

LOLL ON LOODUSKAITSE ALL

kuid kes tarka kaitseks

ta rasket põli päikse all

mõistaks ja ka maitseks

loll on looduskaitse all

tark kuid kaitseb loodust

teab et pole kerge tal

aeg ei ole soodus

loll on looduskaitse all

lolle kuid on liiast

mõtleb loodus kuhu tal

tuleks lollid viia

tark see teab et tuleb hoida

loodust ja ka lolle

loodus ainsana meid toidab

tarku kui ka lolle

pane tähele ja kuule

loodust kes ei hoia

kurke müüma läheb kuule

see on töö mis toidab

JÄÄSALAT

Kui mul nälg on – alati

siis ma teen jääsalatit

kätte jõuab kesköötund

võtan seitse osa lund

seda võtan alati

lisaks jääd ja salatit

ja kõik selle kokku segan

läheb liiast jääd ei sega

seda jäisem tuleb salat

hästi maitsev toidupala

salat hea mis ei tee paksuks

mõnusasti suus sul praksub

ei see salat seisma jää

rikneb – siis kui sulab jää

AJAMAJA

Ole hea, mind arva sisse

oma ajaarvamisse

las me olla ühes ajas

ühes suures ajamajas

Ajamaja on me sajand

aeg mis on meid väga vajand

aeg mis meid on ise valind

aeg mis olnud väga valiv

selles osas kellel meist 

lubab jääda üle aja

lubab jääda aeg vaid neil

keda ajal vaja 

KURIKUULUS JA HEAKUULUS 

Üks kuri tahtis kuulsaks saada

ja kuulsaks tahtis ka üks hea.

Kuulsaks pole kerge saada

olgu kurjaks või ehk heaks

Kurjast saigi kurikuulus

Oma kurja poolest kuulus.

Ära ole kurikuulus,

Oma kurja poolest kuulus.

Las me kuuleme su heast,

paista välja teiste seast,

mitte kurjaga vaid heaga,

Hea poolest las sind teavad

heaga las sind meeles peavad

teised inimesed head

kellest sina lugu pead.

Ole parem heakuulus

sinu headusest me kuulgu

sinu head las näeme pealt 

hea sust paistku kõigepealt 

hea see paistab, hakkab silma

ära heast meid jäta ilma

jäta ilma meid heast peast

oma parimast ja – heast

ÄRA AEGA SURNUKS LÖÖ

Ära aega surnuks löö

las ta sinu pihust sööb.

Ära aega tapa, mõrva,

käitu viisakalt ja õrnalt.

Aega ära kui ei aja,

siis on temalgi sind vaja,

Sinu juures on siis aeg,

aega viidab, kogu aeg.

Ta ei ihkagi sust lahku,

kui ta kogeb headust lahkust.

kui sa oma aega kiidad,

sinuga ta aega viidab.

Sinuga on ajal hea

ja ta minema ei pea.

Tal on soov kui sa ei sega

sinuga koos vananeda..

Ajal pole aega vähe

ja ta minema ei lähe.

KÕHUTÄIS

Vahel söön ma kõhu täis

kui on kõhus kõhutäis

siis mu kõht on tõesti täis.

Vahel topin sinna juurde

sööki seljatäie suure.

Head ja paremat ma kraami

söögilaua puhtaks kraamin 

kõik söön ära mida saan

ise imestan et kaal

enam kaaluda ei taha

olen paks ja olen paha

kaalul pole naljasoont

kõik mis ära söön ja joon

kaal kilodes ja grammides

näitab mis on minu sees

olen palju söönud seedind

kaalu näit ei ole meeldiv  

mulle ka ei meeldi see

lähen nüüd dieedile

saan enne sõbraks kaaluga

kui end jälle kaalun ma

TALENDID KOJU

Tule tule tulema 

tule palun tulema.

Enam oldud kui ei saa

tulitaval Tulemaal.

Tule jahuta end maha

maal mis pime külm ja paha

siiski hea ja omane.

Meid ta hoiab omale.

Mine mine minema

enam oldud kui ei saa

oma külmal kodumaal

mine sinna kus on tuli

kus on palav soe ja hea

külmetama seal ei pea

Tulemaal kus tulitab

TALENTIDE LAHKUMINE

Tule parem tulema

sealt kust oldud sa ei saa

tule ära Tulemaalt

jalge all kus tulitab

Seal sa oldud küll ei saa.

Ja kui tuldud sa ei saa

lähed viimaks põlema.

Mine mine mine mine
juba enne pimedat
Mine mine minema

sealt kus olla sa ei saa,

oma armsalt kodumaalt

kus on niiske külm ja pime

mine mine mine mine

soojale sa Tulemaale

seal ehk ükskord kokku saame

Punta Arenase

sadamakõrtsis

kusagil järgmise sajandi

märtsis

TASKU

Tasku tasku panna lasku
kõike mis ma panen tasku

taskud kandmast eal ei väsi

endas näiteks minu käsi
kõike kannavad mis panna

tahan sinna – kasvõi mannat

tahan panen kohupiima
või siis võid või hoopis piima

kui mul kohupiim on taskus

on mul kohupiimatasku

ja veel nõndapalju et

rinnatasku panen vett

ja kui pandud lähen viin ma

seda vett ja võid ja piima

ja siis veel nii palju et

lähen vedama ma vett

lähen ma ja vee viin Viimsi

piima aga kannan Püünsi

seal on üks kena meierei

mis ei ütle iial ei 

MOEKAS

Tahan olla sinu moodi

sest sa oled läinud moodi

sina oled ikka moes

see on ainus mis mul loeb

sina oled teistest parem

oled erinev kui varem

kindel võin vaid olla ühes

et sa muutud moega ühes

kõike sinu moodi teen

oled minu mannkeen

oled moes ja oled moekas

oled järgitav ja loetav 

miks sa minna mul ei lase

miks mul püüdmatu su tase

ÜHTE ASJA TEAN MA KINDLALT,

suvel ma ei kanna kindaid.

Ainsatki ei kanna kinnast,

kui ma sõidan maale linnast.

Paljapäi ja paljakäsi,

suvel olemast ei väsi.

Ja veel lisaks paljajalu,

läbin vahemaid ja alu.

Niimoodi kui saan ma teha

et ei kanna riideid keha,

siis ma tean ja siis ma näen

et on suvi viimaks käes.

Ma ei lähe endast välja,

sõidan lihtsalt linnast välja.

Et mul oleks hea ja soe

see on ainuke mis loeb.

LOODUSKAITSE ALL

Ära loodust reosta,

näe tas kaunist teost ja

püüa loodust hoida,

sest meid loodus toidab.

Loodust tasub maitsta,

ta on väga maitsev.

Loodust tuleb kaitsta,

mina olen kaitsel.

Inimene igas eas,

teab et loodus on nii hea.

Meie klassi Mart ja Mall,

tahavad et oleks tal,

hea, sest kogu loodus on,

ikka looduskaitse all.

HOOAEG

Alles aeg meil võtab hoogu,

langeb minuteid kui loogu.

Varsti ajal hoog on sees,

palju ilusat on ees.

Toogu aeg mis meile toob ta

tulgu peale suure hooga.

Hoog tal sees on kogu aeg,

Vahel lisaks on hoo aeg.

Õnneks hooaeg läheb üle,

Kord ka otsa lõppeb hoog

aeg on tõsine ja ülev.

Vahel aeg must läheb mööda,

läheb hoogu neelab sööda…

Ja must enne mööda jõuab

kui ma vananeda jõuan.

Läheb nii et jäängi nooreks

ei saa küpseks vaid jään tooreks.

Ma ei tahaks jääda samaks,

tahaks saada väga vanaks.

See võimalus on tasuta,

seda ma ka kasutan.

Tahan nagu vanaema

vanalt olla lahke kena.

AI AI AIA AI AIANDUS

Ai ai ai ai aiandus

näpuke on mullast must

aga seeme mulla sees

kasvab, vaikselt idaneb

varsti välja pistab pea

õues on nii soe ja hea

võtab alla pika juure

ja ta kasvab, kasvab suureks

kasvab kuni valmib vili

siis kui käes on suvi, hilis

võtan vilja ja viin aita

ei siin ükski jõud ei aita

ja siis seemneid loen ma seni 

kuni uue kevadeni.

JALAD ÜHEL NÕUL

Kui on jalad ühel nõul,

kannavad koos jalanõud.

Kui nad aga nõus ei ole

siis neil pole kiita olek.

Kui on sinu jalad riius,

mõlemal on armas priius,

kumbki kõnnib oma rada

ajab oma õigust taga.

siis nad pole ühel nõul

sind ei kanna nende jõud.

Vaatan neid, mind haarab õud

kumbki neist on ise nõul.

Ja ka ise muutun nõutuks,

sundida neid pole jõudu.

Siis ma parem paljajalu,

läbin vahemaid ja alu.

TASKURAHA

Taskuraha rahataskus,

meeldiv tundub raha raskus.

Raha raskus rahataskus,

rahatasku tagataskus.

Siis kui käe ma panen tasku,

võtan taskust rahatasku.

Mis seal on, sel minna lasku

see kes võtab taskust tasku.

Kevad – vesi ümber vulab,

magnetraha ära sulab.

Otsa saab, ma tõden tõe,

sularahast sulatõeks.

Lihtsaks tõeks et raha otsas.

Aga elu pole otsas.

Elada nii tahaks ma

et oleks hea ka rahata.

KALALE KALLALE

Jää kui kaanetanud vee

kala kaane all mis teeb?

kala ujub süüa otsib

vapralt külma nälga tortsib

jää peal aga kalamees

uurib kus on kala vees

kus on ahven, kus on kiisk,

kalamehel hea on riist.

Riist on hea ja õppind mees,

tõstab kala välja veest.

Kala kätte saada proovib

täidaks ära kes kolm soovi.

KAALUMISEST

Kapi all mind ootab kaal,

üsna vaikselt lebab ta.

Mina aga kaalutlen,

enne kui ma kaalun end.

Kas mul kaaluda end tasub,

kas see hea on, kas toob kasu,

tea kus osuti veel ujub,

viimaks ära rikub tuju.

Siiski ma ei leia asu,

olgu kahju siis või kasu.

Hullem veel on kaaluta,

end tuleb siiski kaaluda.

Ma ei ole kaaluta,

pigem hoopis – kaalukas.

Tundub olen ülekaalus, 

lõhun viimati veel kaalu.

Järsku kaalust kahju hakkab

ma end kaaluma ei hakka.

Astun kaalult ruttu maha,

näitu vaadata ei taha.

Ja kui kaalu ma ei lõhu

kaal on kerge nagu õhul.

Kaaluga siis torman sõtta,

kas ma oskan juurde võtta?

Kaaluga ma küll ei nori

lähen, siiski kaalul ronin.

PÄÄSTMISEST

Siis kui hädas oled sa

tulen ja su päästan ma

muidu jäädki päästmata

siis kui päästmata sa jääd

kardan ellu sa ei jää

kukud näiteks läbi jää

ja jääaugu sisse jääd

möödun, ülatan sul käe

ja su august tõmban jääl

mõlemad me ellu jääme.

kuni elatume – jääme

seni kuni me ei jää

ikka ulatan sul käe

Oled hädas, tulen päästma

sinustki võib saada päästja

kui sa mindki augus näed

tean et seisma sa ei jää

tuled annad mulle käe

hingamist teed suule suust

sest sa oled samast puust

AUSUSEST

Ära palun valeta

ela parem valeta

milleks sõber sulle vale

tõde on sest palju parem

soovin sulle parimat

tõde head ja harivat

tõel sa elada nüüd lase

olgu sus ta eluase

ära ela õnnetuses

parem tões ja armastuses

tõde valest hoopis parem

on ja vale on tast arem

Ole julge ära põe

ela ole ikka tões

KANGE LAPS

Ära ole kange laps

ära mängi kanget last

siis sa astud pange – laps

kui sa mängid kanget last

mängi kõike mida tahad

ära mängu jäta maha

ära ainult kangelast

mängi – ole parem laps

kui ei ole – lapseks saa

siis sa saad ka paremaks

ära mängi kangelast

ära mängi kanget last

KAASA ELAMISEST (traditsioonilise peremudeli kaitseks)

Mina elan,

ela mulle kaasa

veelgi parem

kui sa tuled kaasa

kõnnid minuga paar

penikoormat

aitad kanda

minu rasket koormat

tule mulle

abiks kaasa

tule – ma sind võtaks kaasa

tule ole ela kaasa

ellu kuhu ma sind kaasan

siis ma annan sulle kaasa

kõike mis mul anda on

oleme koos

perekond

IGASUGU ASJU SÜNNIB

toredaimad neist on sünnid

sünnib sinus sünnib sust

see mis suureks saanud sus

 vahel on see igatsus

mis ei leia kohta sus

mis sust tahab välja saada

ja su hingest välja vaatab

LAPSESUU

Lapsel on lapsesuu

Lapseasjad on muud

Lapsel on lapsekõrvad

Lapse tunded on õrnad

Südames tal lapsemeel

Lapsel suus on lapsekeel

Selles keeles räägib ta

Mis ta tahab rääkida

Kui sa valetad või  vassid

Ajad järjest asju sassi

Ära oota siis või passi

Mine küsi lapse käest

Vaata lapsesilmi näe

Kuula seda mis tal öelda

Laps saab aru omamoodi

Sellest kuidas maailm loodi

Kuidas sünnib inime

MINETULE

Mine mine minema

Tule kohe tulema

Mine tule mine tule

Keera kohe minekule

Mine tule mine tule

Kustuta ka minnes tuled

Mine mine minema

Juba enne pimedat

Tule tule tulema

Tule kohe kui sa saad

Kaua sa seal ikka vindud

Ehk sa ometi saad mindud

Mine – tulgu siis mis tuleb

Mine vähegi kui juled

Kui ei tule tulemine

Kõne allagi – siis mine

Kui ei tule välja minek

Olemine on ehk olek

SÕBRAGA KALAL

Sõbraga me käime kalal

paadiga ja vahel jala

sõber püüab jõe seest särgi

mitu tükki ühte järgi

neid jääb jõkke palju järgi

ma ei pea ta vastu vimma

tõmban välja suure vimma

siis kui sellestki ei piisa

püüan lisaks veel ka kiiska

käes kui kiisad särjed vimmad

tagasi me lähme linna

kaladest tean teha saab

maitsvat suppi ehk uhhaad

VÄÄNKAEL

väänkael tundis pole hea

olukord ja keeras pead

oma pea ta välja väänas

juhtus see mu meelest Väänas

lohutame nüüd väänkaela

ära pane paela kaela

soovime sul üksnes head

terveks saab su kael ja pea

OODATES MA JÕULUPÜHI,
tõden jälle – suss on tühi.
loodan et kui tuleb Vana,
olukord ei ole sama.

Lisaks vastu hommikut
vaatan ma ka kummikut.
Et on suss ja kummik tühi
ootan väga jõulupühi.

SIIS KUI TULEMAS ON JÕUL
lapsed kõik on ühel nõul.
Salmi õppima nad peaks
et jõuluvana peaks neid heaks.

Aga õppida ei taha
olgu pealegi ma paha
Vana küsib – ütlen mina
jõuluvana punanina…..

HABEMEGA VANA

Miks ei aja jõuluvana habet?
Miks ta lõug ei ole karvust lage?
Mis ta näos on, mida varjata?
Tahavad ehk hambad harjata?

Mis saad kingiks? Tahad teada ette?
Minult jõulukingiks saad zilette.

VANA JÄLJED

Kõnnin mööda jõuluvana jälgi
kus ta käib ma seda jälgin
Jõuluvana katsub linki
avab ukse ja toob kinki

ükskord aga meie Santa…
sattus hoopis Hansapanka
ei saand laenulepinguta
tulema sealt – tihkus nutta

tagatiseks andis ta
kinnisvara Lapimaal.
andis saanid andis reed
lisaks põhjapõdrad veel….

ametist nüüd loobus Santa
telleriks läks Hansapanka

MUNASOOV

Jõuluvana elab Lapis

Mitte Kapimaal või kapis

Tal on põdrad tal on saan

Ometi ta pole saam

Ma ei taha panni potti

Jõuluks ega põrsast kotis

Jõuluvana palgeil puna

Mune mulle

–          üllatusemuna

VALE JÕULUVANA

Jõuluvanal ees on habe,
tal on nägu karvane.
Kes ta on – me mõistatame
mis tal kotis – arvame.

Aga väike Kati uurib
mis ta kingid võiksid maksta
miks teeb Vana kinke suuri
kel need tuleb välja maksta?

Ütleb, „Vana kingituurid
kes küll maksab nende eest
Eesti tarbimiskultuuri
hästi sobid Jõulumees.“

Vana sülle ta ei poe
tema uurib – välja loeb
riided on tal kaltsupoest
jalas – vaata aga vaata
on tal isa vanad saapad

viimaks kuulutab me Kati
jõuluvana see ei ole
tuttav on tal Vana olek

välja prahvatab siis Kati
see on hoopis Une-Mati

ÖINE PÄKA

Õues päev ei ole pikk
vaikselt liigub päkapikk
temagi ei ole pikk
aga ta on õnnelik

ta on pisike ja hea
salmi nõudma ta ei pea
ta ei keera asju vussi
paneb kingitusi sussi

Advertisements

0 Responses to “mõned vanemad lullad”



  1. Lisa kommentaar

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s





%d bloggers like this: