nutulaul

Nutulaulud ehk itkud oleksid siis kõige iidsemaks inimkultuuri osiseks. Mõni ime. Täna itkeme  iseenda üle. Oh ma vaene Tardo liin. Eile sai teenistust peetud mis oli taas tore ja hingeülendav kogemus.

Maailm läheb üha karedamaks. Midagi ei ole teha. Kõik need ideoloogilised vastuolud millega sa nooremalt hakkama said, no ei saa enam nendega. Mõtled kaugemale ja ilmselt selle pärast tulebki viga vastu. Näiteks või see film Riitus. Noo ei kinnita see üheselt seda et kurjadvaimud on sellisel moel olemas ja väljaaetavad. Aga ega ma ka välista et on. Et kadunud autoriteedi kandja ehk Katokirik ikka veel kehtestab end mässajate vaimude suhtes. Nüüd veel vaid indiviidi tasandil.

Mida peab inimene tegema kellele on ka kallis Camus’ Metafüüsiline mäss? Kas hoidma mässaja või autoriteedi poole? Kui mässaja ka päriselt kuri on ja autoriteet hea, siis küll. Aga ma pole ikka kindel selles kas Jeesus esindas sedasama autoriteeti mida see katokirik täna esindab. Autoriteedi autoriteeti? Kas polnud Jeesus metsik ja vaba, kas polnud ta mässaja ja ohver? Oli küll. Ja Jumal samastus temaga sellisena autoriteedi vastu. Siinkohal ongi peamine teoloogiline küsimus, kas surm ja ristilööm oli vaid Jumala trikk kuradi alttõmbamiseks ja meie lunastamiseks või….

Või oligi see lunastuslik ilmutus inimestele neist endist, sellest et nad kogukonnana ikka kipuvad ohverdama, olgu see või Jumal ise, ei see neile loe.  Kui oli trikk, siis oligi Jumal tegelikult nende taga ja poolt, kes Jeesuse risti lõid. Ja kui sa muud arvad siis pole sa tänini ta trikist aru saanud. Vaid võtad tõsimeeli. Muidugi, isegi Jeesus tundus ajuti tõsimeeli võtvat oma valu ja kannatust ja hüljatust.

Anthony Hopkins on hea näitleja. Sama hea on ta inimsööjana. Aga niimoodi habet ajades ja sisse lõigates äkisti seestuda, no ma ei tea, ei usu sellist värkki. Ja mis siis – kutsuda kõige skeptilisem inimene end aitama või tuleb ta ise. No ei tähenda usklikkus kergeusklikkust, ei tähenda. Ei tule keegi kedagi aitama. Päriselus. Aidatakse vaid neid kes ise kaela hüppavad või “põllud põlema panevad”.  Kes annekteerivad su aega.

Kas pole ikkagi nn.seestumisjuhud sageli kummaliselt äraspidised viisid saada tähelepanu ja tagada seda et sinuga tegeletaks. Ma ei tea. Miks ei peaks kurat seda tahtma. Kui ta isik või isiksus on. Eks inimestel ole igast halbu eelarvamusi tema kohta, ma arvan. Ja seetõttu ta positiivset tähelepanu ju ei saagi loota.

Igal on sinuga omad võlakirjad. Igal on sinuga omad arved ja tingimused ja ootused. Ja ega soovigi muud kui et keegi suudaks sindki näha kui põhiolemuselt head inimest ega lähtuks mingistki halvast eeldusest. Vaat selliseid inimesi nagu eeldaks ja loodakski. Mõeldes usurahvale, siis seal on ikka väga lootusetult segamini seesama inimese headus ja väärtus ja hinnang tema tegudele. Et peaks olema reegel – armasta patust aga vihka pattu aga see reegel ei tööta kahjuks või õnneks. Kas oleme me pandud üksteise pattu mõõtma?

 Ja kui oleme, siis ikka me valesti mõõdame. Ja kui on üks mõõtja ja teine mõõdetav, no kuidas peaks see üldse saama töötada. Et autoriteedi küsimus ju kohe usule tuleja ja usul oleja vahel. Ei tööta, ei saagi see töötada nii. Usukooslus on hierarhiline, seal räägitakse võimukeelt ja autoriteedi küsimus ei ole seal reeglina sugugi kõrvaline.

Muuseas, kusagilt maalt ongi nad lahutamatud. Patt ja patutegija. Kui ühe inimese identiteedi konstitueeriv osis on teise jaoks patt, no siis ei saa ju midagi välja tulla sellisest suhtumisest. Et armastab mürtsumuusikat ja elab mürtsumuusika stiili järgi. Või on selleks räpp. Või on tal fetish,… ee jala- ja sukafetish ja nii olemuslik et lausa isiksuse osaks saanud ehk identiteediks. No mis selle fetishiga teha siis? Ajada välja, kappi, või kapi taha? Ütelda lahti või mis? Kas kristlasel võib olla jala- ja sukafetish? Ma ei tea. Minu poolest ju võiks. Aga kui ta fetish on vahel rääkida mõne võõra inimesega juttu lihtsalt seetõttu et sel võõral pole ühtegi halba eelarvamust tema suhtes, mis siis. Eks ikka välja ja kappi ja kapi taha.

Aga kui see osis sellel ühel inimesel ei ole integreeritud ka tema enda isikuse lõimesse. Sukafetish. Mis siis? Siiski saad sa ta vaid ehk põranda alla ajada ei muud. Sel juhul aga võib ka inimene ise tahta lahendust pluss veel see autoriteedikandja kes sõitleb ja ajab ka kuhugi midagi. Aga ei pruugi nad üheskooski suuta muud kui põranda alla ajada – ei muud. Ja siis on põrandaalune sukefetish.

See armasta….kehtib vaid seni kuni inimest ei teata või kuni midagi sellist vastu ei tule kus inimene toob midagi välja mis teise meelest on patt aga inimese enda meelest ehk ei ole. Siis on jutt lõppenud. Siis hakkab peale et pane maha, ütle lahti vms.

Aga ärge mõistke ühtki kohut enne kui Issand südamete salajad nõud oma palge valguse ette toob. Motiivid. Just. Ja kui sa räägid, lihtsalt räägid ja räägidki lihtsalt selle pärast et antud inimesel keda sa ei tunne ei ole ega saagi õnneks olla kurje eeldusi sinu suhtes siis tuleb sellestki jama välja viimaks. Ma ei jäksa enam nendega kes on predisposed nagu inglise keeles öeldakse. Kel on sinu kohta mingi oma silt ammu olemas ja ükspuha mida sa ei tee, see silt jääb ikka olema ja rippuma. Sügav usaldamatus. See on suhtumine mida ma adun nonde seas keda võiks nimetada vabakirklikuks kogukonnaks. Kellele ei meeldi mis sa oled teinud, kellele ei meeldi et sa samu inimesi ei vihka, näiteks või naisvaimulikke, kes aga lihtsalt istub selle sildi taga, mis sulle on kord kellegi poolt pandud ja jääbki seda igavesti tegema. Väsitav.

Kelle jaoks sa oled liiga mõtlev ja kelle jaoks liiga väheusklik. Kes tahab sind omale või kes tahab sulle halba või hukku. Enamus ikka head tahab aga ainult enda tingmustel. Vanainimesed suudavad enam sageli  suhtuda n.ö. ilma eelarvamusteta. Tuleks kah vanaks saada aga ei tea enam kas õnnestub. Ega see kerge ole.

Mõeldes veelkord Riitusele on seal progressioon – kas sa usud pattu, kas sa usud kurjavaimu, kas sa usud Jumalat. Ja selle progressiooniga paralleelselt jookseb katoliku kiriku võimuhierarhia mis on reeglina paigas nagu ka kurjavaimude taksonoomia. Aga elu on keeruline ja eksortsistid ongi nende keerukate juhtude jaoks, selleks et ka seal kehtestada autoriteeti ja meelevalda. Seda mida esitab kiriku õpetus ja selle väljendused läbi uskumise pattu, kurjavaimu ja Jumalasse. See katekismus hakkab lihtsalt seekord sealt tumedamast otsast peale.

Aga Kuressaares sai küsitud sõbra käest et miks ta siis ometi juba ei lähe ümberilmareisule. Tema ütles et raha pole veel ja ei saa omi asju nii kiiresti korda. Tea kas ta üldse saab? Tea. Ma pean vaatama et ma ise saan. Üle pea on natuke küll kõik see värk.

Eile hakkasin juba kalale minema aga siis nägin et vesi küll jões voolab aga vesi voolab jää peal. Jää on valdavalt alles. Ehk Munalaskmel ei ole aga nii kaugele ei sõitnud ka. Kui aga nii edasi läheb siis tuleva nädalalõpp peaks küll juba saama kanuutada. Ehh samas on pidevalt nii paljude inimeste abi vaja nii asjaajamises kui muus. Aga võtta pole noid kusagilt.

Advertisements

0 Responses to “nutulaul”



  1. Lisa kommentaar

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s





%d bloggers like this: