Helga Nõu “Valetaja”

On terve hulk inimesi kellest on häämeel et nad olemas ja alles on. Et tiksuvad.Võiks vast koguni öelda et sõbrad lausa. Siuksed kauged ja head. “The way old friends do” ABBA, oleks siinkohal kohane laulda. Aga keda ma mõtlesin? Eks ikka neid kes mind elutee peal toetanud on ja pole mingi mu rumala teo tõttu teinud kaugeleulatuvaid järeldusi mu isiku kohta.

Nägin vanahärra Jaan Rannapit üks lõuna, kunagist Tähekese peatoimetajat. Tema julgustas mind lastelullasid ikka kirjutama ja seda ma tegingi. Ja tema muudkui avaldas. Eestis on tubli kaks kohta kus neid üldse avaldada saab. Ja muudkui kirjutasin ja eks tule siinkohal ära mainida ka Ilona Martsoni juhtum et niipea kui tema oma geeniusest mehe ja Tartu sõbruskonnaga peatoimetajaks sai, oli ka kõik, mina kui usuline fundamentalist enam ei kõlvanud. Küllap ütleks ta siinkohal õigusega et lihtsalt lullad ei olnud suuremad asjad.

Aga mis tost. Oli südamest häämeel näha härra Rannapit, et ta ikka tervise juures on ja igapäev endiselt suusatab. Ma ei ole eriti lugenud ta raamatuid aga küll ma jõuan ja ega alati käi ka looming ja isikuse kenadus päris ühte jalga.

Kunagi ütles üht/teist ja julgustas ka vana Kaalep mind. No tema on juba nagu Olümpose jumal mu jaoks. Tore et ta elus on ja tiksub, see üksi annab jõudu juba. Ja proua Tungal mu protezhee. Siis on veel need keda ma olen ise otsustanud au sees pidada põhjusel või teisel. Näiteks või loomingu poolest. Hakkasin lugema Helga Nõu “Valetajat”. Veel on 100 lk minna aga vaimustus on vaat et nagu tema “Oodi lastud rebasele” lugedes, üleeelmine suvi. Siis oli ka vaimustus ja siis oli mingi segane tunne kui ma püüdsin lugeda “kass sööb rohtu” aga ei saanud enam pihta. Ja siis veel kui ma mõtlesin et küllap on Enn Nõu sama hea. Aga ei olnud.

Nüüd aga täiesti biograafia näidis. Siuke paras et ei ole klantspilt ega ka päris Suetonius ei ole. Mõnus ja paras. Ja hea mõelda et näed kus toredad inimesed keda Eesti asi ja selle asja ajamine elus hoidsid ja kelle suur unelm vabast Eestis ka täide läks. Et küllap võivad nad õnnelikud olla küll. Ja pealeselle on nad, Enn ja Helga ka veel tagasi tulnud nagu vana Salogi. Müts maha. Hea et Eesti asi on suutnud inimesi inspireerida ja elus hoida. Küllap võib nii mõnigi Iisraeli kodanik samamoodi mõelda. Väike riik silmitsi suure hulga vaelastega. Juudi asja ajamine annab samuti elule mõtte. Et elad seal ja hoiad positsiooni ja terve su elu on “kohaloleku teenistus” n.ö. Tore on kohata ka teisi välis-Eesti kirjanikke Helga teoses, eriti ajast kui Eesti hakkas juba natuke ka lahti käima. Aga pilt noist välis-Eesti kirjanikest ei ole nii roosiline nagu me ehk siin kunagi ette kujutasime. Aga Eesti vabakssaamine võis neile küll olla nagu Taevane Jeruusalemm ja selle taevast maha tulemine. Et siis tulla ja vaadata ja pettuda. Ja järgi mõelda et mille vahel mul enam valida on. Ja selle mõtte peale peaks pettumus jälle üle minema. Et paremat ei ole. Tore kirjeldus on seal kui Viiding ja Unt Nõudel külas on ja Laaban on ka seal. Et Viiding kohe väikesed Eestlaste maailmameistrivõistlused kohapeal korraldas alal, “säravaima vaimuga eestlane”. Seda sellepärast et Laaban kohal oli. Et tema oli vast siis Ilmarit siiani pidanud selleks. Laaban oli aga nürivõitu sest ta oli just haiglast tulnud peale oma mõneti ebaõnnestunud eksperimente punase kärbseseenega ja polnud temast Viidingule vastast. Viiding oli lõpuks lausa ülbeks läinud ja hakanud norima et mis nimi see Ilmar üldse selline on, et samahästi võiks su eesnimeks olla näiteks torujüri. Ja kes oleks nüüd see säravaim, kas viimane allesjäänud sürrealist Ehin? Ja kindlasti utreerin ma ise ka siinkohal. Viiding oli toonase kodueestlase dilemma välis- Eestis kokku võtnud sõnusse –  kuidas saada sealpool midagi öeldud nii et sa ise ka samas ellu jääksid.

Helga on must ligi 23 aastat vanem aga sest pole midagi. Kena on teda FB-s ikka näha ja tervitada. Ma kohe ka isale helistasin et innustada teda omi jutte linti lugema. Aga isa ütles et pole tal midagi öelda et oli Ahoneni muuseumile kolm tundi lugenud ja et kui mul huvi siis peaks ma minema ja seal küsima. Seal Helga raamatus on tore seik see kuis Enn teeb Helga isast raamatu mispeale Helga isa kohutavalt vihastab ja otsustab kirjutada omaenda raamatu et kõik ikka niimoodi kirja saaks nagu tegelikult oli. Ja teebki ära. Vaat sellist ärritajat oleks vana vanadele meestele. Aga kust sa seda võtad. Võta näpust. Ma pole kumbagi lugenud ei Enn Nõu oma ega härra Raukase oma. Ehkki peaks ja aeg oleks.

Siuke lugu. Aga tulles tagasi eilse kirje ja lugupeetud Jahutaja kommentaari juurde, tuleb tõdeda jah et ega Aaviksoost nüüd päris professionaalset filosoofi vast ikka ei ole küll ja need profid nii öelda ta ära rapivad kui ta nende mängumaale läheb. Ei tohi aga ära võtta lihtsamate inimeste võimalust filosoofiliselt arutleda. Ja tõsi ta on et Aaviksoo vastus oli parim sellest suurest jutuhulgast mis kokku keerutati. Ja kurb on see et ei saada vaid väidelda vaid mingist hetkest minnakse kurjaks kätte ja utreeritakse vastase sõnu ja siis minnakse selle omaenda utreeringu pinnalt veel kurjemaks ja hakatakse nõundma mingeid astumisi ja koguma mingeid allkirju. Tundub et mingis faasis lööb ka suurematel vaimudel ikka seesama vana hea kubjas/kilter/aidamehe sündroom ja kurjus välja. Iga eestlane peab algatama vähemalt kordki elus päris iseoma allkirjadekogumise kampaania. Ja saama vähemalt 140 tükki kokku nagu Varro. Valimistel poleks ta vast niipalju kokku saanud. Aga valimised ja allkirjade kogumised kehutavad ju ikka enesehinnagut mis meil on madalavõitu. Et ütle mulle mida sina kogud. Mina näe kogun allkirju. Tubli.

Ah soo tänast päeva sain elustatud saunaga, kuhu mu kallis abikaasa mind kutsus. Ja tore 0li, naised olid ka saunas ja naised muuseas ka rääkisid. Saunas naised rääkisid, siukse rubriigi võiks avada ja siis seal tulekski rääkida päris jutte, neidsamu mida naised saunas rääkisid. Küll on hea et saab tänapäeval koos naistega saunas olla, aurusaunas vähemalt ja et naised ei ole kidakeelsed nagu mingi Aivar Sõerd, vaid et räägivad hoogsalt ja ilusti. Niisiisi rääkisid nad täna et Vilja Toomast ootavat last. Nii et palju õnne ka siitpoolt ja olgu raskejalgsus talle kerge. Ja siis oli üks ema kolme mongolikurruga tütrega aga isa ei olnud. Ja ei saanud ma aru ka mis keelt ta oma tütardega rääkis. Aga see oli halb et ta nendega Eesti keeles ei rääkinud, teisega rääkis küll. Peale Rüütli SPA-d tuleb tõdeda et Tabasalu inimesed on palju ilusamad aga siis ma mõtlesin selle välja et Rüütlis olid pensionärid üldiselt aga Tabasalus ei ole pensionärid. Ühesõnaga päris ilusad inimesed on seal ja saunas naised räägivad. Nii et väike reklaam siis siinkohal nagu.

Advertisements

0 Responses to “Helga Nõu “Valetaja””



  1. Lisa kommentaar

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s





%d bloggers like this: