Reisikiri

 

Mida sa reisid kui kõik on ühtlaselt lumine ja kinni, mine kuhu tahad. Ma ei saa öelda et mul poleks plaane olnud. Üks neist oli ära käia Sõrves aga ma ei läinud. Et mida seal teha, vaadata merele kus kõik on ühtlaselt valge või vaadata maale kus kõik on ühtlaselt valge. On olnud üks inimene Sõrvest aga mul on ta ees paha süümet sest ma pole teda vaatama läinud. Ma oleksin tahtnud ehk legendi vastavust reaalsusele kontrollida, selleks oleks ehk läinud et üle vaadata need kohad mis mul on ainult ta jutu sees olemas aga needki jäid vaatamata. Ja ega iga jutt tal õige ka polnud. Ta rääkis et ta jõe ääres elavad rästikud kes söövad forelle. Seda ma ei usu, andke andeks.

Aga Tehumardi, no ma ei tea, ka see lugu on meeles kuis öölahingus kobati vastase pead ja kui olid juuksed siis oli frits ja kui polnud siis soviett. Valdo Pant rääkis.

Jäätee oli väga korralik muuseas, mis mind vähe ärritas oli see et korraks kadus Saarde tulles ära suund või vähemalt tekkisid kahtlused sest Saaremaa poolne sõidusuund läks (keeras) üha kaugemale vastassuunast ja hetkeks tekkis tunne et kas see nüüd õige suund on. Et jood jääteed ja sõidad jääteed.

SPA oli kehvem kui mullu sest paketis ei olnud protseduure aga meeldiv oli see et seal, mullivannis oli ka vana klassivend ja vallavanem. Sai temaga siis räägitud riigivalitsemisest ja purjetamisest, mida ma oma tubli 1 x elus olen teinud ja muustki. Mis vald see selline on – 407 inimest, pole keskkooli ega tunnuslauset. Pakkusin et ma teen. Ma viimase eest mis ma Valgale tegin, sain 4 tuhat nelja sõna eest. Et viimane on ka ainuke pole vist vaja lisada, rikub veel kõik ära. Nelja sõna eest. Et teeks kohe sellise pikema.

 Aga kõige parem on siiski magada kui puhkerezhiimil oled. Vette, sauna, sauna, vette, vette, torru, torru, vette, sauna, sauna, sööma ja magama. Esimesel päeval lugesin siis nagu öeldud Suetoniuse elulugusid kohalikus Rahva raamatus. Teisel päeval tekkis mõte minna Kaja majatusse kaema, et ehk saab süüa kusagil linnast väljas. Sain numbri ja helistasin aga Kaja oli mandril ja jäi siis minemata.

http://www.kajamajutus.com/

Ma ei saanudki aru mis värk on. Kaja ütles et neil on iseteenindus et võib minna ikka ja igaüks läheb ise ja sööb ja joob aga et seda saab ka teenusena tellida. Ei saanud aru mis värk on. Eks teinekord. Kaja oli kunagi selles jubedas saates kus Botaxi Krista lõikas kääridega inimeste pangakaarte katki. Võlast vabaks saates.

http://www.ohtuleht.ee/330291

Hiljem ta FB-s kord ütles et läheb mehele ja et kaasavaraks on tal üks tugevam laenuportfell. Mis tundus naljakas. Ma ei tea tänini et kas läks või ei läinud. Aga kui igaüks saab minna ja olla ja süüa ja juua siis pole ta vast võlast veel vabaks saanud, ma kardan.

Saate toon oli kohustuslikult optimistlik aint Kaja ei läinud kaasa. Ja sellest on juba mitu aastat. Ütles toona et ta lihtsalt elab seal veel seni kuni saab. Ja näedsa, tänini elab. Mitte et ma Kaja teaksin, kohtunud pole kordagi. Aga hiljem nägin teda Elu Sõna alguse piltide peal.  Ja tundsin saate järgi ära. Vaat siuke lugu siis Kajaga, keda ma näinud ei ole ja kelle juurde me ei läinud sest teda ei olnud.

 Aga tulles käisime ära Kaali kraatri kõrval kaemas. Ja olid küll, tühjad pudelid oli kraatri serval. Oli üks jäätnud lomp küll. Ja meenus vana klishee anekdoot. Meri, Rüütel ja Reps. Meri – siia ta siis kukkuski; Rüütel – jah otse järve; Reps – hea et koolimaja pihta ei saanud. Kohalikus poes ujuvad suured Jaapani Goid ringi, ilusad ja müüakse dolomiidist värkki.

Ja siis käsime veel ühes koffikus mille nimi oli Remark.

http://www.saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&sub=41&artid=20229&sec=1

 Mis oli väga kena. Eile küsitigi et kus te siis seal käisite ja sai vastata et käisime Selveris Vivafreshi ostamas. Oli see vast kogemus. Aga Remark oli kodune kofik ja stiilne. Ja Buena Vista mängis – ikka vana ja õige, kus laulab veel Jose Ferrer ja Compay Segundo ja teised kes juba lännu on. Los Gardenias Paradise. Ja muudkui rääkis kofiku perenaine sest ma muudkui küsisin igast asju. Ja siis jälle saun, vesi, toru, söök ja uni. Tagasiteel üle jää oli Hiiumaa poolses otsas vesi jääl ja ei ühtegi viita milline rada valida paljudest. Liiga palju valikuid on jääl. Sõiduradu võimalikke on lõputult. Ja mine kust tahad. Hiiust mandrile läks tee Sarve küla poolt. Selle kohta oli vaid üks silt ja siis pidid veel mitu km sõitma ilma ühegi kinnituseta selle kohta et sa õieti sõidad. No ma ei tea. Ei viitsi rohkem sest reisust. Lood mis peas elavad on erutavamad.   

Looduses oleks nagu mingi lunastus minu jaoks. Eile vaatasin jälle Les Stroudi seekord olid ellujäämisse segatud ka kaks hobust, ühesõnaga ellu tuli jääda Colorado Rokkides kahel hobusel ja Lesil. Ta hommikused kaadrid on masendavad. Tal on padi väga näos. Ma ei saanudki aru kas ta tegi oma lendõnge söödad ise selles saates või mitte. Nimelt leidis ta hirvekorjuse ja uuris hoolega et mida tema sellest saaks. Et ehk kõlbaks ajugi, sest see on kolju sees ja alles ja terve. Ja et hirve karvust saab lendõngele sööda teha neid konksu külge kinnitades. Nii tehakse küll. Ja lendõngega ta püüdis ka eilses saates kaks korda ja sai ka kolm forelli. Mida oli kena vaadata. Ühe sõi sealsamas kaldal toorelt otsekohe ära. See korjustes sonkimine mulle ei meeldi.

Selles mõttes ei tahaks ma olla toitumisahela viimane lüli. Et see kes lauas viimasena sööb. Teiste jäätmeid. Ei olgu mis on aga ma tahaks esimesena süüa, siis kui veel toidul ka välimust on. Ma saan aru et kui on äärmusolukord siis ei saa pepsutada vaid pead seal rebastega võidu ahmima. Aga muidu saab küll. Loodus on vähem langenud kui inimene ja selles mõttes ta ehk tõesti lunastab. Sa end end ehk tuunida temaga mingisse uude tasakaalu ja selles elada mõnd aega. Ja olgu see siis su paastuaeg. Ja viimaks sulanduda mükoriisasse. Eestiski on selliseid süsteeme mis on ilmselt juba tuhandeid aastaid elanud. Vabalt. Pakun ennast neile ja ega nad mind ära tõuka.

Väga inetu on parastamine. Kõikide puhul peale rätsepate, ma mõtlen. “Tulles aga nüüd karma juurde .. kas katastroofid, mis hõlmavad paljusid inimesi on ikka karma? Ka budistid on selle üle pead vaevanud ja üldiselt tundub, et ollakse arvamusel, et siinses ebatäiuslikus maailmas ehk sansaaras eksisteerib ka juhuslikke õnnetusi, mis pole seotud karmaga. Ja ammugi pole karma niivõrd lineaarne võrrand, kus põhjus (antud väite varal Pearl Harbor või ka näiteks jaapanlaste jaht delfiinidele-vaaladele ) ja tagajärg (siin siis tsunami) oleks üheselt tuvastatav.”

Kui põhjust ja tagajärge üldse ja ülepea püüda tuvastada siis ikkagi vaid positiivses võtmes, ei muidu. Muidu kui Jumala asjasse segame siis läheb pahasti.

Advertisements

0 Responses to “Reisikiri”



  1. Lisa kommentaar

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s





%d bloggers like this: