kaljumägra kaasus

26kaljumägrad on jõuetu hulk,
ometi teevad nad oma kodud kaljusse;

Pühaduse kontseptsioonist Mary Douglase järgi

Raamat “Purity and Danger”

“Esiteks vähendab klassifikatsioon ambigioossust” . Näiteks, kui sünnib puudega laps, saab eristusjoon lapse ja looma vahel hägustatud. Kui väärdsünd sildistatkse, kui pekuliaarus on kategoriseeritud, ei ohusta see enam teisi kategooriaid.  Nuerid  käsitlevad väärdsünde kui jõehobuse lapsi ning need antakse õrnalt tagasi jõele, sinna, kuhu need tegelikult kuuluvad”.(lk. 48 Purity and Danger)

Teiseks on anomaalia eksistents füüsiliselt kontrollitud. Lääne Aafrikas tapetakse üks sündinud kaksikutest selleks et elimineerida sotsiaalset anomaaliat. Rõhutatakse et kaks last ei saa samaaegselt ühest emast sündida. Või võtame öösiti kireva kuke. Kui need kiiresti ära süüa, siis ei ohusta nad arusaama et õiged kuked peavad hommikuti kirema (lk. 49).

Kolmandaks, anomaaliate vältimine kinnitab ja tugevdab definitsioone. Kui näiteks 3. Moosese raamat nimetab roojasteks roomajaid siis võib seda vaadelda kui positiivsete asjade negatiivset külge.

Neljandaks, vastuolulisi sümboleid võib kasutada rituaalis sarnastel eesmärkidel, nagu neid kasutatakse ka poeesias ja mütoloogias, selleks et rikastada tähendusi ja pöörata tähelepanu eksistentsi teistele tasanditele. Rituaal võib anomaalseid sümboleid kasutades inkorporeerida kurja ja surma, liites seda elu ja heaga ühtseks terviklikuks süsteemiks.

Kokkuvõttes: kui prügi on mateeria mis asub vales kohas, siis peame me suhtuma temasse lähtuvalt korrast ja süsteemist. Mustust ei tohi süsteemi kaasata sest see ohustaks kogu süsteemi. Nii primitiivsed kui arenenumad kultuurid jagavad ses osas ühist arusaama (lk. 50).

 3.  Moosese raamatu roojasused

Roojastumine ei ole kunagi isoleeritud sündmus. Seda ei saakski juhtuda muidu kui ideede süsteemse korrastatuse kontekstis. Ainus viis, millest lähtudes roojasus on üldse arusaadav on totaalne struktuur mille ääred ehk piirijooned on eristatavad ja püsivad vaid tänu lahutusrituaalidele (lk. 51).

Et seda illustreerida võtkem 3-nda Moosese raamatu roojasused, eriti dieedikeelud. Miks peaks kaamel, jänes ning mägimäger olema ebapuhtad? Miks on osad rohutirtsud ehkki mitte kõik, ebapuhtad? Miks on konnad puhtad aga hiired ja jõehobud ebapuhtad? Mida ühist on krokodillidel, muttidel ja kaameleonidel et neid ühistel alustel klassifitseerida?  (Lk. 51) Vt. 5. Ms.14 ja 3. Ms. 11. Kõik puhtuse ja ebapuhtuse interpretatsioonid on liigitatavad kahte gruppi. Juhised on kas mõttetud või arbitraarsed sest nende eesmärgiks on distsiplinaarsus, mitte doktrinaalsus või on need siis pahede või vooruste allegooriad.

Keskaja suurimaid arste Maimonides oli arvamusel et dieedikorraldused omavad selget füsioloogilist alust. Paabeli Talmud sedastab et mõlemail, nii positiivseil kui ka negatiivseil käskudel on üks eesmärk milleks on pühadus. Positiivsest aspektist on eesmärgiks vooruse edendamine. Negatiivne külg aga püüab tagasi hoida pahesid. Philo näiteks arvas et keeldude eesmärgiks on see et juudid sööksid vaid kõige maitsvamat liha (lk. 55) aga ka soov hoida ära õgardlust mis omakorda viib seedehäiretele. Arusaam et keelud väljendavad allegooriaid on omane kreeka mõtlemisele. (lk. 58)

Ülempreester Eleazar kirjutab Aristeasele et enamik piibellikke toidukeelde ei ole mõistetavad. Kui Jumal on kõige Looja, miks peaks ta siis keelama teatud oleste kasutamist? Ta püüab selgitada et esmaseks keeldude ülesandeks on idolaatria. Teiseks vastuseks oleks allegooriline eksegees. Igal toidukeelul on oma sügav põhjendus. Hiir on ebapuhas kuna ta on väga kahjustav. Seega on need keelud antud selleks et  meie õigustunnet äratada ning meie iseloomu vormida. Linnud on näiteks kõik söödavad. Välja arvatud lihasööjad linnud. Kui Mooses nood ebapuhasteks kuulutas siis viitas ta allegooriliselt vägivallatuse ja tasaduse vajalikkusele. (lk. 59).

Philo interpreteeringus sümboliseerivad soomused ja uimed kannatlikkust ja enesekontrolli. Ilma nendeta kannaks vool meid minema ning kalad (ja meie) ei suudaks sellele voolule vastu seista. Roomajad sümboliseerivad inimesi kes anduvad oma madalatele instinktidele. Kristlik õpetus on sellise sümbolistliku eksegeesiga rõõmuga kaasa läinud.

20 sajandilgi (lk. 60) on tõlgendusi misjärgi sõrg on sümbol hea ja kurja eristamise vajadusest.

Need pole mitte niivõrd interpretatsioonid kui vagad kommentaarid.

Üheks tõlgenduseks on ka see et keeldude eesmärgiks on hoida Iisraeli võõrkultuuride mõju eest. (lk. 60). Näiteks keeld keeta talle oma emapiimas, kuna see oli kaananiitide jumalateenistuse osaks. Maimonidese seisukoht oli et mittemõistetavate keeldude eesmärgiks on hoida vahet Iisraeli religiooni ja paganlike praktikate vahel. Keelud olid kui kaitsevallid paganlike praktikate ees.

Ohverdamine oli praktika ühtviisi nii paganate kui ka juutide jaoks. Maimonides käsitles ohverdamist kui üleminekufaasi paganate ja juutide vahel. Ilmselt eeldas ta et ohverdamispraktika aja jooksul välja sureb. Siiski ei saa me Iisraeli kujutada vaid käsnana mis nii võtab teistelt kultuuridelt üle kui ka samal ajal tõrjub neid. (lk. 61). Loomulikult absorbeerisid Iisrealiidid oma naabritelt aga mitte valikuta ja vabalt. Mõned elemendid olid kokkusobivad nende maailmanägemisega, teised aga kokkusobimatud. (lk.62)

Alustada tuleks ilmselt tekstiga ning jätta muud arutlused kõrvale. Pühadus on Jumala omadus. Sõna tähendus on ”kõrvale asetama mingi eesmärgi jaoks”. Mida see veel tähendab? Me peaks alustama kosmiliste printsiipidega (lk. 62) nagu vägi ja oht. Vaid nii leiame me õnnistused kui heade asjade allikad ning õnnistuste tagasivõtmised kui ohu allikad. Jumala õnnistus on see mis maa elatavaks teeb.

Jumal töötab läbi õnnistuste ja see tähendab sisuliselt korra loomist, misläbi inimesed edukalt elada saavad. Naiste viljakus nagu ka karja ja põllu viljakus tuleb läbi lepingu Jumalaga mille sisuks on Jumala käskude ja korralduste pidamine. 5. Ms. 28:1-14. 28 :15-24.

On selge et inimesed on selles elus edukad vaid Jumala käske järgides ja ebaaedukad siis kui nad seda ei tee. Pühadus on siis esmalt kõrvale asetamine. Teiseks, vahendab see mõiste tervise ja terviklikkuse ideed. Suur osa kolmandast Moosese raamatust kõneleb füüsilisest tervisest mida nõutakse asjult mida templis esitatakse ning isikuilt kes seal teenivad. Tervise ja terviklikkuse mõiste omab ka sotsiaalseid laiendusi. Tervise puudus diskvalifitseerib sõduri võitlemast (lk. 65). Pühadust laiendatakse eri liikidele ja kategooriatele. Igasugused hübriidid ja segadused on roojased.

Heebea sõna “tebhel” ei tuleks tõkida kui perversiooni vaid  pigem tähendab see segamist või segadust, konfusiooni. Ära külva kahesugust seemet, ega lase paarituda eri liiki loomadel. Ärgu olgu sul seljas kahesugust riiet jne.

Pühadus nõuab et igaüks kuuluks sellesse klassi millesse ta kuulub. Pühadus nõuab ka et eri klasse ei tohi segi ajada. Pühadus tähendab, et tuleb hoida lahus loomisest pärinevad katogooriad. Näiteks suguelu piiravad keelud (lk. 67). Intsest ja abielurikkumine rikuvad kategooriaid. Seega on pühadus pigem eristuslik- kui moraalikategooria. (lk. 67). Vargus, valetamine, valetunnistus, petmine, kurdist ta seljataga halvasti rääkimine, kõik need tegevused nagu ka südames oma venna vihkamine on vastuoksused selle vahel mis on ja mis tundub olevat.

Seega tundub piibel eeldavat tõe koherentsusteooriat ja seda ka jõuliselt jõustavat. Püha tähendab tervist ehk terviklikkust, püha on terviklik. Dieedikeelud arendavad metafoori neissamus kategooriates.

Põllumees tegi lepingu oma põlluga ja oli talle n.ö. Jumalaks (vt. Tõde ja Õigus I osa). Põllumees pidi laiendama sotsiaalset korda ka oma põllule ja karjale. Metsloomadel pole lepingut mis neid kaitseks. Nuerid ei võta oma ühiskonda vastu mehi kes elavad metsloomade küttimisest. See, et keegi peab metslooma liha sööma on märgiks halbadest karjaseoskustest. Seega on säärased reeglid kehtivate praktikate üldistused. Kui iisraeliit ka metslooma sõi siis pidi see langema samasse kategooriasse nagu needki loomad keda igapäiselt karjatati ja söödi. Siga ei pääse kuidagi antiloopide klassi.

Genesisest leiame me kolmese loomade klassifikatsiooni. Kõigepealt loomad kes lendavad, siis need, kes elavad maa peal ja need kes elavad vees. 3. Moosese Raamat rajaneb sellele samale kolmesele klassifiktsioonile. Õhuolendid on kahejalgsed tiibadega linnud. Vees elavad uimede ja soomustega kalad. Maa peal neljajalgsed loomad, kes kas jooksvad või hüppavad. Iga loom, mis ei mahu täpselt kategooriasse ei ole püha. Võrdluseks puuetega inimesed, kel ei olnud luba templile läheneda ega sinna siseneda (lk. 69). Iga loom, kel on vaid kaks jalga või kes roomab või kel on enam jalgu ei sobi ja on ebapüha. Siis veel loomad mis perversel moel kasutavad omi käsi liikumiseks nagu nirk, hiir, krokodill, sisalikud, kaameleon ja mutt. Need on need kelle esijalad on liialt käte moodi (lk. 70).

Karjakasvatus, kaamelid, lambad ja kitsed olid Iisraellaste peatoiduseks. Ka kari sai oma õnnistuse Jumalalt, nii nagu ka maa. Farmeri ülesandeks oli õnnistuse alalhoidmine, selle läbi pidi temagi alal hoidma loodud korda.

Religioon väljendus alati söömises. Selles mida söödi ja selles mis söömata jäeti. Tabud ja käsud puudutasid ennekõike toite. Miks osasid söödavaid toite süüa tohtis, teisi aga mitte, sellele ei ole tänasel ratsionaalsusmürgituse all kannataval inimesel lihtne vastust leida. Tavaliselt hakatakse näiteks sealiha söömise keelu korral pikalt mingitest parasiitidest ja nugilistest rääkima. Kui see vanasti Iisraelis nõnda oli, miks see siis täna niimoodi ei ole? Palju tõenäolisema seletuse pakub välja Mary Douglas. Nimelt väidab ta et keelud on kõige tõenäosemalt seletatavad sellega et loomad keda ei olnud teatud omaduste põhjal võimalik selgesti klassifitseerida kuulutati kas pühadeks või roojasteks. Enamjaolt roojasteks, nagu näiteks sead. Siga teadupärast omab küll sõrgi aga ei mäletse nagu teised sõralised. Tänaste klassifikatsioonide järgi ei ole ta muidugi oma sõrgadest hoolimata sõraline.

Samamoodi ei luba Vana Testament süüa soomusteta kalu. Keeldude eesmärgiks on soov takistada segaduste levimist. Seega hoidis inimene pigem alal loodu korda ja võimendas ning jõustas liikide vahelisi identiteedijooni. Kõik see leidis oma tee ka inimkõhtudesse. Vaadakem pisut kosherit – üht maailma vanimat dieeti. Täna õigustatakse selle süsteemi olemasolu sellega et see takistab mikroorganismide levimist ühelt aineliigilt ja toiduainelt teisele. Ilmselt on kosheri olemasolu katkuaegadel tõesti aidanud selle tõve levikut takistada.

Ka tänaseid dieete põhjendatakse loobumise ja seega ohvriga. Dieedil on positiivne ja negatiivne külg, mida tohib ja mida ei tohi süüa.

Kaljumägra keiss (lk. 91)

Ta näeb välja nagu kõrvadeta jänes. Tal on sarnased hambad kui ninasarvikul. Väiksed kabjad sarnastavad teda elevandiga. Miks pühendab piibel talle sedavõrd tähelepanu. Tal on lihtsalt kõik valed omadused. Nüüd, mil oleme tuvastanud endi sarnasuse ahvidega, ei ole sotsiaalses suhtluses loomariigiga enam midagi mis võiks meid roojastada. Seetõttu oleme enam mures kosmilise roojasuse pärast.

Ometi ärge sööge neist, kes mäletsevad mälu või kellel on
lõhestatud sõrad: kaamelit, sest ta mäletseb küll mälu, aga tal ei
ole sõrgu – ta olgu teile roojane;
5kaljumäkra, sest ta mäletseb küll mälu, aga tal ei ole sõrgu
– ta olgu teile roojane;

Advertisements

0 Responses to “kaljumägra kaasus”



  1. Lisa kommentaar

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s





%d bloggers like this: