Arst aita iseennast – RES materjale

Nõustaja nõusta iseennast. Aga seda ma teen küll, nõustan nimelt, teen tööna. Ennast ei nõusta tööna vaid vabatahtlikuna. Eriti südamelähedane on mulle see Restoratiivse õiguse kontsept. Et jõuda lepitusele. Viimaks, kõige lõpuks, siis kui mõlemad osapooled seda soovivad ja tahavad. Kui rollid on ära jagatud. Kui rolle ei saada jagatud siis ei tööta miski. Vähemalt süüdlase ja ohvri rolli mõtlen ma. Selle koha pealt  ei saa järgi anda. Just seetõttu ei saadud Pitcairnil rakendada restoratiivõiguse põhimõtteid et ei olnud ühtegi süüdlast.

Nõustamise eelduseks on see et on tegemist täiskasvanud ja vastutusvõimeliste inimestega minu arvates. Aga kust sa neid võtad. Selliseid. Ja mis neil siis veel peaks vaja olema kui nad juba sellised on? Me kõik oleme viimselt ju haavatud tarvendajad. St et oleme haavatud ka siis kui me tervendajad oleme. Nii nagu arstidki vähki surevad. Aga senikaua võib üks inimene teise jaoks küll ju midagi erilist olla. Aitaja.

Ja kristlane küsiks siinkohal elementaarse küsimuse aga mis kostab Piibel ja Jeesus? Ja mida vastata. Kristlane tugineb sealjuures terminoloogiale ja skeemidele mida ta on õppinud ja siis veel mõnele kogemusele mida teda on õpetatud vastavalt tõlgendama ja siis on tal hea kuuluvustunne veel lisaks.

Piibel ei tunne eriti nõustamist sellisena nagu tänane maailm. Paratamatult on tegemist teise keele ja keelekasutusega. Juba lähtuvalt Piibli ajast. Meil nimelt ei ole mingit neutraalset reaalsust või kokkuleppest ja ajatut maailma kui lava millel toimub etlemine. Millel küsida ära oma hamletlikud küsimused.

Piibli keel on väe ja võimukeel ja lahendused on seal suhteliselt kiired või siis ei ole vähemalt protsessid välja toodud. Fundamentalistide ja liberaalide vahe ollagi ju ajamääruses. Fundamentalistidel toimub kõik hästi kiiresti – maailm loodi 6 päevaga jms. Liberaalidel aga läks vähe kauem aega – 6 miljardit aastat. Aga pole hullu, peaasi et 6 sees on. Fundamentalist ei armasta dünamod ega turbiini, küll aga dünamiiti. Ka dünamisele eelistab ta dünamiiti. Talle ei meeldi protsessid – üksnes tulemid.  

Me ei saa seda Piibli maatriksit igapäevaelus rakendada – kahjuks. Just seetõttu et pole meil neutraalset alusmaailma. Piibli näited on meile ehk suure üldistusjõuga metafoorideks kuhu meie igapäevasest elust ja induktsioonist tulenevad protsessid võivad ehk suubuda ja kus me võime endid viimaks ära ka tunda. Aga ei mitte nii et võtame mingi loo ja siis hakkame seda kopeerima, see ei saagi töötada sest see on vaid kohtlaste või kuritegelike katse.

Me ei sa täna ka samasuguse võimu- ja väekeelega elada sest see oleks anakronism ja kukuks parimalgi juhul välja vaid mingisuguse Jones’i sektina. Inimesed olid seal reeglina küll õnnelikud kui keegi on dok filmi näinud siis veendus ehk ise, õnnelikud kuni suure tapatööni. Sest nad taotlesid omamoodi täiust ja neil oli lähedustunne kordades intensiivsem ja neil oli vaieldamatu autoriteet, keda järgida. Ja elades nii lähedaselt koos tunnevad inimesed endid ikka elavamatena kui muidu, isegi kui lõpus pahasti välja tuleb. Ju on siis midagi ehk meie dna-s mis sellest rõõmu tunneb, sellest lähedusest. Ja selle kõrval pole juhi sodoomia ka väga suur asi ära kannatada. Aga kes end varmalt autoriteetide alla heidab sellele ei jää ka autoriteet tulemata – nagu ütleb  Puhja vanasõna.

Me ei ela sellises spirituaalses maailmas nagu toona ja just sellepärast ei saa ega me tohi ka sellise toonase väe  ja võimukeelega vehkida sest see lihtsalt ei toimi ja ei tule välja. Kui keegi ütleb et tuleb välja ja toimib siis on ta kas süüdimatu või valetab. Muid võimalusi pole. Ma möönan et kui on mingi väiksem inimkooslus mis sarnaselt mõtleb, st kolib arusaamades ja ilmavaates ehk 3 sajandit tahapoole,  siis võib ta ehk töötada küll selle koosluse sees, nagu näiteks või Wigglesworthi puhul.

Minu meelest ei olegi eesmärgiks et me saaks pruukida Piibli võimukeelt või selles elada. Seda mitte. Neid proovijaid on kõik kohad täis ja neid andumusvalmeid inimesi kes nende käte all endid kukutada lasevad on ka kõik kohad täis aga mida on sellel evangeeliumiga pistmist. Ma arvan et Jeesuse programm oli see mida ta ise ka reeglina praktiseeris – et tehke nad terveks ja laske nad minna. Suure isetu armastuse programm.

Siinkohal teevad tänased kristlased alati ja vaat et lausa kohustuslikult kaasa ja ära sellesama Constantinuse pöörde  ja lahingu Mulviuse sillal. Alanda vaid end ja ma annan sulle võidu. Alanda vaid ja saad vaimu ja võimu ja võidki hakata rääkima väe ja võimu keeles. Vähe sellest – praktiseerima. Sisse ja välja ajama igast asju. Sellelesamale kõrbekiusatusele nad järgi annavad millele Jeesus järgi ei andnud. Ainult et saatana asemele panevad nad Jumala enda.

Veelgi enam, lausa kättamaksu lubatakse sulle. Et Jumal ise võtab ta skalbi kui vaid sina oled alandlik. Võimu ja vaimu saamiseks on vaja vaid end alandada. Nii Kõrgeima ette aga eriti vähe alamate ette kes Kõrgeimat esindavad.  No ei ole nii. Jeesus ei saanud ohvriks selleks et Is(s)andaks saada. Ta sai ohvriks selleks et teda ohverdati ja et igast ohverdajad alati ja ikka võiksid endid ohverdajatena ära tunda. Ikka ja igavesti. Selles mõttes demütologiseerin ma Pühakirja ja eriti Jeesusele omistatut.

Ta ei saanud nõrgaks et saada valitsejaks, ei ta sai nõrgaks sest ta oligi nõrk selles olukorras. Ja selleks et olla alati ja ikka nõtrade poolt. Ta ei saanud nõrgaks, vaid märatseva rahvahulga käes, ta oligi nõrk nagu iga meist oleks. Rahvahulluse ja võimuihade ristumispunktis. Seal ei saagi muud olla.

Tal ei ole vaja väe ja võimukeelt – ei, see keel, väe ja võimu oma, on alati ohverdajate keel. 

Aga ei toimi seegi nõustamises et tegemist oleks vastutusvõimeliste olestega. Ei, sageli otsibki üks  vaid mingit isakuju või vanema venna oma, otsib autoriteeti. Selles ongi see müstiline emotsionaalne turvatunne millest sageli räägitakse. Et ühel inimesel on oma autoriteet olemas.  Vaid vanglakeeles öeldakse see ka selliselt välja.

Ja nõustaja ei saa teda aidata sel juhul eriti. Ta ei saa saada autoriteediks, ta saab aidata vaid analüüsida ja endas selgusele jõuda. Sellest enamjaolt ei piisa. Vahest on see vajadus ajutine tõesti ja läheb üle ja kui nõustajal on küllalt empaatiat ja isetust siis ehk saabki ta aidata. Ma loodan. Ja teine inimene saabki ehk täiskasvanumaks, ma ei tea. Et teed terveks ja lased minna.

Aga raudreegel on ikka see et kui uppuja susse klammerdub siis ei pruugi sina saada teda aidata aga tema võib su uputada küll.

Jeesus lahendas  klammerduvate ja segaduses isikute probleemid ehk tõesti vahel ka autoriteedikeeles ja autoriteedikeskselt sest see oli ja on ainuke keel mida nood mõistavad. Et lasi klammerduda ja oli autoriteediks neile kes teda kõige enam armastasid. Sest muidu ehk oleksid nad lihtsalt hukkunud. Sest maailm on julm. Ja nad olid ära tulnud sealt kus nad olid olnud ja neil ei olnudki enam kuhugile mujale minna. Ka täna ei ole. Ja vigaste aitamisel on oma sotsiaalne hind mille ka aitaja peab ära maksma. Aidatavast rääkimata. Nii nagu igaüks kes kastide piirel tantsib ja ei püsi seal kus ta koht on. (Stick to your own people – Anthony Soprano).

Ja pealegi armastasid nad teda ja tegid talle head, milles ma kindel ei ole kas tal sest ka head meelt oli aga küllap oli tal noist kahju ja ta pidi neid kuni oma otsani hoidma et nad ei hukkuks lihtsalt.

 

 

Advertisements

0 Responses to “Arst aita iseennast – RES materjale”



  1. Lisa kommentaar

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s





%d bloggers like this: