rahvuslikest stereotüüpidest

http://petroneprint.wordpress.com/2011/02/21/justin-kirjutab-minu-eesti-2-sunniloost/

Eile käsin raamatupoes ja markeerisin järgmisi raamatuid mida lugeda. Ja nüüd siis võtame me käsile Epu enda, tolle kel pikk rasedus oli. Tema raamatu “Minu Ameerika”.  Aga Justinist veel niipalju et kord ütles Jürka Gorjunovi kohta kellest oli Ilmet saanud, et vaat kus okupant, röövis meie Matsalu poeetilistest kujunditest tühjaks. Otse loomulikult oli tegemist poliitiliselt äärmiselt ebakorrektse ja just sellisena mõeldud, naljaga. Konteksti kohta nii palju et elasin kunagi 1988 a talvel Matsalus. Peebu jäljed olid veel värsked, ehkki ta ise juba läinud oli. Ja minu paarimees metsas oli seesama kes ka Peebul oli olnud. Oli veel paljut muudki, oli olnud ka keegi Andrus kelle jäljed olid samuti nii värsked et isegi seesama naine kes toda Andrust armastanud oli, oli hääl meelel valmis teise Andrusega sedasama tegema. Proovima vähemalt. Vaat mis julged tüdrukud, tulid kampas kodu kohale. Aga ei saanud teisest Andrusest esimesele mantlipärijat. Ei aidanud koju järele tuleminegi. Ja lood ja legendid Peebu vägitegudest alles kogusid rammu ja detaile ja kujundeid.  Ja Kristast räägiti ka palju ja sellest pullist keda ta ära tappa ei raatsinud ja lemmikloomana edasi pidas. Ehk on ta nüüdseks surnd, rahu tema põrmule. Et oli hästi vana pull ja hästi karvane. Nii et puha teada-tuntud inimesed. Umbes siis see jutt aset leidiski. Okupant Ilmetist ja tema röövist. Otsekui oleks mingi merevaigutoa ära kaaperdanud ja ära peitnud. Aga ei, tegemist oli seekord siiski märksa eeterlikumate väärtustega, nagu poeetilised kujundid.

Ühesõnaga ei ole küllalt sellest et sa endale Eesti nime võtad, vähe sellest, ei piisa sellestki kui sa endale Eesti naise võtad. Olgu ta või Epp. Napib ka rahvuslikule looduskaitsealale tööle minemisest ja selle maa ilu ehedast ja riimilisest kirjeldamisest. Veelgi enam, ka kohalike meestega viina võtmisest ei piisa. Kasvagu või kaheliitrine Bock sulle käe külge. Isegi Eesti naisest lahku minekust ja igasuguste mõeldavate ja mõeldamatute vene inimese kirega tehtud sigaduste tegemisest jääb ilmselt väheks. Et millest siis piisaks? No jah eks me ole siin Eestis ameeriklaste jaoks lati ikka alla lasknud küll. Naised on lasknud, mitte mehed. Aga eks see olene sugudest ka natuke. Mehed on ehk naiste jaoks alla lasknud lati. Naisel on kama kellega tegemist, peaasi et mehe moodi oleks, olgu või ameeriklane, peaasi et  mesijuttu ajab ja korra päevas oma kohustusliku I love you ära ütleb. Ei oska nad hinnata seda kui Eesti mees viimaks surivoodil nood kolm sõna endast välja saab. Ei oska nad hinnata nende sõnade tegelikku väärtust. Kahjuks ei oska.

Aga jah, üldiselt peaks piisama viiest kohalikust inkarnatsioonist ja kui sa siis kuuenda alguses jälle meestega poe taga õlut libistad, siis ehk võetakse sind viimaks omaks. Kui võetakse. Ja need poeetilised kujundid mis sa meie maalt oled omale röövinud ja ka kõik nood rahvuslised klisheed pead sa protsentidega tagasi andma. Naisest (naistest) rääkimata. Siis alles võid sa vast Ilmetiks saada. Muidu oled ikka Gorjunov edasi või Goorinov. Oled ikka nii nagu üks Varbla naine rääkis – Varbla venelane või Mikumärdi ameeriklane. Ja mida neil suurt vahet. Ameeriklased olla rikkad venelased.

Aga kõige naljakamad kohad  raamatus olid minu jaoks see kuis ta bussipileteid triikis ja ise seda taaskasutuseks nimetas, kuni enam triikidagi ei viitsinud ja see kontrolör Sirje? ta teolt tabas. Ebaõiglane oli see et tal minna lasti. Et kergelt pääses. Nii ebaõiglane nende tuhandete eestlaste ja venelaste suhtes keda minna ei lasta. Nende suhtes kes tänini ikka veel omi pruugitud pileteid triigivad. No jah protokoll tehti ära aga trahvi ei tulnud.  See teebki Justini armsaks et ta oma väikesi patukesi meiega jagab. Suuremaid ei jaga sest neid me ei suudaks veel kanda. Aga sellised nad on – ameeriklased, niipea kui nad vahele jäävad hakkavad nad kohe ameeriklasteks tagasi ja ähvardavad sind tuumarakettide ja merejalaväega. Sellised nad on. Ja naine Epp hakkab sellise koha peal ise ka hea meelega ameeriklaseks ja loodab rakettidele ja merejalaväele.

Ühest küljest tunnevad nad ikkagi et on sulle kirjeldamatu teene teinud pelgalt sellega et….. nad sind võrdsena võtavad. Ja need saunajutud. Ameeriklased lähevad alati väga elevile kui neil alastusega tegemist tuleb. Mis seal siis imestada kui nad sellest nii pikalt ja põhjalikult kirjutavad. Kogemusi on mul oma kodust ja ajast mil ma seda väikest kirikut veel teenisin. Probleem tekib kohe sauna minnes. Õppejõud Boyd vaatas ja vaatas ja küsis siis pükste kohta. Ma ütlesin et vaata ise. Oleks Lotila seda näinud, tema kes on pükste jalas hoidmisest meie suurima rahvusliku probleemi valmis treinud on. Ja kui siis ameeriklane saabki püksid jalast tunneb ta end ikka ka püksata olles nagu Piiluja Tom, või liputaja Laine. Et heidab pilke, selle asemel et keskeneda saunamõnudele. Pärast oli professor Boyd pöördes ja ütles mulle mitu korda et talle õudsalt meeldib et Estonians do not mind nudity. Üks siberlane rääkis aga veelgi karmimast variandist et kõigepealt tuleb juua teeklaasitäis viina, siis paljalt sauna ja siis lumme karjuma ja keerlema. Vaat see alles oleks. Ja pärast need pooled ameeriklased kes initsatsiooni läbi teevad tänavad sind nuttes. Pooled aga keelduvad.

Aga meil on kõik vaikne ja rahulik – alastus nimelt.  Et ei hooli me alastusest. Oleks pidanud seda vast Lotilale ütlema. Tema arvab et they do mind.  Boydile oli aga mul varuks veel karmim asi, nimelt saatis ema tütre sauna koos meiega et ma ta puhtaks peseksin. Selle peale läks professor aga ikka juba lausa ärevusse. Aga kui ta nägi et midagi hullu ei juhtu siis rahunes viimaks. Ja parim oli muidugi see Briti professor kes küsis laval hingeldades ja õhku ahmides peale leili visakmist et “mis on selle enesele valmistatava piina eesmärgiks? What is the purpose of this self-inflicted torture? See oli hea küsimus. Aga mis seal ikka, elu läheb  edasi. 

Ole valiv. Kampsunid on etemad kui pintsakud, selge see. Kampsunid on seekord agressiivsed. Mulle pole kunagi enne helistatud ja üle küsitud et “kas ma võin sinu häälega arvestada?” No ei või kui sa niimoodi küsid. Hääl on peaaegu nagu kollased kaardid. Sulle omistatakse mingi väärtus järsku ja siis tahetakse seda kohe tagasi. Paljud tahavad. Nii nagu oli väärtpaberitegagi, müüdi neid muudkui 0,17 krooni ühiku eest kuni viimaks läksid väga hinda. Nõnda pole ka meie häälel suuremat väärtust kuni valmimisteni, siis lähevad aga kalliks kätte küll. Programmi järgi otsustades, tegin testi läbi, peaksin valima esiti IRL ja siis sotse. Ühesõnaga test räägib sedasama mida ma ise räägin. Mul teadlik valik vastab millelegi muule. Sotsid aga võivad seltsi minna kesikutega. Mul ei ole midagi põhimõtteliselt kesikute vastu ja ma olen ka selle vastu et nende juhti niimoodi demoniseeritakse. Ma olen liiast näinud elus igast demoniseeringuid, nii ilmlikke kui religiooseeid ja ebameeldivamaid ja meeldivamaid inimesi on igas erakonnas. Kõikse hullemad minu jaoks aga vist siiski kesikute killas. Aga ma oleksin nõus isegi nondest üle vaatama. Ma ei saa öelda et ma ei tea kedagi kes teaks kedagi kes hääletaks kesikute poolt. Ma vastupidi rääkisin hiljuti inimesega kes ütles et tema firma oleks pankrotis kui poleks kesikuid. Et kui ta võtab tööbörsilt töölise siis maksab talle omavalitsus selle eest raha ja et sellega olid just kesikud siin Tallinnas esiti välja tulnud. Nii et mine sa tea. Vaatame.

Advertisements

2 Responses to “rahvuslikest stereotüüpidest”


  1. 1 Eppppp 1.03.2011, 20:24

    Kõva häälega sai naerda 🙂 Aitäh ja ootame uusi lugusid.
    Epp ja Justin

  2. 2 andrus 2.03.2011, 7:24

    Tänud, ärgu väsigu teiegi sulg!


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s





%d bloggers like this: