milles on su saladus?

Kas mul üldse saladust on, vist ei olegi. Ma olen avalik mees. Avaliku elu tegelane aga õnneks mitte. Vaid siuke varjus kasvav pigemini. Jah see väljend on väga sexistlik. Avalik naine tähendab tedagi keda, avalik mees aga suurt ei midagi ega kedagi. Kui ma saaks sajaseks siis ma vast mõtleks teile saladuse välja mida annaks järele teha.  

Pigemini oleks positiivne see kui keegi ütleks et kõik tema asjad on avalikud. Aga saladus, mul pole seda juhul kui ma ise ei tee endale saladust. Ja endast saladust. Marile meeldib Jüri on suurim saladus lasteaias. Ma pole Jüri ja Marile ma ka ei meeldi. Siiski on mu peanahale tätoveeritud pool kaarti peidetud varanduse kohta. Vaat see on vast saladus. Kus on need naisteehted, sest mida nood varandused ikka muud olid ja on. Piraatidel vähemalt. Naisteehted on üsna püsiva väärtusega. Kuld ja hõbe. Praegu on kuld kallis aga hõbedast ei räägitagi. Ka vanametall on jälle kallis. Kõik muu on kaduv – eriti aktsiad. Rikkuse eeterlikumad vormid on väga hajusad. Maa on ka mingit väärtust omav alati. Neil kel eksisteerib maa eraomandus. Aga kus on kaardi teine pool seda ma ei ütle. Tean aga ei ütle.

Elame ajal kui kõik saladused devalveeruvad hästi kiiresti. Vast kullakohased mitte. Muud küll. Enam ei ole mõtet piinata inimest et talt saldust teada saada. Iisraeli sõdureil on alati käsk vangistamise korral kõik välja rääkida. Paroole on lihtne muuta. Satelliidilt tulevad. Lihtsam kui inimesel kannatada lasta. Ütle tunnussõna – ütlen tunnussõna. Tunnussõnaks on tunnussõna. Roos on roos on roos. Roosi nimi on roos. On asi ise ehk res ja siis on asja nimi. Asja nimi aga saab vahel asjaks ise. Hamburger näiteks. Kotletisai. Või pitsa – avatud pirukas või mis ta nüüd oli.

Eskimodel olla nimi osaks inimese süvaolemusest ehk identiteedist. Umbes nii et vaim, hing, ihu ja nimi. Hinge ja vaimu on raske eristada. Ja Pauluse järgi võib funktsionaalsel tasandil eristada lausa mitut inimest ühes inimeses. sisemine inimene ja liigestes elav teine inimene. Keeruline värk on antropoloogia. Elame siin pimedas ja näljas aga püüdleme ikka vaimuvalguse poole.

Mul pole saladust. Pole selle, miks ma nii nooruslik ja tugev ja tegev olen. Mul on vaid tunnussõna ja selleks ongi sõna tunnussõna. Mis on suured saladused? Kalevalas oli Sampo. Tipptehnoloogia on alati salapärane ja kõnekas. Mõõk Kalevipojas. Nüüd on Sampo pank vaat see on saladus kuidas raha teha. Kas aga Väinamöinen ei hävitanud sedagi viimaks ära, merre ta vähemalt kukkus.

Sampo on soome mütoloogias väärtuslik õnnetoov ese. Elias Lönnroti tõlgenduse järgi eeposesKalevala” oli Sampo sepp Ilmarise poolt Pohjola emandale Louhile pruudilunaks taotud “kirjukaaneline” imeveski, mis jahvatas eimillestki jahu, soola ja raha.

Väinämöinen sõitis laevaga Pohjolasse ja varastas Sampo tagasi. Kui laev olid tagasiteel, lendas Louhi neile kotkana järele ja katsus Sampot röövida. Kokkupõrkes sai Louhi surmavalt haavata, ent Sampo kukkus merre ja jahvatab seal soola edasi.

Erinevad uurijad ja ilukirjanduslikud tõlgendajad on Sampos näinud ka maailmapuud või -telge, ilmasamba ja käsikivi metafoorset ühendust, samuti aardekirstu, tootemisammast, rahavermimismasinat ja algelist kellavärki.

Kosmiline veski on tuntud ka skandinaavia mütoloogias.

Mis oli filmis “Põgenemine” oli selleks suureks saladuseks ehk Scylla-ks. Selle pärast ma seda seriaali vaatasingi. Ja aega läks kolm aastat aga päris lõpuni teada ei saanudki. Charübdiseks ei läinud selles filmis vähemalt.

In Greek mythology, Scylla (pronounced /ˈsɪlə/, sil-uh; Greek: Σκύλλα, Skulla)[1] was a monster that lived on one side of a narrow channel of water, opposite its counterpart Charybdis. The two sides of the strait were within an arrow’s range of each other—so close that sailors attempting to avoid Charybdis would pass too close to Scylla and vice versa.

Üldse kui sa kunagi tahad oma lapsepõlve kirkaid unistusi lõplikult ära pilada siis anna nood Hollywoodi kätte kes teeb neist rahalised ühikud. Või siis Jaapani multifilmitööstuse kätte. Või lihtsalt mingi USA mtü kätte. Ja saadki vabaks. Kui pilatakse ära oled vaba. Minul oli ilus pilt Axel Münthe raamatust San Michele lugu aga siis lugesin Söö, Palveta, Armasta peale ja sinna mu Itaalia unelm surigi, Leninist Capril rääkimata. Sinna selle naise Itaaliasse jäid mu “lõbusad teadused”. Pole mul noid enam.

Mina aga arenen vaid vaikselt minuskulite suunas. Seal on arenguruumi lõputult. Seal ei pilata midagi ära. Scylla oli põgenemises uus väga võimas tehnoloogia mis võimaldas teha kõike pommidest kuni mageda veeni. Nagu ikka USA filmides ei vaevutud sealgi asju lahti näitama vaid libiseti üle keerukamatest kohtadest. Mis on kah üks pilastamise vorme. Üldiselt pole aga välistatud et säärased asjad ja tehnoloogiad on olemas aga praeguses ajas peaksid nad ometi vananema väga kiiresti. Igast holistlikud lahendid. Toimib holism, kogu aeg on toiminud ainult et erinevatel alustel. Ehk on seal mingi areng tõesemate holismide suunas, ma ei tea, ehk on. Ehk pole.  

Ja Hollywood mõtleb oma superkangelastele muudkui võimsamaid vaenlasi välja. Ja kutsub nad seeläbi ise ellu. Annab platonistliku vormi ehk lubikoja ette ja mõni ime siis kui keegi sellesse sisse poeb ka päriselt. Seda me näemegi üha sagedamini. Palju kindlamad saladused on aga naiste ehted siiski ja nood ilmutused mida Jumala pühad on saanud nagu Girard näiteks.

Keegi Are Luup kargas küll oma torumehe töökotiga ka tollele kallale aga tööriistad ei küündinud lihtsalt. Vaat see ei vanane juba niisama lihtsalt. Minu suur saladus ongi see et ma olen võinud osa saada Girardi ilmutusest inimkonna suhtes. Seesama ongi poolenisti mu peanahale tätoveeritud ja lastud juuksed peale kasvada. Aga ma pean oma inkarnatsiooni veel lõpuni ära elama. Nii üürilise kui omanikuna. Nii miljonäri kui vaesena. Nii viharavi vajajana kui ka leebuse kahastajana. Veel ei vihata mind täielikult. Veel on arenguruumi. Veel tuleb paar suhteromaani kirjutada ja muid veel otsa. Siis vast.

Mis saladust  minul aga vaadake vaid õigeusu pappe, vaat nood on identiteedimeistrid. Keedavad muudkui leent ja loevad sõnu sisse. Segavad mateeriat ja vaimu, nagu õli ja vett. Mis tost et ei segune aga segavad ikka. Et ei jääks usuelu gnostitsistlikuks vaid jõuaks mateeriasse. Vabakirikutes aga reeglina jääbki gnostiliseks ja pelagiusliseks. Aga see-eest on ohverdusmehhanismid ehedamad. Ja neid praktiseeritakse sagedamini.

Nii et jah minu saladus ongi siis selles et mul ei ole saladust. Kui siis vast selles et ma siiski usun holistlike ja redutseerivate teooria(te) olemasolusse. On võimalik et eksisteerib siiski mingi holistlik progress ja et me saame siiski tõele ligemale kui me igatseme ja tahame seda. Kui me ei lepi omaenda lapseea mütoloogiaga.

Advertisements

1 Response to “milles on su saladus?”


  1. 1 vanaolevi 11.02.2011, 13:15

    …vanaema põlleservas ehk millega ta aeg-ajalt nina pühkis ku mannavahtu vahule kloppis 🙂


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s





%d bloggers like this: