püüd ellu jääda

Kunagises vanglaseriaalis OZ käis võitlus selle peale kes suudab suuremal usaldusastmel ja esimesena petta ja reeta. See võidab. Võitis küll aga kaotas siiski sest ta enda usaldusvõime kahaneb. Nagu Juudas oma hääde motiividega tükkis. Aga see ei loe sest tema jäi ellu vähemalt seni kuni end ää tappis. Ja kui on ikka suur konfrontatsioon nagu High Noon-s siis see et sa sekundi murdosa võrra varem lased ja muuda midagi sest kaebajat sinu ebaaususe üle ei ole enam. Reetja on see kes vahetab kooslust ja jätab su üksi. Tema võidab sest tal on uus kooslus kellele ta su reedab. Ehkki noodki ei pruugi teda endi sekka tahta nagu Juudast.

Vaat on inimene niimoodi tehtud juba et ta ei saa muidu kui peab usaldama. Ja ehkki ta petta saab ta usaldab sunnik ikka. Reetmise hinnaks võib sealjuures vahel isegi hukk olla. Kui sa üksi oled. Suures kogukonnas pole väikest kogukonda mille liige sa olla saaks. Siis võib hukk olla küll.  Meestel on hõimud ja naistel on perekonnad. Mehed loovad kastisüsteemi aga naised on veelgi algsema kogukonna ehk perekonna eest väljas. Kastisüsteemist saab areneda välja teatud tingimustes demokraatia, perekonnast aga mitte ma kardan. Perest areneb ehk hõim, suguharu ehk laiendatud perekond välja ei muud. Aga saab ka peremudeliga riiki juhtida nagu kogudustki. Sektid järgivad peremudelit ja vanad kirikud on juba ära stratifitseerunud. Hierarhiateks.  

Suur stratifikatsioon ühiskonnas laiemalt tuleb ikka kastidest, ehk seisustest. Nagu Indias ja Jaapanis oli ja on. Ja kui see veel karmaga seotud on siis seda naljalt ei muuda sest karma pole ju muud kui suur eetiline vastutustunne ja mitte üksi oma tühise elu eest vaid palju enama ja kaugema. Religiooni arengut võibki võtta kui vastutuse diapasooni jätkuvat ahenemist. Karmaga idausunditel vastutavad kõik eelmiste elude eest omas samsaaras.

Kristluses said algul vaid enne ristimist tehtud patud andeks. Siis said juba 2 x ja siis kujunes välja pihtisüsteem nõudega vähemalt 1 x aastas pihtida. Protestandid aga kiljuvad et juba homsedki patud olla andeks antud. Andeksand on inimesest juba lausa mööda kihutanud ja vaata kas ta, see va inimene jõuab veel järele või mitte. Et andeks saaks. Kas ulatub oma tänaste pattudega homse andeksannini. Ega vist. Vastutuse diapasoon on ahenenud.

On siuke vanasõna et sa ei saa koera rohkem kui 3x lüüa enne kui ta aru saab kust löögid tulevad. Saab ikka. Ja ta saab aru küll aga ta tuleb ikka. Sest tal pole valida. Seep see ongi et kui usaldatav annab vastuokseid signaale siis tekib usaldajas skisofreenia. Et tõmbab ja tõukab korraga. Peab minema sest kuhugile mujale pole minna aga ega sealtki midagi head ei tule. Eriti lastel on see nii ja see ollagi skisoidse käitumise loojaks sageli inimestel. Et ema kutsub last aga siis kas karistab või tõukab. Ja kui seda küllalt korrata saadki skiso. Sest ta endaga on niimoodi tehtud siis kui tema väike oli. Ja laps tahab ja läheb ikka ehkki ta teab mis sealt tuleb. Ja hinnaks on see et ta ise kahestub.

Kui on paarisuhe – nb mitte segi ajada baarisuhtega. Siis on enam-vähem teada mis diapasoonis osalised liiguvad ja kui on veel miskised postulaadid paigas siis pole hullu midagi. Lendame. Baarisuhte puhul aga samuti reedetakse. Näiteks noorusajast oli meelde jäänud selline stsenaarium et baarist kutsuti külla taksoga aga siis vahepeal mindi korraks maha, need kutsujad noh ja siis jäidki sina üksi taksojuhiga viimaks teises ja võõras linna servas. Ja reetjad õigustasid endid et meid ju ka mehed reedavad aga teistmoodi – ilmselt nii et lähevad oma teed ilma küsimata siis kui tahavad. Vaat siuke sugupoolte sõda käis vanasti aga no nüüd on teised ajad ma tean küll. Või täpsemalt et sellest ma ei tea. Aga pidada jagamiseks minema küll, piiratud ressurssi jagamiseks.

Loodus on selles suhtes ausam. Ta ei reeda. Sul on vaid peamiselt proteiiniline väärtus ja vereline jms sekundaarne väärtus mis su aju geniaalsusest vähimatki ei hooli. See on mingi lisaväärtus vaid siis kui sa suudad seda porteiiniks vahetada. Ja sa pead siis seda rehkendama kuidas teiste oleste proteiini ära süüa ja enda oma omale hoida. Vaatan jätkuvalt ellujäämisaateid. Ja plaanin proovida sellist pehmemat varianti, kodus ööbimisega et toita end mõni aeg üksi küttimise /korilemisega ära. Oma Ungelo tares.

Vaatan kõiki sellealaseid saateid ja üha enam tahaks ise ka proovida miks mitte ka sellist karmimat varianti. Aga mitte üksi. Les Stroud on küll üks kõige staatilisemaid aga samas ka üks ausamaid. Ilma võttegrupita vähemalt kus beefi süüakse ja kokat juuakse.

http://www.footballforums.net/forums/showthread.php/267752-Les-Stroud-vs.-Bear-Grylls

http://en.wikipedia.org/wiki/Beyond_Survival

http://en.wikipedia.org/wiki/Survivorman

http://www.google.ee/images?hl=et&q=les%20stroud&wrapid=tlif129723758629111&um=1&ie=UTF-8&source=og&sa=N&tab=wi&biw=751&bih=389

Küllap oleks see ka hea dieet et kaalu langetada. 100 kiloga oleksin rahul 90 oleks veel parem. Vähem pole vaja. Püüda kala ja süüa putukaid ja juurikaid. No nädala peame ikka vastu. Lihtsalt sealt saadetest omandab maatriksi kuidas mõelda ja mida teha. Näiteks või tuletegu, milleks on mitu võimalust, luup on neist lihtsaim. Hõõrumisega peaks ka suvel proovima. Et saaks selgeks tuletegemise vähemalt. Kõige haledam oli see Londoni mees Alaskal kes tahtis 90 päeva vastu pidada aga ei pidanud. Suur seadusejärgimine oleks ta peaaegu ära tapp. Keeluajad. Mõttemaatriksit polnud ta muutnud. Ise läheb ellu jääma aga pole valmis viljapäid hingamispäeval noppima. Läheb loodusesse inimkoosluse eetikaga. Hale. Kirjutas küll käe peale “be strong” ja luges seda aga ei suutnud end ometi ära veenda. Muudkui nuttis ja igatses naisukese järgi.

Kuidas Luther ütleski et uuestisündinud ehk usuinimene võib endale ise dekalooge koostada. Teatud juhtudel on seaduste järgimine surmav ja seda mitte üksi karistuse mõttes. Vaid sõna otseses ja vahetus mõttes. Ise tuleb endale dekalooge teha. Eriti kui sa looduses oled kus sul on üks suur eesmärk, süüa teiste oleste proteiini ja hoida enda oma söömata. See on suur – algne ja esimene käsk. Mäejutlust järgides ellu ei jää. Inimkoosluse eetikat  jahipidamisele üle ei kanna. Ellujääm on keskkonnaga mingi hapra tasakaaluseisundi saavutamine. Kasvõi mõneks ajaks. Nii nagu double survivali giidis öeldakse. Eesmärgiks on jõuda tsivilisatsiooni sealjuures ellu jäädes. Aga mis siis kui jõuad tsivilisatsiooni aga ellu ei jää. Või jääd ellu aga tsivilisatsiooni ikka ei jõua. Keegi ei saagi teada et vaat kus mees – ellu jäi. Jama jah siis. 

Ja kui vähe sellest va proteiinist üle jääb siis kulub seegi ramm sigimiseks ära. Seda muret inimesel üksikul aga reeglina ei ole ellujäämisharjutuses. Selle koha pealt on tal lihtsam et tal pole kogu programmi ja ülesannet mis teistel vähematel vendadel kes elavadki nii. Ma vaatasin ka kuis eelmine sügis suured forellid mööda oja tummas ihas sigima läksid ja ei tahtnud nad lanti ega midagi. Sigida vaid. See eeltöö pidi juba ammu tehtud olema. Söömine ja rasvakogumine. Inimene niisama veiderdab looduses. Jahile minnes on mureks et kas kulub nüüd enam energiat või saad enam. Võib minna mõlemat pidi, sestap ongi korilemine kindlam meetod ehkki mitte nii proteiinirikas. 

Nõrk koht nendes saadetes on need minimaalsed vahendid mida nad kaasa võtavad. Selge see et ilma millegita ei jää ka inimene ellu. Isegi suvel meil mitte kauaks, lisa aga riided ja mõned tööriistad ja püügivahendid ja võib jääda küll.

Aga jah ega ma viitsigi enam tõsiseid tükke kirjutada. Üks tellimus on ammu juba seljas aga ei tule no ei tule ja kõik. See kevad siis alustame vara, nagu lumi läind nii nädalalõputi maale. Ungelo ootab.

Advertisements

0 Responses to “püüd ellu jääda”



  1. Lisa kommentaar

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s





%d bloggers like this: