Segase peksmisest

Täna peksame segast. Mul on segasest kahju küll aga ise ta alustas.

Olla suhtes, olla suhtestatud, olla suhteline, olla suhestunud. Olla suhtestatud. Nagu ka sõnaga pinges. Pingestatud. Avatud ja suletud suhteid olla. Saa aru mis neil vahet. Ise oled avatud aga teiste suhtes suletud, seda vist.

Mõnele asjale annab kontekst väärtuse, iseenesest väike asi aga aseta ta vaid konteksti ja kus kukub kohuma nagu pärmitaigen. Ja kui ühele on väike asi ja teisele suur eks siis õpitaksegi teineteiselt ja ehk kahepeale kokku saabki üsna paraja asja. Oot kus mul nood asja luuletused olidki.  Pühendatud siis kõikidele asjuritele kes töötavad Eesti Vabariigi diplomaatilises korpuses ja laskurkorpuses ja Corpus Christi-s jms.

Asja ajamisest

Ütle, oli asja ka,

või sa tulid asjata?

Asja pole – asja tee,

omale saad asja veel.

Kui sa ise asja teed,

on vast kena asi see.

Asi mulgi pole kasin,

mul on täitsa tore asi.

Mõlemad me ajame,

asja – mida vajame.

Asja ajame, sest vaja,

läheb asja, omal ajal,

igal asjaarmastajal.

Sa teed asja,

ma teen ka,

me ei ela, asjata

Mul on head kingad – peale on kohe kirjutatud et maandust ei ole ja musse voolu lasta ei maksa. Ei anna edasi, ei juhi, juhitamatu, teisisõnu, võiks vast kõrgepinge liinist kinni hoida või nagu linnuke peal seista. Telefoniposte vist ka enam ei ole. Ei seisa nad enam traatkäed õlgadel ja sumise vaikselt nagu Tarmo kunagi rääkis ja Rummo kirjutas. Küsis Tarmo pigem et kas sina oled pannud talvel kõrva vastu posti ja kuulanud kuidas kumiseb? Ka piimapukke ei ole enam. Mõned vaid veel. Viimased kõduvad, betoonist neid ju ei tehtud. Ei julgenud isegi loota toona et me laulurahvaks jääme. Eneseusaldusrkiis oli vast toona vähe erinev kui nüüd. 

Keegi seletas soomlasele et need piimapukid on sellised kohad kus kohalikud küladirigendid harjutavad, laulurahvas nagu me oleme. Et tuleme spontaanselt kokku ja kus kukume laulma ja üks siis dirigeerib veel peale, see kes dirigent on. Noid ka pole enam. Nagu Hargla elulugudes. Heinakuhajasid ega ka heinarõuke ka enam ei ole. Mis sa teed. Ei saa enam rõugu all magada. Sinna valgesse kilepalli naljalt ei poe.

Või panid sa siis kõrva vastu raudteerööbast. Või kõrva läbi ukse et oleks uksesilm, uksekõrv, uksekeel ja uksenina. Kompamiskoht veel lisaks. Et tahad sisse tulla siis tule esiti, ma katsun su läbi. Kas on tükid peas.  Kas oled kooliga või koolita.

Kooliga ja koolita

Lapsed tuleb kooli lasta,

kool neid hästi, koolitab.

Muidu juhtuda võib nõnda,

et nad jäävad koolita.

Viimaks kui see kool saab läbi,

on need lapsed – kooliga.

Neis on tarkus suur ja vägi

ja nad väga hoolivad.

Tean, on palju parem olla,

kooliga kui koolita.

Mõni meist kuid õppis tol aal

ja on vana kooliga.

Peremees maksab küll aga ära ei tasu seegi. Eesti Energiale ei tasu ära. Ei vääri küünlaid n.ö. ei tule valguse tasu tasa. No hea küll, istume siis pigem pimedas. Peremeest ei ole. Peremees sõitis ära. Olen pidanud olema ise endale vend, teisi vendi mul pole. Olen õdedelt vennaarmu soovinud.

On ainult kilter, kubjas, aidamees. Peremeest ja venda ei ole. Nad läksid hommikul koos metsa ja pole veel tagasi tulnud. Tea kauaks nad jäävad? Peremees saab taeva. Aga nood kolm kes olla põrgus kõige ees, noid ei taheta lasta. Oot laskmisest oli kah üks lulla.

Jalga laskmisest

 Lase jalga,

anna, jalgadele valu.

Ega ma ei salga

et on jalal valus.

Kuidas saaks ma anda

jalgadele valu?

Kui ma lasen jalga

siis mu jalg saab valu.

Jalaga mis lastud

ei saa lasta jalga.

Sest see jalg mis lastud,

valus on, ei salga.

Eks nad seni seal kõige ees ole kuni naabrimees üks noist kolmest on. Kui ise said üheks kolmest siis tahtsid ikka taeva saada, ma arvan, isegi ühena kolmest noist. Karjääritipud maarahva jaoks olid nood kolm, juhul kui tahtsid eestlaseks jääda. Kui saksaks said ja linna tsunfti läksid siis võisid isegi selliks saada, pole välistatud et isegi meistriks, nagu raamat Kui Anija mehed… meile selgitab. Teine põlv sel juhul ehk. Väegade romantistlik raamat oli see, tea kas jõudsid osad stiilid meile lihtsalt hiljem või milles asi.

Igast variante on. Mulle meeldivad need “olla” luuletused. To be is better then not to be. May be. Oot üks lulla oli veel

Kuidas oleks?

Mõtlen kuidas olla oleks,

kui mind olemas ei oleks?

Kuidas oleks – ma ei tea,

kuid et on – on väga hea.

Arvan, see on väga hea,

et ma nii saan mõtelda,

selle üle kuidas oleks

kui mind olemas ei oleks.

Ma ei tea, kas nii ma saaks

kui mind poleks – mõtelda.

Sellepärast arvan ma,

et ma olen – see on hea.

Et ma olen, see on parem,

sellest kuidas oli varem.

Oli siis kui mind ei old.

Ma ei tea mis muidu oleks,

olgu muuga kuidas on,

hea on see kui keegi – ON.

 Siuke ontoloogiline ehk olemisõpetuslik siis vähe.

Parem “olla” kui tõdeda – ego eimi – mina olen. Elamine on kallis aga jatkuvalt populaarne tea kas nüüd enam küll rahvuslik, aga rahvalik siiski – ajaviide. Ega alternatiive suurt ole. Johanneses ütleb Meister korda kaheksa vähemalt – ego eimi ehk mina olen.  Mina olen, sina oled, tema ON, meie oleme, teie olete, nemad ON. Vaid kolmas ja kaugeim referentsgrupp ON. Olemine on järelikult olemisvõõras asi. Vähemasti kolmandas pöördes.

Olla näiteks või väärisvaas, lihvitav käial. Oli üks P-E Rummo nimeline mees ja oli Lumevalgus/Lumepimedus. Vetemaaga. Whiteout ja Blackout või whiteout ja whitein. Või kuis teist tõlkida. Olla pimestatud valgusest. Olla valgustatud pimedusest. Oli hea luuletaja kui noor oli ja oli mille vastu ja mille poolt olla.

Ihu on räidinud täna, ehkki parem tunduvalt kui oli eile. Suurest füüsilisest koormusest aga ihu pidas vastu. Mis on tore. Ehk peab veel hullemalegi vastu. Enese poovilepanekud on mul nüüd siukesed mõõdukad viimasel ajal. Nooremana sai võetud ja ümber Harku järve joostud. Või siis Varblasest jala Muugale mindud. See oli tavaline asi et peale pidu enam rahatuna muidu Õismäele ei saanud kui jala. Nüüd oled rõõmus kui saad ja jaksad pimedani nii oma 8 tundi spinnaga jalul olla ja kala püüda. Kah pole halb. Kehamass on kasvanud aga ega me alla anna, sõdime siin sellega vaikselt. Niigi vanuse kohta liiga sile alles. 

On väljakutseid aga välja ei viitsi enam minna teiste kutsete peale. Kui kõnd ise kutsub siis kõnnu kutsel ikka lähen. Või sisesunnil või kui see kõnd kutsub ehk mis sees on.

Advertisements

0 Responses to “Segase peksmisest”



  1. Lisa kommentaar

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s





%d bloggers like this: