Ikka rebastest mõeldes

Neist rebastest keda on 1/8. Need on need kelle esmaseks reaktsiooniks ei ole puuri ligi pandud kätt mitte rünnata, vaid keda iseloomustab pigemini heatahtlik uudishimu. Mis siis saaks kui inimestest nood 1/8 välja valitaks ja neile veel rahukultuuri peale õpetataks. Mis neist tuleb – ei tea. Selge on aga see et vähesema agressiivsust põhjustava ihunõrega isendid muutusid, läksid laiguliseks ja sabad läksid selja peale keerdu. Jalad jäid ka lühemaks nagu Siberi katse osundas. Tea kuidas inimesed muutuksid, ehk väheneks kehamass ja ka väljanägemine muutuks. Ehk jääks naistel rinnad väiksemaks ja meestel lihasmass. Täiesti võimalik. Praegu kusagil kirjutati et rinnad muudkui kasvavad ka ilma silikoonita muuseas. Mis ilmselt eeldab ka noortelt meestelt selgemat kuuspakki ja tugevamat biitsepsit, hästi väikesest moblast ja hästi õhukesest läpakast rääkimata. Et ikka saaks mehe kõhul juustu riivida. Mina olen aga selgesti sulatatud juustule orienteerunud. See on minu oma väikene evolutsiooniline nish kui lubate. Ma tean et ei luba aga ma küsin siiski. Ärge pahaks pange. Ma tean et te panete aga viimselt on mul suva. Mina sulatan juustu ikka edasi. Kui lubate?

Üldiselt tunnen ma et olen inimestest lihtsalt väsinud, eriti noist kes puuri ligi pandud kätt ründavad, noist kes on agressiivsed. Ja elavad mingis agressiivsuse mullis. Eks tulegi ennast hakata maale asutama. Ja vastata mistahes kurjusele mida sa teel kohtad et – whatever või misiganes. Jalad muutusid ka neil rebastele lühemaks  ja tekkisid muud sümbiootilised muutused. Mis sobisid kooseluks inimestega. Eks tule küttima ja korilema hakata – isegi kogu selle vere ja tapmise juures mis küttimisega kaasas käib on suhtlemine vähemate vendadega tervem siiski kui inimestega, eriti nonde 7/8-ga.

Eile oli teles vanu sõpru näha. Seda ei täi kommenteerida muud moodi kui et viimaks saavad kõik kes meedia poole pöörduvad ka meediast tublisti rappida, olgu nonde algsed motiivid millised tahes. 

Sarjas “peale inimest” pakutakse välja et tugeva karja hoidmise instinktiga koerad nagu näiteks kaukaasia lambakoerad peavad hästi vastu ka 200 a peale inimest ja hoiavad ikka veel lambakarju kel sest samuti kasu on. Õpetajate konverentsil oli hea olla, tagantjärgi mõeldes. Lihtsad ja vaesed vennad nagu fratres minores, enamjaolt vähemalt. Pealegi veel suuresti pahaks pandud ja taga kiusatud sageli. Ja mõni kuri papp ei suuda head üldpilti minu jaoks ära rikkuda. Leebusin isegi kiriklike fundade suhtes. Armastan noid kui vendi Kristuses kes tajuvad kiriku kriisi ja on lahendiks midagi valinud mida mina ei valiks aga mis tost.  Ei sõdi ma kui minuga ei sõdita. Tundsin end ehk esmakordselt ühena noist sest ega sealtpoolt kust tuldud enam midagi suurt ega head tulemas ole.

Jah mille poolest me tuntud tahaks olla? Noorema olin ma kõva hoota kaugushüppaja ehk isegi Hiiu meister omas klassis ja hoota kolmik tuli kah hästi välja. Ja kõrgus. Hooga. Praegu nagu vist enam ei tuleks ma kardan. Ja ega saagi valida. Tahaks olla tuntud millegi muu poolest aga hoota kauguse ja kolmikumeeste seas räägitakse ikka vaid sellest et oli siin saarel kunagi üks mees kes pani nii et matt tolmas. Mina aga tahaks hoopis et mind Munalaskme suurimate forellide püüdjana tuntaks. Aga nemad ikka et kaugus ja kolmik. Ja ega saa valida. Mis tasandil suhtled, sel tasandil ka sinust räägitakse. Õde kes mulle parti ja siibrit kohaldas haiglas, jättis sageli siibri lahti sest ta vanaisa oli selle kätte ära surnd et siibri liiga vara kinni pani, jäi vingu ja kõik. See oli küll vähe teine siiber aga siiski. Tema seal haiglas räägib ikka sellest ja mitte muust. Aga mina tahaks endiselt et tuntaks mind forellikütina. Tühjagi. Hea küll, too õde räägib vahel vahele ka sellest et mu paremal käel oli veeni raske kätte saada. Hea küll, see selleks aga forellidest endiselt ei sõnagi. Sellised nad on. Ise veel rahvakirjaniku tütar.  On inimesi kelle jaoks kõik sinus on beyond comprehension aga ikka arvavad arvavat. Olgu siis peale. See et valesti arvavad ja räägivad tõestab vaid seda et sa elus oled. Seep see jama ongi miks Kaplinskis ordenid kuuse otsa viis. Vale asja eest tunnustati. Ma ka viiks kui oleks mida ja kuhu. Ja kui oleks seda mille eest tunnustatakse – forelle ma mõtlen ikkagi 5 tk üle 40 cm. Ja kuuske oleks. Olgu, kuuse taha asi ei jää, seekord vähemalt mitte. Pole paha. Aga nemad ikka hoota kaugusest  ja kolmikust, ei muud. Jumal nondega. Tahtsin osadust, tahtsin inimest – sain nii et ninast tuli välja. Aga ega sellest midagi muutu. Ikka tahad tulgu või ninast välja tal piimasuppi nagu tädi juures kui tädipoeg mind söögi ajal naerma ajas. Humanum errare est.  Mis sest.

“Aga wikileaks ja president Ilves?” küsib siinkohal tähelepanelik lugeja. “Mis wikileaks ja president Ilves?”, küsin mina vastu. Olgu ta ilves või kesiganes. Kohtus muuseas näiteks määrab ka see külg kas tõendid on kogutud seaduslikult või mitte. Kui mitte siis ei loe miski mis sealt leida on. Mu arvamus wikileaksi kohta on muutunud. Ei pea teda enam Robin Hoodiks vaid ehk pigem Juudaseks.  Vast ehk Gedara seestunuks. Mine sa tea. Nii ta on et meie arvamusi mõjutavad meie kogemused. Mis parata ja kuni elus oleme seni on meil ka õigus ümber mõelda nii teoloogia kui ka testamendi osas. 

Ehkki ta, Assange, väidab ülevaid motiive ei suuda ma neid mõõta ega nende kohta arvata. Igasugused läbilaskmised aga teevad püksid märjaks ja eritavad halba lõhna arvan ma. Miks peaks ma tuginema oma arvamuses Ivese kohta mingile kohvikuklatsiga võrreldavale? Ei peaks. Ka Edgari kohta ei peaks ega tahaks. On tähelepanuväärne et Postimees saatis või läks ise järele Norra et saada infot Ilvese kohta kätte. Et inimestel on õigus teada on nende argument, ma tean küll. Aga aprillimässu ajal pandi kommentaarium kinni ja nõnda ka praegu Egiptuses. Sellised ühismeediumid on võimendajad ja kui liiga võimsaks või ohtlikuks läheb siis keeratakse kraan lihtsalt kinni. Ja ongi õige. Ma ei taha ausalt öeldes teada mida Ilves ütles ja kelle kohta saati siis veel nördinult reageerida nagu Rahvaliidu Blokk. Tänan, ei. Ei taha teada ega selle järgi oma arvamust kujundada. See on nagu vanades ulmekates Wellsil kus sai kellegi mõtteid lugeda ja keegi ei saanud enam kellegiga suhelda sest kõik mõtlesid kõigist halvasti. No pole vaja sellist jama, mitte kellelegi ei ole vaja. Infoühiskonna Gedara seestunu ongi see kes räägib välja iga inimese halvad mõtted ja motiivid kõikide teiste inimeste suhtes. Ja talle ei ole vaja muud kui Jeesust kes ta “kinni keeraks”.  

Kui minust siis ikka läbi täpiliste kui võib? Ei või? Jah ma eks aimanud seda isegi.

Advertisements

1 Response to “Ikka rebastest mõeldes”


  1. 1 Kersti 29.01.2011, 21:11

    Mina mäletan, et kunagi olid Sa veel kuulus kui “Rebeca’s Dad”. Et kuidas sellega oleks?

    Ja hakataks ka Sinust läbi täpiliste kõnelema, kui Sa neid va täpilisi ainult ise ei manustaks, vaid ka teistele lahkelt jagaksid…


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s





%d bloggers like this: