slogani tõlge

Mõtlesin pikalt kuidas küll kesikud oma “aitab” ära tõlgivad! Et kas pomogajet või hvatajet. Nüüd on selge – nadojelo-ks on tõlgitud hoopis. Ikka veel allapoole tublisti kui oskad ise mõelda. Ise ma lugesin Laagna teel. Minagi olin Laagna teel, marssalikepike põues…… Mne toshe nadojeelo.  Nadojedaajet. Üle tüki aja pole mul erakonda kus kandideerida et iseoma imagoloogilist projekti mõõta, mis on hää, kainestav ja tervendav. Jääb vaid heldimusega mõelda ajale mil ma Kristliku rahvapartei liikmena sain üle 600 hääle. Või oli üle 700? Vaesekesed, oleksid nad ometi siis teadnud kelle poolt nad hääletavad. Aga kõik läks hästi selles mõttes et halvasti läks. Vaatasin eile kesikute nimekirja, seal olid Rahuvarm ja Raave. Politics makes strange bedfellows. Poliitika põhjustab kummalisi voodikaaslusi.  

Saan sellest aru küll et oma aeg tiksub otsa ja viimaks lähed ikka sellega kes kutsub sest see on parem kui üldse ja ülepea minemata jätta. On parem kui see “et sind vöötab keegi teine ja viib sinna kuhu sa ei taha”, nagu Piibel ütleb. Või et ei kutsuta üldse. Nii et mingu peale. Minu eelis on et keegi ei taha mind osta ja sestap pole ka kiusatust end maha müüa. See selleks. Senikaua vähemalt. Aga ei välista kasvõi pulli pärast, mitte midagi ei välista.

Unes nägin et olen saarel, mingil veidral saarel kus oli palju karusid ja rästikuid. Põgenesin kellegi naisterahvaga koos karude eest. Naisterahvas ei olnud identifitseeritav. Oli selline mitteäratuntav aga siiski soe ja leebe, nii nagu ta vahel on.  Lihtsalt aitasin pageda. Ütlesin et nüüd tule, jookseme kui suur karu hakkas meie poole tulema. Et mina olin paranoilisem lihtsalt ja ilmselt päästsin seeläbi ta elu.  Ja siis peale pagemist rääkisin temaga ussidest. Kusagil lihtsalt. Naine ei võtki nägu ette. Ussid olid kunagi olnud ühes teises unenäos, kus koht ei olnud spetsifitseeritud. Aga see oli siiski seesama saar kus kunagi olid ussid ka olnud. Näiteks mingi Aleuudi saarestiku saar. Ainult et ussid olid teises unenäos teises kohas aga siiski samal saarel.  Siis oli seal sama saare peal mingis lossis kummalises frentshis vanameister Jüri, nägu muigel ja tellis mult mingit kursust 4-6 mail sel aastal. Ilmselt oli lossis mingi koolitus tulemas. Ütles teema ka ette millest kursus tuleb. Üsna hea teema oli, minu ala n.ö.  Ja ta ise oli ka selline heatahtlik ja soe nagu ta vahel või enamjaolt oligi. Ja siis oli kõik, pilt tuli ette. Et kuidas seletada – ma tean tuleb vähem vürtsist heeringat süüa enne magamaminekut. See aitab. Aga ehk oli see mingi dejavuu ehk tellitakse kursus või anti niisama märku et tullakse järele.

Eks minu vanuses ole juba nii et pean mõne preventiivse killu aeg-ajalt sinna tulevikku, selja taha ette heitma, kuhu sa selg ees lähed et ennast siis kodusemalt tunda kui kohale jõuad. Sellele kohale kus kild ees ootab.  Et sellised hermeneutilised metafoorid on juba ees ootamas mis seletavad sellegi tuleviku ära kuhu ma minemas olen ja mis üldse koguaeg lühemaks tiksub. Mingi metafoor taksomeetrist või ajakamikazest või üheotsa piletist ja sellest solidaarsusest mis ikka kõikide kahanejate ja minejate vahel on. Ja kenadest jutuajamistest teel. Oli kunagi Via, vestlused teel. Emmause teel läheneb meile teekäija.

Keskerakond on Eesti soost kiltrite ja aidameeste partei. Selle saaks koguni ära mõõta palju sus peab kibedust olema et sinna liikmeks saada. Mingi kibedusekurd peab kohe näos olema. Mina veel vist nii kibestunud ei ole et kesikuks hakata. Pole sedavõrd palju elus liiga tehtud. Ma pole ise lasknud. Reform on Eesti soost mõisaomanike partei. Kõrgid isandad. Isamaaliit on noorte saunikute partei kes omale talu või mõisa tahavad. Või teist talu ja mõisa.  Ja sotsid on noorte nohikute partei. Nerdid. Rohelised on nii segase poliitvaatega et ei ärata enam mingit usaldust, libahundid säherdsed. Valida ei saa neid sest nad ei jäta aatemeeste muljet. Isegi mitte samapalju kui teised. Rahvaliit on väikestest ehk kõige paremini nüüd enne valimisi hakkama saanud aga pole neil rahvast enam eriti nii nagu ka rahvakirikul rahvast enam pole.  

Et heidad siis kahanevasse tulevikku nagu filosoofilise granaadi või nii, valgustusraketi – just. Fugassi. Ja siis on mõneks ajaks rahu, saad tuleviku poole selja keerata ja rahus oma looliste projektidega edasi tegeleda. Ja ära unustada selle mis sealt ligineb. Kuni varsti jälle kripeldama hakkab, siis jälle. Kordad manöövrit. Kuni annab korrata.

Aga keni kilde kogub. “You have no peace unless you have all the pieces”, sul pole seni rahu kuni kõik tükid on koos, võiks tõlkida. See oli eile Oprah-s kus kadunud lähedasi otsiti.

“It is better to stand in front of 12 men then to be carried on shoulders of six men.” – Parem seista 12-e vandemehe ees kui olla kirstus kuue poolt kantav. Nii et kogume kilde et rahu saada. Sõnume elu ära. Ette ja järgi. Ja viimaks pole vaja revolutsiooni vaid informatsiooni selleks et rahu saada. Kui suudad end ära seletada ja selleks on vältimatult tarvis teada kust sa tuled, siis saad ka ehk rahu, mitte siis kui suudad end muuta. Ehk on vaid seletuslikku süsteemi vaja muuta, ei muud. Muuta saad sa end ikka vaid mingisse juttu või seletusskeemi või siis ehk ideaalpilti endast. Ja muudad end ära ja mis siis, siis saab su vana mina sind jälle kätte. Sest ta liigub aeglasemalt aga siiski väga visalt. Ja ta tungib su ideaalpilti endast ja rikub selle jälle ära. Ta on tegelikult kogu aeg kaasas su ideaalpildi mingi osisena ja temaga tuleb tegeleda. Iga mees peab omad draakonid ise ära suutma toita.

Ja sul ei ole muud valikut kui kas hüpata mingisse uude lukku või ennast siiski viimaks endale ära seletada. Mina pakuks et seleta end ära. Lepi endaga. Seda ma siin seletangi jõudumööda. Mul on mitmeid paradigmasid ümber. Eks ole mitmest neist ka läbi hüpatud vahel. 

Kuulasin hommikul vara selle Rennikäise juttu kes metodistidele käis maailma vanust õpetamas. Mis ma ikka, eks jama jääb jamaks, isegi kui seda mingis teaduslikus rüüs esitatakse. Pilt on neil kurb, teolooge seminaris pole aga teoloogiline seminar on. Sestap ka igast Rennikäised. Aga mis mul sest enam.

Toimub täielik füüsiline allakäik, hääl on ära, loodusesse ei saanud nädalavahetusel. Artikkel telliti. Ei tea polegi nagu isu enam, aeg on nagu mööda läinud, artiklite aeg. Piisab mulle üsna sellest mis siin ja muudestki projektidest mida ikka on ja mida ei saa ega tohi ette ära sõnuda. Aga eks paista kui muusa suusad jalast võetud saab siis saab ehk ka teeme artikuli. Kui ei siis ei. Ja lisaks sellele siin on ju veel ka Kirikiri, täiesti tore ajakiri. Seal saab ikka avaldada kui kihk tuleb. Nii et erilist avaldamispuuet ei ole. Oleks vaid mida. Eks ta igas omas avaldusvormis siiski üks ekshibionism ole. Ja noorte meeste sõjakas ambitsioonikus ümberringi on väsitav.

Advertisements

0 Responses to “slogani tõlge”



  1. Lisa kommentaar

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s





%d bloggers like this: