Kirja mustand

Herr Jahutaja,

Tahaks veel teada mis tekstist puudu on. Lisaks “ON”-le? Aga ei tule, näed. Mitte ei tule. Mulle tundub et puudu on sealt veel nii mõndagi. Jah, nõus et pole veel tulnud, see meie elu kõrghetk kannatuse mõttes. Mingite tugevate tunnete mõttes on ehk tulnud aga ega noidki enne ära tunne kui tükk maad hiljem. Nii et mine sa tea. “Andke aega üksi olla karjapoisid, kuningad”.  Ikka meeles Caesar Valleho luuletus kus mehed räägivad elu raskeimast hetkest. Üks aga ütleb et seda pole veel tulnud. Kes vaatab tagasi kes edasi. Best is yet to come – Worst has not come yet.

Üksikhuntlusest niipalju et tore on hundilaudas hundijalavett manustada. Omal rind rasvane. Kord tehti mulle partii suhtes märkus ja sain vastata nii et hiljem, tükk aega hea tuju oli, “jah, aga sinul on niplid suuremad.” Partii jäi tegemata. Julge hundi rinnaga. Mina eelistan ka, mis siin salata pardi- ja kanarinda.

Aga meeshunt peaks ikka vast enam murdja olema, naised on nood – libad jt kehastujad ja rollimängurid. Rollimängurlus ehk Larpimine on vabaduse tagaja tänases ilmas. Kui sa ütled et rollimäng oli siis võid sa mida tahes teha, nii nagu roll ette kirjutab. Ja kes kirjutaks ette mida roll peab ette kirjutama. Kui aga pärast selgub et ühe meelest oli rollimäng aga teise meelest siiski tõsitegevus siis peavad vastavad organid, kes oma kehva mängurlusemõistmise poolest kuulsad on ja ikka ja alati tõsitegevuse poole kalduvad, selles osas välja selgitama et mis siis ikkagi oli.  

Mees on aga hunt kui murdja – lihtsalt on. Mitte rollimängus vaid päriselt. Homo homini lupus est. See on reaalsusetõdemus. Hunt on ta samuti nagu ta ligimene on. Ligimene on üks külg – teine külg on hunt. Ja armastus on enamikes versioonides vaid reeglitepõhine rivaliteet. Lihtsalt see et sa reegleid ei riku. Nagu ütles üks  kangelane filmis “vorõ v zakone”. Mina olen lõvi ja ma ei ole küll kõige suurem lõvi elukõrbes aga ma olen siiski lõvi ja lõvid ei maksa kellelegi. Lõvi derivaat siin põhja pool on olla hunt. Ja päris hunt on see kes ei maksa kellelegi. Nii uhkelt me veel ei saa ega oska. Üks variant on see et sul ei ole lihtsalt enam mitte midagi maksta ja siis sa ei maksagi enam kellelegi. Enamik maksab, sest see on sotsiaalsuse hinnaks et tuleb maksta. 

Just mina ka kui emotsionaalne konservatiiv tervitan siinkohal liberaale. Kui tohib tervitada? Nad on lihtsalt julgemad sest ei konservatism ega liberaalsus pole muud kui see mida me soovime ja ihaleme. Konservatiivid soovivad et ühed printsiibid hoiaks seda maailma võimalikult äratuntavana, no ma ei tea miks. Ehk naaseme “kaudu kummalisi radu” nagu Alliksaar sõnub. Või on siis ehk lihtsalt lihtsam siit minna teades et mingid väärtused säilivad ehk enam samasugustena nagu meie soovisime. Et nagu vana patriarh, kogud pojad kokku ja asetad nad siis tulevikukapslisse andes lühiiseloomustuse ja prohveteeringu millest nad ei pääse ja siis lähed…. Et oled määranud nende elu nii öelda lähima 2000 aasta lõikes. Konservidega on selge. Liberaalid on määratletavad minu arvates enam siiski läbi konservatiivide. St konservlus on baasmaatriks. Liberaalid kipuvad kalduma intellektuaalsesse kõrkusse minu arust. Milline oleks liberaalist matriarhi surivoodi õnnistus? Ta esiteks koguks kokku mitte pojad vaid pojad ja tütred ja ka kolmanda sugupoole ja küllap oleks ta ka ise mitte patriarh vaid matriarh ja innustaks omi lapsi elama kooskõlas iseendi ja oma identiteetidega ning võitlema uue vapra maailma eest kus oleks võrdsus ja rahukultuur. Olgu see maailm siis muus osas missugugne tahes. Ehk oleks nii.

Aga maailm võtab kirikumehi vastutusele mis on indikatiivne selles suhtes et mingis lõikes on ühiskonna moraalireeglid üle kirikute omadest ja sellest peaks kirik viimaks aru saama. Et tal ei ole enam mitte mingit õigust kehastada mitte mingit moraalikogukonda sest seda ei ole ta sees lihtsalt enam olemas. Ei ole nii et on mõni keffema moraaliga lihtsalt sisse sattunud ja need me anname siis maailmale välja. Ei kogu idee on vale. Kogu idee et on tarvis hierahilist võimustruktuuri ja siis selle sees aretame me nagu triiphoones mingit kõrgemat moraali ja kultuuri. See on vale idee. See stukruur toob kaasa ainult mängud tõe varjamiseks ja kinnimätsimiseks. Nagu ütleb Remmel Meego – tuleb teatud juhte avalikult käsitella. Kasvõi selle hinnaga et ise endale näppu lõikad või jalaga lased.  

Enda arust olen seda siin aastaid rääkinud ja nüüd on see kätte tulnud. Ega mul head meelt ole ega parastamishimu sest inimesed saavad pihta ja mitte midagi ei muutu. Fundad mobbivad moraalselt edasi ja suhtuvad susse samuti või hullemini veel. Ja püüavad ikkagi kehastada moraalset kogukonda edasi sest muidu nad lagunevad lihtsalt ära. Ja liberid seltsivad selle ilmaga fundade vastu.

Ja mina vaatan et maelströmid mind sisse ei imeks, sest lähedaste nimel tuleb  siiski veel mingeid imagoloogilisi räbalaid päästa ja seltsida seda enam kalade ja teiste  vähemate vendadega. NG oli tore saade mis seletas ära enamiku neist juhtudest kus tapjavaalad või delfiinid on inimesi rünnanud. Ja põhjus on lihtne, inimene ei lase neil vangistuses paarituda ja see on lihtsalt seksuaalkäitumine mis on inimesele suunatud. Miks ei lase? On siinkohal hea küsimus. Miks nad endidki ei lase vangistuses paarituda? Ei tea. Kui väike koer end vastu inimese jalga hõõrub siis pole hullu kui seda teeb aga mingi 8 tonnine orka siis läheb inimene katki ja ta ei saagi aru mis toimub. Vaat nii. 

Elu on elamiseks mitte suremiseks. Surm on nagu päiksetõus merest millest ei pruugi rääkidagi, selge ilmaga me näeme seda, häguse ilmaga mitte. Surm on teadgi et “öömaja põllul” (Uku Masing) viimane pagu ja palgupaik igaveses  eluläbi kestvas ellujäämisharjutuses. Leppimine, andumine, käegalööm ja minalask. Vahetekk ja vaherahu. Sellegi harjutusega on paljud juba enne hakkama saanud, ehk siis meiegi. Ja kuidagimoodi saab iga ja ikka hakkama. Tuleb tänulik olla sellegi üheotsa kamikazepileti eest läbi aja, mis võib lõppeda mitut moodi, kas saab kütus otsa või rammid veel viimaks kedagi.  Kena kinkekaart oli.

Elu on eluegne imagoloogiline projekt milles suurem osa inimesi ebaõnnestub. Olenevalt sellestki kellele me tahame muljet jätta. Nood vorõ v zakone tahavad ka muljet jätta aga siiski vaid selles alternatiivilmas mille nad on ise teinud. Mitte selles “menotoovaja” maailmas. Kusjuures “mentoovaja” tähendab lihtsalt neile võõrast teist ehkki küll väga tugevat grupeeringut. Millel on riik nimeks.

Ja selleks on parim Lemeki seadus, seitsmekordsest või 70×7-ekordsest kättemaksust, mis näitab et ei inimene ei hoia end püha printsiipi järgides mitte milleski tagasi. Verme pärast tapan nooruki. Halva sõna eest lasen maha. Võtad mu raha, võtan su elu. Rikud mu tuju, võtan elu. Ja viimaks ei tea enam keegi mille pärast see võeti sest ellujääja versioon on ainsana laual. Aga igal juhul on see kaugel ära “silmsilma ja hammashamba vastu” printsiibist. Ja mingi abstraktne õiguse ehk omaõiguse ehk oma kogukonnaõiguse või grupeeringu põhimõte asetatakse kõrgemale millest iganes ja seda austades või ülistades ei kohkuta tagasi mitte millegi eest.

Mina aga olen imagoloogilises projektis suuresti ebaõnnestunud ehkki projekt pole veel läbi. Nii et vaatame veel. Vahel aga enneäe imet tuleb naine Samaaria kaevule. Ei julge ma nondega rääkida, saati siis vett küsida nagu mu Meister. Aga kuulama jään vahel ikka. Siis aga vaatan et sisse tarivad kui liiast kuulan. Mingis faasis on konfliktid nagu must auk mis tõmbavad kõik sisse kes teatud kaugusele tulevad. Tuleb lihtsalt pageda et vaakum ei imaks ja kildudega pihta ei saaks. Meedia ei tee tegelt muud kui annab erakordse võimenduse kõigele, sedavõrd suure võimenduse et põletab ära nagu päiksekiir luubis, sõna otseses mõttes põletab ära. 

P.S.

Aga astuge ikka läbi kui mahti saate, teeb häädmeelt.

Olen hetkel nimelt vahefaasis selle luulesalmi mõttes, “kui sõbrad on surnud või hüljanud minu, siis otsin ma üles mu vihamees, sinu”. Osad sõbrad on surnud, osad on hüljanud minu, sest olen lubanud endale nende fundamaailma suhtes kriitikat. Vihameestegagi olen püüdnud tegeleda, olen üles otsinud, ausalt olen,  aga nad pole ise veel valmis olnud. Aga ootame, pole viga, küll nad küpsevad.

Tervitades,

Advertisements

0 Responses to “Kirja mustand”



  1. Lisa kommentaar

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s





%d bloggers like this: