antropoloogiline reflektsioon

Vahepealne sulailm viis mõtted kevadele ja sellele et saab ehk jälle maale. Ehk oleks varsti aeg sinna jääda.

Järjejutt ja saare kroonikad hakkavad lõppema. Lihtsalt huvitav jutt minu jaoks, muud midagi. Ja eks ma ole ju ka antropoloogia õpetaja muuseas. Pisut alakoormatud küll aga siiski. Mind on nimelt alati huvitanud see miks inimesed teevad ja käituvad nii nagu nad käituvad ja siis veel seegi kuidas see eri kultuuride ristumises välja näeb. Arvan et sarnaseid lugusid on mujalgi aga selle saare teeb eriliseks just see eri kultuuride kokkupõrge ja segunemine. Saar on lihtsalt selline sotsiaallabor kus on hea asju jälgida. Kuidas ühiskond end organiseerib. Nii saarel kui vanglas on seda hea jälgida. Pitcairn oleks peaaegu hävinud üldises kaoses. Vaid naised päästsid selle saare. Ja seal on palju korduvaid ohverdusskeeme. Kus lepitakse ära kolmanda arvelt. Lisaks veel suured skeemid nagu Tahiiti mehed valgete meeste vastu ja valged mehed esiti üksteise vastu ja siis koos tahiiti naistega tahiiti meeste vastu. Naised kui suhteliselt passiivsed konfliktilahendajad aga hoiavad elu siiski alal.

Küllap on meie Ruhnul ka sarnaseid lugusid aga seal vahetati elanikkond välja 44-l. Kultuure on mitmeid ka ühe kultuuri sees. Meil on oma söömakultuur ja joomakultuur, oma sexikultuur ja mine tea mis veel – magamise ja töökultuur. Ja konfliktide lahendamise kultuur. Ja siis on veel mingi suur raamkultuur nende väikeste kultuuride üle. Eks nad ole sellest sündinud kuidas me kogemused on ja kuidas me kuuleme ja näeme teisi neid asju tegevat.

Nii nagu Medow Soprano oma boyfriendile õigustab, et milles tema isa süüdi on, ta tuleb vaid sealt kus oli mõneti erinev konfliktide lahendamise kultuur sest keskvalitsus oli korrumpeerunud. Ja suureks raamkultuuriks oli katoliiklus. Kui aga suur raamkultuur ei ulatu näiteks või konfliktide lahendamise kultuurini, mis siis? Kui religiooni ülimaks eesmärgiks on vaid reeglitepärasus selle maailma konfliktilahendustes siis on halvasti. Kui kirik võtab pooli ja õnnistab ja neab aga möönab et vägivald on legitiimne siis on halvasti tõesti. Kas nüüd legitiimne aga vältimatu halb siiski veelgi halvema ärahoidmiseks. Mis teeb enam-vähem sama välja.

Siis ongi nii et vormilt katoliiklane või õigeusklik aga sisult ristiisa ja maffiamees. Et kuhu ta siis veel ulatub? Just sinna peaks ta ulatuma, konfliktide lahendamise kultuurini peaks meie kristlus ulatuma. Kui meil muidugi üldse on sellist suurt raamkultuuri. Mõned vanad religioonid on aga enam elevil suguelu ja söömise suhtes. Ja siin tuleb mängu prioriteetide küsimus  et mis on olulisem. Kas sääsed või kaamelid. Kaamelid on vähemasti suuremad. Kas see kuidas sa teki alla toimetad või see kuidas sa konflikte lahendad, kas kurikaga või mitte. Kui sul ei ole suurt raamkultuuri siis oled sa määratud end teiste suhtes määratlema ja pole ka viga normaaloludes saab ka nii.

On siis suured asjad ja siis on veel mikrokultuurid. Näiteks on eri orkade (tapjavaalade) asurkondadel erinevad söögikultuurid, nad söövad eri asju sest seda õpetavad neile nende vanemad. Kas delfiine, astelraisid, suuri valgeid haisid või hülgeid. Eri kultuurid on seega mitte üksi inimestel vaid ka loomade eri asurkondadel. Ja ühe kultuuri mõõdupuudega teise mürgeldama minna ei ole hea ega tule hästi välja. Et tuleb orka aga ta ei tea et astelrai söömiseks on vaja teamworki et üks tõstab õrnalt saba otsast rai üles sest astel on tal alles poole saba peal ja teine sööb ära. Kui ei tea siis võib silmast ilma jääda sest mürk on raidel tugev.

Kas olen kultuurirelativist, küllap olen. Peabki olema. Loll termin. Kõik on suhtestatud, mitte suhteline. Mingist kohast enam ei ole minagi sest kultuuritut rahvast pole, pole organiseerimata koos- ja sugueluga rahvast. Aga igavesed moraalsed väärtused Pühakirjas? Need on ju täiesti olemas ja kõikidel muuseas. Ka paganatel. Kui lääne inimene läks Tahiitile siis tundus see nagu mingi suur hipikommuun, koos täieliku sugulise vabadusega. Aga juba kapten Cook märkas et need paljad tüdrukud kes laevadele ujusid ja sexiks valmis olid olid alati ühed ja needsamad. Enamik ei ujunud. Ja ei ujunudki. Kõrgema klassi naistelt nõuti üliranget moraali ka seal koos kaotatud süütuse märkide eksponeerimisega pulmaööl. Saarel oli tegemist väga selgelt hierarhilise ühiskonnaga ja need kes laevadele ujusid olid juba Cooki arvates võrreldavad Lääne ühiskonna prostituutidega ja nende järgi kogu saare üle otsustada oleks olnud liig ja vale. Madalama kasti seas oli jah tavaks abielluda peale umbes peale 10-aastast kooselu, parem veel kui juba lastega naisega, mis tost et mitte oma lastega. Juba Cook oli ilmselt kultuurirelativist sest ta ei pidanud Tahiiti sexkultuuri ei kuriteoks ega patuks. Ta argument oli et kellelgi kahju ei tehta ehk teisisõnu kellegi huve ei kahjustata. 

Oleks olnud sama vale kui otsustada Londoni prostituutide järgi kõikide Inglise naiste moraali üle. Just seda muuseas Islami vennad teevad täna, sest nende ühiskond on teatud väärtuste lõikes märksa ühtsem kui lääne kompartmentaliseerunud ühiskond.

Kui kunstnik Gaguin märksa hiljem saarele kolis oli ta suures hädas sest ei leidnud ses “sexiparadiisis” endale kedagi poseerima. Kui siis vaid väga kalli raha eest. Neid vähemalt keda ta ise oleks tahtnud. Saare naised kes kaasa meelitati Pitcairnile, nende klassikuuluvuse kohta ei ole täpseid andmeid aga Christian Fletcheri kaasa oli ühe juhi (kuninga) tütar. Ise  pidasid naised endi jaoks ja oma laste tuleviku jaoks kooselu valge mehega prestiizhemaks kui kaasa petetud Tahiiti meestega. Sestap aitasidki nad valgetel meestel teised Tahiiti mehed ära tappa. Peale seda kui nood ise oma suure tapatöö olid omas süüdimatuses pooleli jätnud.

Klassisiseselt oli Tahiitil kombeid küll mis Lääne inimesele võõrad nagu näiteks naise jagamine külalislahkuse märgiks aga see kehtis vaid sama klassi/kasti lõikes.

Esmaspäeval oli veel üks tore õppefilm vene “vore v zakone”. Vene ristiisadest. Ainult see suktsessioonirida jäi nõrgaks. Seal öeldi et sellise subkultuuri on sünnitanud nõukogude aeg aga piisab kui lugeda Dostojevski “Märkmeid surnud majast” kui näed et see on seal alati nii olnud, selline suur sügav kriminaalne robinhoodlik subkultuur. Ehk kastikultuur tänases klassikultuuris. Ja tõsi seegi et see on omamoodi opositsioon, vähe sellest see võtab üle ja mõnede meelest ongi juba võtnud. Ja terve hulk aadlinaisi oli juba Dostojevski ajal kes elasid vaid selleks et neid vange aidata, lihtsalt aidata, hoolimata sellest mis nood teinud on. Sest keskvõim on etteaimamatu nigu Allah Venemaal ja on ikka olnud selline ja väikesele inimesele on ikka hea head teha ükspuha kas kannatab ta asja pärast või asjata.

On mingid printsiibid, “ponjatied” ja need on õiged, need on aksioomid ja mida resoluutsemalt sa end nende järgi elades kehtestad seda lugupeetavam sa oled. Mida enam printsiipide alusel tapad n.ö. Ja loomulikult on ka neil elulõvidel omad sotsiaalsed kohustused oma klassi ja kultuuri ees. Mitte mingil tingimusel ei tohi nad koostööd teha võimudega sest nemad on vabad aga mendid ei ole. Selliseid inimesi on ka siin. Muidu täiesti korralikuks hakanud, sportlaseks koguni aga patoloogiline mendiviha siiamaani sees.  Ja selleski subkultuuris tuleb ennekõike tagada suktsessioon ja mitte bioloogiline vaid professionaalne.

Nii ongi see teine nende “vabaduse maailm” lihtsalt mingi vana sugukondliku ja hõimliku kultuuri vorm tänase kultuuri sees ja täiesti valmis ja hakkamas üle võtma kogu riiki näiteks. Seda enam et sellesama riigi juhid ka ise räägivad et neil olla õigus mingile täiesti oma demokraatiale mis on täiesti erinev lääne demokraatiast. Ja kirik on tänulik raha eest mida isad annetavad ja õnnistab kõike rõõmsalt kaasa. St seesama et konfliktilahenduskultuur ei ole religiooni mõjul muutunud. Tegeletakse parema meelega söömalauaga ja kondoomide kasutamisega seotud problemaatikaga. Aga omade arusaamade nimel tohib ikka konflikte kurikaga lahendada ja siis minna teenistusele ja teha annetusi et “lasi hästi korda minna” seekordse põlveketrade purustamise.

Advertisements

0 Responses to “antropoloogiline reflektsioon”



  1. Lisa kommentaar

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s





%d bloggers like this: