Pitcairni kroonikad

 Skandaal tõstatas veel ühe komplitseeritud probleemi. Britid olid teadnud Pitcairni “kultuurilisest probleemist” ja lasknud sellel enam kui sajandi vältel ometi jätkuda.  Ametiasutustes on korduvaid palveid milles palutakse võimude abi selleks et võidelda saarlaste “moraalse degeneratsiooniga” nagu seda on väljendatud. Aga koloniaalvõim ei pannud neid kaebusi tähele.

1921 palus saare magistraat Briti võimudelt abi kes toona resideerusid Fidzil öeldes: “miks me ei võta midagi ette  illegitiimsete laste suhtes saarel?” Võimudelt tuli vastuseks et nad ei saa mitte midagi selles osas ette võtta.

1938-ks aastaks oli järgmine magistraat probleemi suhtes käega löönud ja lähtunud lihtsast loogikast et saarel on vaja iga inimest, “vahest just needsamad “öölapsed” ongi selle saare senini päästnud!”, ütles ta.

Kõige häirivam nagu ta ütles on see et me ei näe kuidas ja milliseid abinõusid tuleks ette võtta.

Senikaua muretseti aga lihtsamate asjade pärast, nagu näiteks impeeriumi lipu lehvitamine “see lipp peab olema heisatud päiksetõusust kuni loojanguni” nagu kirjutati saarele ette aastal 1941.

Teise maailmasõja ajaks olid prostitutsioon ja abielurikkumine üldised – nii nagu pastor kaebas. Saare noori ei huvita miski peale “noortele tüdrukutele” sissemurdmise. Need noored mehed olid praegu uurimise all olevate meeste isad ja vanaisad, keda uuriti operatsiooni “unikaalsus” egiidi all.

Kui Fidzi sai 1970-l aastal iseseisvaks siis vähenes ka Briti krooni mõju selles regioonis. Valduste üle vaatamine läks Briti suursaadiku kätte kes resideerus Uus-Meremaal. Tema teenis lisaks muule ka kui saare kuberner. Wellington (Uus Meremaa pealinn) näitas üles oma rahulolematust Brittide kauaegse liigse sallivuse suhtes Pitcairnil toimuva suhtes mis varem või hiljem  jõuab sedamoodi ka ÜRO lauale, nii nagu kuberner hoiatas aastal 1990.

Briti välisministeerium jättis endast küll väga rumala mulje antud uurimuse valguses ning põhjustas valitsusele piinlike hetki. Sestap planeeriti põhjalikult ja käivitati plaan tegelemaks kuritegevusega Pitcairnil.

Operatsioon hakkas hoogsalt arenema aastal 2000. Uus-Meremaa pealinna dokumentides mööndi et osaliselt on see olukord Brittide endi poolt loodud. Kohtuprotsess tõmbaks valitsuse möödaniku tegematajätmistee suurel hulgal ebasoovitavat tähelepanu kirjutati salajastes kommunikeedes. Paljud ametnikud otsisid nüüd innovatiivseid lahendusi. Saadik Martin Williams, käis Londonile peale, ette valmistada teatud amnestia nii nagu Nelson Mandela oli teinud LAV-s.  Sarnaselt sooviti minna läbi tervenemisprotsessi ja lepituse, sellise suhtumise võtmesõnadeks olid “tunnistada, andeks paluda ja andeks anda”.

Prosecutor Simon Moore and defense attorney Paul DacreSüüdistaja Simon Moore ja advokaat Paul Dacre.

Isegi Simon Moore, kes oli Pitcairni kaasuse prokurör nõustus sellega et poolte saare elanike vangistamine ei ole hea lahendus. Samal ajal tundus vendade Christianide karistamine nende tegude eest igati mõistlik. Aga minna ajas tagasi 40 aastat, kas ei ole seda siiski liiga palju?

 Operatsioon “Unikaalsus” edenes ja jõudis peaminister Tony Blair’i kõrgete ametnikeni nagu toonased välisministrid Robin Cook ja Jack Straw. Hirmutatuina võimalikest tabloidide pealkirjadest ei avalikustanud  Blair’i valitsus toimuvat vaid vahetas salajasi Memosid umbes 18-e kuu jooksul. Londoni lähenemist orkestreeris Baroness Patricia Scotland  Asthal. Just tema oli sekretär kes tegeles ülemere territooriumitega ja ka seaduste alane asjatundja osas mis puudutavad lapsi. Temast sai ka pisut hiljem Suurbritannia esimene mustanahaline ülemkohtunik. Kohtudes saadik Williams-ga, ütles ta välja oma seisukoha “mitte mingit amnestiat” ja sellest seisukohast ei kaldutud ka hiljem kõrvale.

Blairi valitsus ei tahtnud et kohtuistungit juhataks Inglise kohtunik. Nii asuski seda juhtima kohtunik Uus-Meremaalt hoolimata sellest et sellel riigil ei olnud jurisdiktsiooni saare üle. Tehti ettevalmistusi selleks et istung saaks toimuda Pitcairnil endal. “Kiwid” (hüüdnimi Uus-Meremaalaste kohta) olid aga uimased ja kõik venis. Ühtekokku läks enam kui aasta kuni protsessi alguseni. Kaitse nõue oli et kohtuistung leiaks aset Pitcairnil, kus ei olnud veevärki, püsivat elektrit, hotelle ega regulaarset transpordiühendust muu maailmaga.  Välisministeeriumi andmetel kulus saare istungiks ettevalmistamiseks 7 miljonit naela.

Kaitsja Paul Dacre, Aucklandist leidis et hinna suurust on raske uskuda ja et tegelikult kulus kordades enam. “Kui ma tõmbaks liivale joone, no hea küll Pitcairnil ei ole liiva, siis nii see kord juba on. Te teate ju Britte kui nad millegagi kord alustavad olgu see siis rumalus või hea asi, ei suuda neid miski enam kunagi peatada. Näiteks kui me lepime kokku kriketimatshis 1. juulil siis olgu vahepeal näljahäda või maavärinaid aga kriketimats peab aset leidma”, kommenteeris ta saare istungiks ettevalmistamist.

Saarele ehitati uus kuuekohaline vangla mis süvendas saarlastes veendumust selle kohta et protsessi otsus on juba ammu enne paika pandud. 

Advokaat Dacre väitis et viivitused ja ebatavalised praktikad olid kokku pandud selleks et ei jääks mitte mingitki muljet ebaõiglusest. Kui ta protsessi kaotab siis jäävad saarlased tema peale vimma kandma. Samal ajal maksid britid kinni ta kulud ja seetõttu tundis ka tema ennast vaid väikese mutrikesena suures vandenõus.

Võib-olla ei oleks miski suutnud protsessi tulemust väärata aga pitcairnlasetele tundus siiski et tulemus oli juba ette fikseeritud.

Kari Youngiga leidis meie esimene kohtumine aset Uus Meremaal juunis 2002. Kari tuju oli sünge. Ta lapsepõlve unelm mille oli sütitanud Clark Gable oli muutunud tõeliseks õudusunenäoks. Ta kartis. Ta kohtus sel korral esmakordselt reporteriga ja tal oli põhjust karta seda mida Britid olid öelnud et igasugune kohtumine meediaga teeb asja lõppkokkuvõttes vaid hullemaks.

Advertisements

0 Responses to “Pitcairni kroonikad”



  1. Lisa kommentaar

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s





%d bloggers like this: