Ikka venemaast mõeldes

Ei saa me läbi Lätita ja Vanemaa meelest ei lähe. Nii nagu käterätita ma kunagi sauna ei lähe. Küsisin just fb-s oma sõbralt mida ta arvab Assangest. Maha tuleks lasta, arvas ta üsna lühidalt. Ja veel et käitub nagu laps. ” if a commoner like me did somthing like that i would be shot for treason”, ütleb sõber.

Aga Venemaast siis. Minu arvates on tõsi see et Venemaa on riik kus ühe vene kodaniku sõnul on kõik struktuurid kuritegelikud aint mõned neist võimustruktuuridest on ehk tugevamad ja võimul ja teised ei ole. Mis tähendab et sõltumatut seaduse jõudu mitte et ei ole vaid et see on aga see ei ole absoluutne, seaduse võim. Kuhugimaani on. Sinnamaani kus võimul tarvilik ja kasulik. Ja kusagilt on see mõjustatav. Kui Puutin ütleb et varga koht on vanglas Hodorkovski kohta siis on see indikatiivne. Mõni teine oleks öelnud et mida mul siin kommida see on kohtu asi. Aga isegi retooriliselt ei vaevu Putin nii ütlema. Mängima kohtuvõimu sõltumatust ei vaevu.

 Venemaal kõik toimib nii nagu mingis Machiavelli raamatus või õpikus ja demokraatiat mängitakse kõrvale või kaasa. Oligarhne võim demokraatia näoga. Nagu juustulaadne toode. Demokraatialaadne toode. St et väliselt nagu oleks demokraatiat süle ja süllaga aga kusagiltmaalt enam ei ole ka. Ja kusagil ei ole see selgem et korruptsioonivastane võitlus tähendab ühe kliki vastu võitlemist oma kliki nimel st et asendada ühe kliki võim enda kliki võimuga. Mis on juba selle pärast parem et see oma kliki võim on.  Igal elualal on seal ritsiisakesed ja seaduslikul  võimul tuleb end nende suhtes neile arusaadavas keeles kehtestada. Nii et pigem nagu feodaalkord kus kuningas oli primus inter pares. ja siis see kuningas teeb neile parest ja tõmab kõik liistule. Ja siis tuleb uus ja mängib demokraati ja annab võimu kohapeale. Kuni tuleb järgmine ja selle jälle oma kätte kogub. Nagu üks vene ärimees ütles kui sa poolt oma kasumist ei investeeri võimuorganitesse (sotsiaalsfääri) siis oled varsti surnd. Mingu su äri kuis läheb.

Venemaa käitub sageli nagu paariariik. Relvakaupmees Bout on tore näide mille suhtes Venemaa on väga hell ja tundlik sest välja tuleks väga kõrgele ulatuvad tehingud. Nii et võimalik tõesti et ta välja vahetatakse, kahtlane vaid et Hodorkovski vastu. Sellistes riikides nagu Venemaa võib mingi grupeeringu väimuhaaramise faasis tõesti aset leida igast sulasid ja muidu demokraatilisi ja keni nähtusi aga niipea kui grupeering on end kindlustanud algab stagnatsioon ja maskid kukuvad eest ära. Nii ongi vene määratud arenema mingites kummalistes rütmides või teisiõnu jõnksudes. Tõmblema. Isevalitsus ehk aitaks aga keisritapjatel ei ole kerge hakata jälle keisrit austama ja ega keisrilgi kerge ole. Asi on ära ujunud näiliselt demokraatliku aga sisuliselt oligarhse võimu kätte. Demokraatiast sealmail aga asja ei saa niipeagi sest reformatsiooni pole neil olnud. Ja kirik mängib kaasa nondega kes talle sobivad ja jõustavad konservatiivsemaid väärtusi. Mis samas ei edenda demokraatilisi väärtusi. Sest pääste pole samuti indiviidi eraasi vaid kogukondlik püha venemaa asi. Seega tähendab ka nn. usu eest või nimel toimetamine väga erinevaid asju eri kirikute lõikes. Vene kirik on väga hierarhiline ja selle edendamine tähendab tavaliselt seda et ka edendajad  ei hinda indiviidi vabadusi eriti.

Jah, indiviidi ei väärtustata ega väärtusta seal keegi. Ka kirik mitte. Pigemini annab indiviid end hea meelega ära suurema ja riiklikuma eesmärgi nimel olgu selleks siis püha sõda või löökehitus või mingi muu suur kampaania. Siis on võimul vaja indiviidi ja indiviidil võimu kes ta ära mõtestab. Niimoodi kataklüsmiliselt on see maa arenema määratud. Ja demokraatiast ei saagi asja saama hoolimata või vaieldamatult demokraatlikust liidrist nagu Jeltsin sest sugukondlikud struktuurid on liiga tugevad ja indiviidi väärtustamine (ka eneseväärtustamine) liiga nõrk. tema ajal oli Venemaal arvata et 1000 presidenti nüüd on suund taas ühele. Aint raudteel on veel president ja mõnel asjal veel.  Samas pole vendadel eriti ka alaväärsuskompleksi ja ise näevad nad seda mis neil toimub sageli kui mingit Vene demokraatiat ehk demokraatia erivormi. Demokraatia mittedemokraatlikku vormi. Mis meenutab mulle kuldset elupuud ehk elupuu elutut vormi. Kust vaadata kas kuldne elupuu võu surnd elupuu.

Ja on nad ikka valmis oma tuumarakettide näol ja selle näol et lääs on silmitsi islamiterroriga, nõutama oma demokraatiale eluõigust. 

Kui Venemaa tahab aga multipolaarset maailma ja seda ta tahab siis tähendab see seda et nad oma sugukondlikule oligarhiale üleilmset sanktsiooni nõuavad. Õigust olla nagu meie tahame. Nii nagu pärismaalased nõuavad endale õigust korra aastas inimest süüa sest see on lihtsalt nende eripära. Eripära tähendab alati kohalike institutsionaalsete pattude ja rõhumisskeemide põlistamist. Nii et selles mõttes on kohalikud inimesed alati ise kõige suuremad kaotajad, eriti need keda parasjagu süüakse, siis kui nende valitsejaile lubatakse jäädvustada nende eripära ja iseolemise vorm. Aga silmitsi suurte konfliktidega on lääs seda ennegi teinud nagu näiteks suure sõja ajal. Lubatakse veel mõned rahvad ja territooriumid oma eksperimenti haarata neil. Häda neile kellele nii tehakse. 

Medvedjevi sõnad – et pole olemas üleilmselt kehtivat demokraatiat nagu ta Indias ütles on selle koha pealt tähelepanuväärsed. On Hiina, India ja Vene demokraatiad. Neist demokraatia on vast ikkagi ainult Indias. Lisaks Hiinale nõuab ka Vene rahvuslikku internetti ja võimalik et see ka tuleb. Hoolimata Medvedjevist näen mina ikka stagnatsiooni perioodi tulemas koos üha rangemaks muutuva võimuga. Sest muud loogikat lihtsalt ei eksisteeri. Ja Medvedjev ja Putin mängivad muule maailmale good cop’i ja bad copi. Ainult et see mäng on juba olnud ja tea kaua ta kesta saab. Ilmselt tuleb ikkagi nüüd bad cop tagasi võimule ja kõik. Muidu Medvedjev veel vaat et unustab ära kes ta on ja mis maad ta juhib. Sest üheks terminiks neil ongi ju “juhitav demokraatia”.

Eesti vene suhetest rääkides tähendab selline siinne veneihalus aga seda et siingi püütakse sisuliselt sarnaseid võimustruktuure rakendada. Seda enam et Venega äri ajades ongi nii lihtsam. Ja keskerakond Eestis on oma olemuselt sarnane oligarhne struktuur, vähemalt seni kuni Edgar seda juhib. Ja ei maksa arvata et eestlaselegi see nii olemusvõõras on. Kella saab tagasi keerata aga see on juba õnneks väga kallis. Igast vene- ja edgariihalejad on aga kas lollid või ideoloogiliselt kuritegelikud. Samas on minu arust kõik kinni struktuurides. Edgari peas on lihtsalt selline struktuur ja mängides vene kaardile võidab ta endale isiklikku mänguruumi lihtsalt. Ja mida muud seal ikka keerulist. Mis ei tähenda sugugi et selliste struktuuride sees ei oleks hoolivust või soojust või headust. On kõike on, on ka ühiskassa ehk obtshak, nii et isegi teatud demokraatia on. Kõik on aint läänelikku indiviidi väärtustavat pärisdemokraatiat ei ole. Ja kodanikuühiskonda ei ole ega tule. Võib olla et isegi karjuda lubatakse aga see on ka kõik.

Ja mis teha vene inimene on juba selline. Vaatan kuis siin Lasnas suurte majade treppide ette pargitakse ja autodes vene lippe lehvitatakse ja ei imestaks kui olude muutumisel midagi taas muutuda võiks. Teatud automargid ainult pargivad. Olen korra juba politseisse helistanud selle pärast. Ma arvan et Edgar  tõsimeeli arvab omas pääs et tema struktuuris on rohkem soojust ja inimlikkust ja pole välistatud et kohati ongi. Võrreldes Andruse kiretu reeglipärasusega. Ja tagasi ei astu ta kuhugi. Aint edasi ja läheb kutselise poliitikuna poliitikast vaid jalad ees. Liiga kõrget hinda on ta niigi ju makst ja näiteks lasknud või oma naisel ära minna. Vilja on kenasti intervjuudes kõik ära rääkinud. Et kogu ühiselu oli üksainus suur poliitika aga tema ei tahtnud et üksnes poliitika ta ära mõtestaks. Kui tahtis siis vaid nii palju et oleks omal hea elada. Ta tahtis ise oma elu läbi armastuse ära mõtestada ja saigi mis tahtis aint ei tea kauaks. Aga ei maksa arvata et Edgar unustab, ei maksa arvata. Liiatigi on Vilja ju kaasosaline nagu Oprah shows noodki naised kellede mehed olid kurjategijaiks osutunud. Üks neist oli tark küllalt ütlema et olin eluviisi poolest oma mehe kaasosaline sest samal ajal kui mees ta isal organeid kõhukoopast välja tiris et nood ära müüa ilutses naine, vist oli see 2000 m2, korteris. Vaat nii seltsimehed podelnikud.

Advertisements

0 Responses to “Ikka venemaast mõeldes”



  1. Lisa kommentaar

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s





%d bloggers like this: