Aga aitab porinast. On mitu viisi kuidas varjata häbi oma eelmise postituste pärast. Üks oleks ära kustutada. Teine aga ja mina olen valinud teise, püüan matta kumulatiivsesse lademesse eelnevaid ja eelmisi postitusi. Katta tänane homsega kinni ja homne ülehomsega. Mulle tundub see variant parem. Luua n.ö. kultuurikihti mis ei ole muud kui prügikiht. Iisraelis oli ühes linnas 48 kultuurikihti. Selles kus Sakkeus elas. Oli see vast kultuur. Prügi aga muutub teatud kontekstides väga huvitavaks eriti arheoloogile näiteks. Nõnda ka sõnaprügi ja kosmiline prügi näiteks või moraali genealoogile. Sellel samal planeedikese mille peal me resideerume. Et ühel alumisel prügikihil ehk kosmilisel prügil resideeruvad kultuurikihid ehk prügi juba kultuurilises mõttes. St. väljaspool oma kohta olev mateeria. Tegelt on aga prügi väga omas kohas. Selles kuhu ta pandud on räägib ta oma panijatest seda ennekõike et panijad on pandavad. Iga kord kui tolmuimeja koti välja viin on see kultuuri täis. Nii et selline kultuurilõks või püüdja mul on. Nagu tolmuimeja. Tolm on peenike asi peenkultuur n.ö. Mateeria küll aga nii peenike et peaaegu nagu vaim juba. Anima cultura. Vaimul aga on materiaalseid kandjaid vaja, näiteks või sõnu ja kirjamärke. Mis on võrreldavad tolmuga selles mõttes et needki on peenike asi n.ö. peenmateeria ehk infokandjad.

Tolmuimeja kott saab nii täis et ära ei mahu enam. Kultuuriimeja. Kui mateeriat ja kandjaid pole siis pole midagi. Kes mu ihu ei söö ja verd ei joo – nagu ütles Jeesus sel ei ole must osa.  

Seegi internett ehk www ei ole muu virtuaalne prügimägi. Mõni aint teeb ilusamat kui teine ja paneb piltta jms. Teine aint märkka.

Reaktiivsus polegi kõige hullem aga ega müür kuupaistes muud ei tee küll kui et vaikselt varju heidab. Eks see ole üks demoniseerimise vorme. Reaktiivsusest hullem on see kui on vaikus. Siis kui varjugi ei ole. Sa küsid kella või suitsu aga niigi palju ei vastata et tänan ei ma ei suitseta. Lihtsalt mühisetakse mööda. Vana sõber ei räägi enam minuga. Mis üheltpoolt kinnitab seda mida ma algusest peale olen arvanud, nimelt seda et ta on tubli ametkondlane ja on seda alati olnud. Ja ta mõnetised kõhklused antakse talle andeks sest ega temagi kohe aru ei saanud kellega tal minu puhul tegemist on.

See on kaugem kontekst, lähem on aga see et ma kaude seadsin küsimärgi alla sellise harjumuspärase masinlik/ametkondliku teiste üle otsustamise mida teeb näiteks mingi nõukogu ametkonnas. Täiesti tuim ametkondlik inimeste üle otsustamine ja hindamine käib seal. Et kuule luba et me hääletame su üle. Ei luba. Sest alati oleneb tulemus sellest kuidas on küsimus püstitatud. Hääletame selle üle kas kodanik A saagis oksa millel ta istus. Ja ennäe 2/3 arvab et saagis või istus või misiganes. Ja siis et kas see on halb või hea (koos varjatud küsimuseasetusega et kas ta ise on halb või hea). Ja ennäe taas 2/3. Lausa jumala tahe. Uurim ja tummim Aaroni rinnakilbis. Mis muud.  Vist oli küsimus täpsemalt selles kas avaldada umbusaldust ehk umbset usaldust ja avaldatigi. Usaldust sai liiast ja liiga umbne oli ta ka juba.  

Et nad seda teevad et nad üldse ja ülepea arvavad et neil on õigus seda teha – ütleme et mulle see ei meeldi. Ma ei arva enam et seda peaks tegema ehk küll ma seda ise olen ka teinud.

Aga tühja sest mulle võivad ju paljud asjad mitte meeldida. Aga kui vaimulikud enam patusega ei räägi siis on asi õite hull küll. Kuis saaks siis inimene meelt parandada või ongi see üksnes selline isklik projekt mille üle teised näiteks vaid viljade järgi otsustavad. Olgu peale, mis sest ikka. Aga see on küll et langevad ka meie vaimulikud taevatähed nagu komeedid üle õhtutaeva. Jutt järgi. Jutt ja jutt nii pehme kui kõva t-ga. Mitte üksi USA teleevangelistid, neist peaks taevas juba tühi olema. Kõik on porn again. Mis rõõmu mul sellest, isiklikest kõlbelistest kõhetumustest, ma ei ole selle liini mees, mind huvitavad kogukondlikud viktimiseeringud ja ma ei hakka kedagi kompromiteerima selle alusel et sigarit tõmbab või…  Mis mul teiste pattudest, ma ise patune. Aga just seda tullakse mulle rääkima. Mis sest tillist ja köömnest ikka kui kaameleid neelatakse. See huvitab neidsamu nõukogusid mitte mind. Aga jookseb kätte info no mis sa ära teed. Mina ei tee midagi, korraks väike kõhelus tekib ja ahaa kogemus vaheldumisi ahhahaaa kogemusega aga siis natuke hiljem tuleb juba pisar silma. Ma olen alati arvanud et enamikel fundamentalistidel ja nn. kirikumeestel on pehme kõlbeline kõhualune mida nad oma suure ja soomuselise seljaga tavaoludes ära varjavad. Hästi varjavad. Ja nagu kusagil öeldi on meestes kes ei huvitu naistest, kaardimängust ja veinist ikka midagi sinisteri ehk halvaendelist. Kui sa aga juba oled Iisraelile moraalselt puhta tseki välja kirjutanud siis andke andeks, asi ongi juba hull.

Ega minagi päriselt neist asjust huvitu, vaid harva ja episoodiliselt ja siiski peamiselt kaardimängust, nii et peab endal ka silma peal hoidma. Aga mind laiemalt huvitab sotsiodünaamika ja ennast näen ma reeglina selles kontekstis. Nii et mis siin ikka. Aga eks ma rääkijale ikka nõu püüan anda. Kõigepealt küsin ta enda motiivide järgi. Ja ametkonna kaitsjat  must ka ei ole. Igast kinnimätsimised toovad reeglina kaasa uusi ja hullemaid kaasusi. Rääkimata sellest mis niiehknaa juba käib. Sealsamas nõukogudes. Nii et kui inimesel motiivid puhtad tunduvad siis käitugu lähtudes oma süümest nii ma neile ütlengi. Ja muud ei miskit. Ja seda veel et indiviid jääb nii ametkonna kui ka ametkonna esindajaga võitlusse asudes reeglina kaotajaks, isegi siis kui tal valdavalt õigus on. Nii et vaata ette

Aga ega midagi pakime kohvreid ja varsti siis Pitcairni poole. Oops vist oli halb nali. Tiidus viidi Rooma enne surma aga Masingut ei Lihavõtteks Lihavõttele ei viidud. Ja ega ta vast puudust tundnudki. Hakkaks parem Pitcairni mõjuagendiks Eestis. Vot nii teemegi. Juttudest vene mõjuagendi kohta ei saa aru mille eest raha saadi ja mille jaoks raha küsiti. Hägus.

Eesti kui oivik, jälle väike ja tubli, little red cabooze. Ainult et vaeseid olla meil väikese riigi kohta liiast. Mis on sulatõsi. Tsentripetaaljõud on meil nõrgad ja tsentrifugaaljõud tugevad. Liiast konkurentsi ja vähe sidusust. Nii väikses ühiskonnas peaks vastupidi olema. Aga me oleme harjunud ära oma vihkamiskolmnurgaga. Kord olid seal mõisahärrad kolmandaks, nüüd on mingid IMF-lased.

Kuis ma sinna Pitcairnile saaks. Ei saa ju. Metsa saab küll. Sinna lähmegi. Kes mind sinna Pitcairnile laseb. Neil seal niigi raske. Mind veel vaja.  Mulle juba lubati ellujäämisprojekti raames ka naabrite ja teiste talunike orasheinajuuri juhul kui ma need ise välja kaevan. Nii et söögilaud on juba kaetud. Söögilaud on kogu aeg kaetud inimene aint ei viitsi kaevuda oma söögilauda.

Advertisements

0 Responses to “”



  1. Lisa kommentaar

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s





%d bloggers like this: