ajaloo sünd

Aastate möödudes sai visiit Pitcairnile kohustuslikuks etteasteks igale sinna kanti sattuvale laevale. Seni kuni Adams elas oli kohtumine “patriarhiga”, ehkki ta oli alles oma 50ndates, samuti kohustluslikuks osaks visiidist. Alati läks jutt ka varasemale ajaloole ning iga uus laev lahkus uue killukesega ajaloost mis aga paraku omavahel kokku ei sobinud.  Massitapp ei olnudki juhtunud ühelainsal päeval vaid üle mitmete aastate; Christinai naine ei olevatki surnud vaid elavat veel tänagi jne. See oli Edward Young kes õpetas Adamsi lugema ja kirjutama.  Young  oli nende juttude järgi arvata et tänu oma päritolule (ta üks vanem oli pärit Lääne-India saarestikust) ainus kellel säilis hea läbisaamine tahiitilastega (meestega). Ta suri kas astmasse või tuberkuloosi aastal 1800. Christiani kohta rääkiti kord et teda lasti selga, sooritas enesetapu, läks hulluks. Tema viimaste sõnadena on kirja pandud  – ‘Oh dear”. Kapten Folger on aga omakäeliselt kirja pannud Adams’i kinnituse et ta hoopis haigestus ja suri loomulikku surma. 

Eriti viljakas alajooloome koha pealt oli 1825, sset leidnud “Blossom”‘i  visiit saarele kapten Frederick Beechey juhtimisel. Nad jäid sinna koguni 16 päevaks. Blossom oli omakorda 16-s laev mis Pitcairni peale taasavastamist külastas.  Selleks ajaks oli Adams juba kindel et kohtu alla teda ei anta ja saarelt lahkuma ta ei pea. Et Inglise võimudele on n.ö. “müts silmile tõmmatud” ja Bounty asi on suletud.  Selleks ajaks oli Adams üks kuuest algsest saareleasujast. Ülejäänud viis olid Tahiiti naised. Tundub et ka kapten ei olnud naiste intervjueerimisest huvitatud ja pole märke et ta oleks seda teinud.  Loodeti leida enam informatsiooni Christiani ja Bligh tüli kohta. 

Vastvalt Beechey-le oli Adams  ‘märkimisväärselt korpulentne’. Ja loomulikult sai kapten temalt palju uusi detaile teada. Just tema oli noortele kolonistidele sisendanud et nad on kuningas Georgi alamad, kellele tema ainsa mässajana polnudki kunagi alistunud.  Just see fakt andis eelise kapten Beechey-le võrreldes ameeriklastega. Beechey viis ennast kurssi ka Edward Young’i päevikuga kes selleks ajaks oli juba 25 aastat surnud.

Leitnant Edward Belcher, arvas aga et Beechey ei saanud korralikku arsaama sündinust vaid selle sai hoopis tema ise. Beechey’s avaldas omatehtud intervjuu tuues selles ära mõned uued faktid. 

Vastavalt Adams’le alagas tüli Bligh ja Christian’i vahel Cape Horn-l, kus Christian’le anti alandavaid ülesandeid. Kapteni suhted ohvitseridega olid halvenenud kogu reisi vältel, see oli selge juba ka logiraamatust. 

Kõik kulmineerus kuulsas kookospähkli “varastamise” loos kui Christian ütles Bligh’le et kord tuleb ka tasumise päev. Peale seda intsidenti ei osalenud Christian enam kapteni õhtusöökidel.  28 Aprillil 1789,plaanis Christian laevalt põgeneda parvel ja jääda Tahiitile. 

Idee laev üle võtta tuli  George Stewart kes oli armunud Tahiiti neiusse keda ta kutsus “Peggyks”a.

Christiani algseks plaaniks oli naasta Tahiitile. Üheks mässu põhjuseks oli seegi et laevale ei lubanud kapten  kellelgi tuua isiklikuks tarbeks kohalikku toitu vaid kõik läks laeva varude täiendamiseks.  Sealihast lubati teha vaid soolaliha. Seega oli Bligh mures vaid varude täiendamise üle jättes mehed laeval ilma värskest toidust.

…………..

Advertisements

0 Responses to “ajaloo sünd”



  1. Lisa kommentaar

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s





%d bloggers like this: