Tapatöö Pitcairnil II

Manarii ja Niau peatusid ja ootasid noort Teimurat järele kes oli oma relva maha jätnud ja haaranud kirve.  Tstahiti laadis endiselt oma musketti. Niau liikus Christian’st paremale, Manarii vasakule. Teimura ligines, samuti Niau kes lõi Christianit korduvalt otse kõrri. Manarii ligines taas ja lõi Christianit korduvalt oma parema küünarnukiga solar plexus-se.
        
Keset seda kähmlust tabas Christianit lask selga. Ta komistas ja kukkus. Ta ei tundnud valu vaid lunastavat tuimust mis sageli käib surmahoobiga kaasas. Ainus mida tundis oli uudishimu ja ta pöördus tagasi vaatama. Selsamal hetkel tabas teda kirvehoop kaela. 
 
Fletcher Christianit ei olnud keegi kunagi kirumas või needmas kuulnud. Nüüdki oigas ta vaikselt ja ütles “oh heldust!”
 
Tema kohta öeldi ikka et ta oli gentelman, söör, vapper mees ning iga meremees pardal oleks olnud valmis koos temaga läbi vee ja tule minema. Ta oli reeglina alati heas tujus ning ta ei öelnud mitte kunagi kellelegi laevas halvasti. 
 
Tahiiti meeste tamishimu kahanes paralleelselt valatud vere hüübimise ja tumenemisega. Nüüd, mil Christian oli tapetud naeratasid nad kergendustundega ja raputasid üksteisel käsi ning tundsid ilmset kergendust. Sest tapmine oli raske töö ja see töö ei olnud siiski veel lõpetatud. Christiani jaoks oli see nüüd möödas – kaks päeva enne ta 29-t sünnipäeva, sünnipäeva mida ehk ta ema ja vanem vend meeles pidasid aga vaevalt et keegi veel. 
 
 
 
 

Adams tundus peale Christian-i kerge palana. Probleem oli pigem selles et tahiitilased olid kaotamas oma kättemaksuhimu ehkki nad teadsid et tapmine ei ole mingi vabaaja meelelahutus vaid tösine töö ja elukutse. Siiski olid nad juba surmani väsinud.

 

 

Adams töötas endiselt õndsas teadmatuses oma põllul. Yamssi juurte kogumisaeg hakkas ligi jõudma. Siis kuulis ta laske ja nägi oma teenrit Tevaruiat enda poole jooksmas ja hüüdmas.

 

        “Kuidas sa saad ometi sellisel ajal tööd teha?” Ta Inglise keel oli kehv ja Adamsi Tahiiti keel veel kehvem ning Adams ei saanud tast õieti aru. Siiski mõistis ta oma teenri peataolekust et miski oli väga halvasti. Ta lasi oma labidal langeda ja pani käed puusadele ning vaatas hämmastunult kuidas kolm tahiiti meest metsast tema suunas liginesid. Seekord ei hakanud nad omi motiive pikalt selgitama. Niau lasi oma musketist ühe lasu ning tabas Adams-t õlga. Adams haaras haavast ja kukkus maha. Teised tahiitilased jõudsid samuti ligi ja hakkasid teda kaigastega taguma. Adams teadis et see on võitlus ellujäämise eest ning ta püüdis löökide eest kõrvale väänelda. Üht lööki tõrjudes murti kaks ta sõrme. Veel kahel korral tulistati teda aga mööda. Adams sai ennast kuidagi jalule ja jooksis metsa. Ebausklikud tahiitilased olid hämmastnud ja väsinud. Nad veensid üksteist selles et Adamsit kaitses mingi maagia ning hüüdsid talle et ta metsast välja tuleks ja neile alistuks, lubades et ei tee talle rohkem midagi kurja.

Adams-l ei olnud muud valikut kui ennast äsja teda tappa püüdnute kätte anda. Ta oli verekaotusest meelemärkuse kaotamise piiril ja nii ta vaaruski metsast välja ja langes maapinnale kummuli. Tahiitilased  tõstsid ta üles ja kandsid ta majja. Nüüd oli vaid neli eurooplast üheksast elus. Young ja Adams olid külas. McKoy ja Quintal mägedes peidus. Christian, Mills, Brown, Martin ja Williams olid tapetud. Tapatöö oli seks korraks küll möödas aga see ei lõpetanud siiski veel tapmisi saarel.
 

  Järgnevatel päevadel hakkasid tahiiti mehed omavahel selle üle võitlema kellele saavad tapetute lesed. Seda et mehel peab oma naine olema olid nad muuseas eurooplastelt õppinud. Teimua ja Manarii olid mõlemad huvitatud hoopistükkis ellu jäänud Young’i naisest ja ühel õhtul kui Teimura laulis koos Teraura’ga lasi Manarii Teimura maha. Titahiti ja Niau panid seda pahaks ja nii pidi Manarii külast kaduma ja end nüüdsest püüdma ühes McKoy ja Quintal-ga varjata. See oli kummaline koalitsioon sest eurooplased kahtlesid ta motiivides ja olid nõus laskma tal endiga ühineda vaid siis kui ta oma musketi neile üle annab. Ta andiski ja kohe lasid nad ta sellesama musketiga maha. 
        Tahiiti naised olid aga oma euroopa meestega harjunud ja emotsionaalselt seotud ning otsustasid omakorda tahiiti meestele kätte maksta. Ka Ned Young oli sellega päri ja nõnda raiuski Teraura une pealt maha Titahiti’ pea siis kui ta Teatuahitea kõrval magas. Young lasi maha Niau just siis kui too naisega vahekorras oli.
        McKoy kukkus ise deliiriumis olles kaljult alla. Quintal tapeti kirvega Youngi ja naiste poolt ühe ta järjekordse joomahoo ajal. Nii jäidgi Ned Young, mees kelle kohta Adams arvas et just tema oligi planeerinud kogu suure tapatöö ja Adams ise ainsatena meestest järgi. Young jäi aga peagi kopsutõppe, arvata et tuberkuloosi ja suri. Adams jäi ainsa mehena järele.


        Seistes Ned Youngi haual luges ta Bounty piiblit. Tema ja üheksa tahiiti naist ning lsaks veel kuus tervet last kes enne suurt tapatööd sündinud olid. 
         Adams ei olnud kunagi kuulnud Voltaire-st aga ta mõtles sarnaselt – Kui Jumalat ei oleks, siis tuleks ta nüüd välja mõelda. Igal juhul omandasid Piibli sõnad, nüüd peale suurt tapatööd sootuks teise värvingu ja mõtte. See oli alguseks järgmisele suurele eksperimendile saarel, elule täis rahu ja usku.
 
 
 
 

 

 
        
Advertisements

0 Responses to “Tapatöö Pitcairnil II”



  1. Lisa kommentaar

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s





%d bloggers like this: