Spoon Jackson Must luik

Soolane vihm

Ta ootas, see must luik,

olles kaotanud oma paarilise,

ta leinas ja lendas

ja jäigi lendama.

Ta uskus et te tahate et ta usuks

sinisilmsesse rohtu ja purpursetesse puudesse

et su süda oleks rikas mahlakate lehtede varikatuse all,

kuhu päikene kunagi sisse ei tungiks

oma kuumusekiiretega mis jõuaksid maani. 

Ta istus ja ootas väikeste südamelöökide trummeldamist liival.

Ta meenutas,

kuusid su silmis.

Ta teadis et ta näeks ikka valgust,

ta tavatses jalutada metsas,

kus rohulokid keerdusid

ümber pahkluude ja varvaste.

Kus lehed sosistasid

magusast olematusest

talle kõrva

et aega pole kunagi olnudki.

Siis tundis ta sust puudust

aga praegu langevad soolased vihmad

kõrgetest paigust.

Ta kõrvus

ei olnud iialgi aega.

Siis tundis ta sust puudust

aga praegu langevad soolatud vihmad

kõrgetest paikadest.

Ta ootab, see must luik

kes kaotas oma paarilise

ja lendab ja lendab

ja jääbki lendama

Advertisements

0 Responses to “Spoon Jackson Must luik”



  1. Lisa kommentaar

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s





%d bloggers like this: