Kolmas lumi. Kristalliöö. Kena. Veekristallid, ilma lõpliku lahenduseta.  Uimane värk on täna. Kisub ilukirja poole. Tekstiloome pühasse protsessi. Et teeks õige mingi teksti mis kordaks mingit liturgiat. Näiteks loo pantri templisse sisse murdmisest. Tea mis tal sinna asja peaks olema? Ega teagi. Lihtsalt pilastada inimest kogu tema struktuuridega tükkis ja näidata eheda animaalsuse üleolekut. Aga inimene inkorporeerib temagi endasse. Selline ta on ja demonstreerib enda üleolekut. Mis toorele ja ehedale jõule tugineb. 

Eile nägin üht vana sõpra ja sai tükiks ajaks tuju hääks. Ja siis veel ühte kes ka halvemaks ei teind. Elu on naljakas tõesti, ei no tõesti on. Mõni näe kehastab teise täitumata unistusi aga ise pole ikka rahul. Suur mimeetiline (jäljenduslik) mäng on elu kus me õpime omi ihalusi teistelt. Mina noorem olin siis mindi maale. Hipid ikka läksid et rohtu tõmmata ja armastust teha. Meil siin oli siuke järellainetus ilma rohuta ja vähesema armastusega ka ehk. Aga mindud sai, mis oli tore. Romantikat oli vähe aga tööd oli see-eest palju. Tulin töölt ja läksin magama. Töötasin kahe kohaga. Aga sealt meelitasid Pärnamets ja Kõrgemägi mu ära. Ja mida siin ikka kahetseda. Ja eks ma ennast ikka vaikselt meelde tuletan noile kes unustada tahaks.

Tuleb tunnistada nagu süümevande tekstis on öeldud et olen teinud koostööd repressiivorganitega, olen jah aga olen ka meelt parandanud ja andeks saanud. Sellest mille kohta Siim (mitteteekel) ütleks et “see mõni patt”. See on ju sisse struktureeritud süsteemi. Jah on aga seda hullem. Mitte nonde organitega otseselt mida süümevande tekstis mõeldud on aga siiski. Nondega mis arvavad et inimesi võib viktimiseerida. Või et see ongi suuresti usu sisu, teha moraalseid ja viktimiseerivaid rivistusi ja pagendada siis nonde tulemusena inimesi endi seast. 

On tore vaadata kasvõi seda kaasust kirikus kus tagandatud emeriitvaimuliku suhtes end hoogsalt positsioneeritakse. Kui keegi on juba n.ö. earmarked siis tuleb kõigil end ka tema suhtes määrataleda. See on see suur ohvrimäng mis toimub minu arvates näiteks Hiiobi raamatus, kus määratlevad  tema suhtes endid ta naine jt ja ta nn. sõbrad. Aint jumal  ja kurat vaatlevad  teda kui huvitavat kaasust. Ja veavad kihla tema peale. Ma ka pigem vaatan kui huvitavat kaasust ja püüan end mitte positsioneerida. Hetkel polegi seda ehk vaja. Kui kriis tuleb siis tuleb nõutada kodanikujulgust tõusta püsti ja linnukene ruumist välja aidata. Seista kõrval ehk. Ega see kerge ole sest loomu poolest olen ma pigem konservatiiv ise. Aga selle nägemine mida tehakse konservatiivsetes asutistes mis kannavad palindroomseid nimesid tegi must ehk mõneti empaatilisema inimese lihtsalt. Ja seda suurem on mõõk enese hinges.

Ja ega see selge ole mulle endalegi sest pole ma omas mõtlemises veel selleni jõud, ehk teisisõnu pole suut veel lõpuni läbi närida sellest identiteedi ja patu vahekorra küsimusest. Seksuaalne sättumus on osa identiteedist, seda vaieldamatult. Kas identiteedi konstitueeriv osis saab olla patt või patune? Ma arvan puht objektiivselt et ei saa. Aga samas ei arva ma ka et kirik saaks noid võrdseina tunnustada. Kui see seksuaalse sättumuse asi lõa otsast lahti lasta siis muutub liiga palju ja liiga drastiliselt. Selles osas olen ma ehk Hiobi Arne arutlustega päri. Diskussiooni on ikka vaja selleks et midagi muuta. Kirik ehk ei saa endale sellist muutust tõesti lubada sest temast kui moraalsest kogukonnast mis niiehknaa on suuremalt osalt soovunelm ei jääks siis vast suuremat järgi. Juba naispastorite asi keerab poole kirikust pea peale. Homoasi keeraks teise poole. Pärast istuks mõned väsinud inimesed kiriku varemetel ja imestaks ehk ise ka et oot oot mis me nüüd tegime. Või et kas sellist kirikut me tahtsimegi?

Ilmselt on struktuuriliselt parim tõesti see et nad oleks omas kirikus.  Omaette. Kui kirik tormaks kaasa ühiskondliku tolerantsiga siis lahustuks ta vist lõplikult ja kiiresti. Ma arvan ehk nii. Ilma selge indetiteedita ei ole kirikul ühiskonnas midagi pakkuda. Ja see identiteet kätkeb olemist mingis mõttes moraalse kogukonnana. Mis omakorda kätkeb endas viktimiseerimismehhanismi moraalsel ja muul alusel. Valeõpetus jms milles ka emeriiti süüdistati ju. 

Samas annab see küsimus nüüd otsekui kirikule kui traditsiooniliselt tublile ja end ajaloos korduvalt tõestanud moraalse viktimiseerimise asutisele n.ö. kondi hambu ehk annab inimesed kes endid ise teatud vältusega kappidest välja tulles identifitseerivad selleks et neid välja panna ja nonde suhtes endid moraalselt määratleda. Kaua sest kirjutada. Ma ei tea, ma otsin selgust ja lõpuni mõtlemist. Mis ma muidu. Nii on nad kõvimaks proovikiviks kristlisele armastusele. Aga ega pattu saa ju armastada. Ja kui ta end oma patuga/identiteediga nii lahutamatult samastanud on mis siis? Siis kiriku skeem armasta patust/vihka pattu ei tööta siinkohal lihtsalt enam. Armasta patust tükkis ta patuga? Või vihka pattu mida ta ise patuks peab? Suhte püsivuse ja ustavuse terminites tuleks neid võtta. Aga teema on kurnav ja lahenduseni puht enda jaoks ei jõuagi. Jäävad otsad lahti. Ilma ennast positsioneerimata jään ma. Positsioneerimine on Girardi järgi ettevalmistav etapp järgmiseks suureks etteasteks ehk ohverdamiseks. Siis jookseb nähtamatu suur punane joon läbi kogukonna ja lähtudes sinu võetud positsioonist käitutakse sinuga. Nii nagu Jeesuse jüngrite puhul. Kas sinagi…? Sina ka Brutus? Vahetatakse vahel ka pooli nagu Brutuse kaasus näitab. Mina reedan aga juba aegsasti ja avalikult nood repressiivorganid kellega ma olen koostööd teinud ja loodan et mus on kodanikujulgust seista ohvrite poolele isegi siis kui nad mulle inimlikult ja isiklikult ei meeldi siis kui fundamentalistid hakkavad tõrvas ja sulgedes inimesi veeretama. Ehk ei tule seda niipea. Aga mine sa tea. Nii et selles mõttes reedan ma aegsasti igast moraalsed mustasajalised kes ühiskondliku kriisi tulles seltsivad igast muude äärmuslastega nii nagu EKD seltsib juba täna rahvusäärmuslastega. Nii nagu kiriklikud fundad ja igast muud kirikumehed juba täna seltsivad teoloogiliste fundamentalistife ja moraalsetega.  Nii et isegi kui ma möönan et kirik ei saa neid enda sisse avalikult lasta siis ometi ei taha ma olla nonde survajate seltsis. Distantseerin üheselt ja aegsasti end igast repressiivorganitest. Puht enda jaoks. Aga teema on väsitav.  Terve kirikuleht on tulvil enesepositsioneerijaid ja igast via mediumite kobajaid. Kui kriis intensifitseerub siis kaob see soo ära. Soo on heade ja stabiilsete päevade märgiks. Kui on kriis siis mingil hetkel tormab ikka välja mingi Joosep Toots tulise ahjuroobiga näiteks ja ülejäänu läheb juba lihtsalt.

Advertisements

3 Responses to “”


  1. 1 Rein 19.11.2010, 14:02

    Siin kuskil on teil kirjutatud usuelu astmetest Floweri järgi. Kui aga keegi tuleb usule küpses eas, kuidas siis nende astmetega jääb? Mismoodi need siis läbitakse, kui inimene on juba väljakujunenud isiksus? Kas hoolitsevad täiskasvanud oleks sellisel juhul usuisad usuemad? jne

  2. 3 andrus 19.11.2010, 14:10

    https://andrus.wordpress.com/

    See oli siis vana blogi aadress. Ega ma tea miks ma täna enam järsku avaldada ei saanud. Võimalik et keegi on kaevanud. Saatnud mingile adminnile kirja et tegemist on sisuga “mature”. Ja kontrollimiseni ei saa avaldada. Väga võimalik aga ega ei tahaks ka ülearu paranoiline olla ehkki küll ega miski enam imestama ka ei pane. Kui juba demoniseeritakse siis ikka täiega ja tehakse mida iganes selleks et sind rivist välja lüüa. Kusjuures täiesti võimalik et vabatahtlike abiliste poolt lihtsalt. Kuni ristilöömiseni välja. Eks ole see kõik ju juba enne olnud et usuinimesed teisi risti löövad. Tänases pm infoühiskonnas aga vist nii toimitaksegi ma arvan et takistatakse su elektroonilist eneseväljendust lihtsalt.

    Aga läheme maale mis siin ikka, ehk viimast korda sel aastal. Ja palistame jõeveerge veelkord. Eestis on uued vastandpaarid nagu näiteks Neeme ja Laine. Kusjuures Endre kirjade järgi tundub nagu oleks orkestireformi läbi viidud maestro mingite salvrätikuotsale kirjutatud ebamääraste hüüatuste järgi. Viimaks ei suut aga ka Sirje enam prohvetist aru saada ega teda tõlgendada. Mis kõik ei tähenda nagu ta orkestert juhtida ei oskaks. Ikka oskab ja küllap väga hästi. Aga sama fenomen nagu Eestis ikka et kui üks asi välja tuleb siis arvatakse et tuleb ka kõik muu sama hästi välja. Aga pole meil mingilgi tasandil rahukultuuri ega konfliktide lahendamise oskusi, ei kultuurainimeste seas ega mujalgi. Kusagil ei ole. Ei ole monnoniite. Ega piiskoppa kes õpetaks nagu Desmond LAV-s. Meie oma piiskopid ei oska. Pole sedagi kes neid õpetaks. Et lisaks pagemisele ja agressioonile on veel kolmas tee – Meistri tee. Vagur kindlaksjäämise tee kuni ristini välja. St. enda ohvriks pakkumine et teiste juures eda ära hoida.

    Vaatasin seda vabadusesammast eile ja mõtlesin et sambad ei tohiks ikka tühjad olla. Mingid tööriistalaod. Ei seest täis peavad nad olema. Ja reliikvia peab olema mis sammast legitimeerib. See tühisammas on aga vabadusristi esimese järgu orden kui ma ei eksi. Mis jäi välja andmata. Seda küll ja antigi see siis Eesti rahvale. Lugu on hea samba ümber aga siiski selle koha peal ja sellisena ei markeeri ta otseselt suurt midagi. Pole sinna alla maetud kedagi ehkki tuleks. Tundmatu sõdurgi vähemalt. Või sisse tuleks reliikvia panna ja ülejäänud täis valada. Muidu seisab aga küsib seismise eest leiba ja palka. Ja kui ei maksa, siis oota sa ainult. Siis lülitab valguse välja ja hakkab zantaseerima. Hakkab vett läbi laskma ja oma tihendeid paotama. Hoorama algainetega nii öelda. Hea veel et mitte vene FSB-ga koostööd tegema. Aga pea võib seegi tulla. Sümbol hakkab end olematustama lihtsalt ja koos sellega sedagi mille ja kelle sümbol ta selline on. Eesti riigi kui igavikulise väärtuse kandjaks aga sobinuks miski mis oleks ennast täis n.ö.. Seest täis. Leiba ei tohiks küsida seismise ja sümbol olemise eest, või sümboliseerib see just meie jätkuvat võitlust iseolemise eest mis ei tohi lakata ega väsida? Ehk nii. Liiga looline sammas on see ja mateeriaga mitteseotud. Gnostiline sellisena, seda tõesti. Ühesõnaga tuleks ruttu sinna alla või sisse reliikvia matta ja ülejäänud osa lihtsalt täis ajada.


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s





%d bloggers like this: