Ilma lõputa ilmalõpust

Maailma otsas on koffik kus kohtume kunagi kõik, laulis Trubetskoi veel enne kui ta kesikuks sai. Ots on otsas. Ja mis seal siis olema saab?

 On leinad.
On leinad möödas,
siis kui lõppu
jõuab laev.

On seinad.
On seinad piimjad
kohvikus, kus
lõpeb vaev.

On melu.
On melu siin ja
sõbrad, kelle
näol on hurm.

On elu.
On elu ees ja
ammugi on
möödund surm.

On imed.
On imed siin, siin
kohvikus, kus
lõpeb Ilm

On nimed.
On nimed seinal,
nagu siis, kui
lõpeb film.

Kusagil Punta Arenases on ilmselt Poseidoni nime kandev sadamakõrts nii nagu igas maailma sadamalinnas. Ja seal istub üks eestlane. Ja siis tuleb teine ka. Nagu mingis Hermann Sergo merejutus. Ja küsib Where are you from?

Me kõik ootame ja eeldame et me elame erilisel ajal. Erilisel juba seetõttu et meie sel ajal elame. Seda küll. Aga oh kuidas tahaks et see aeg veel nii mõneski mõttes veelgi erinevam oleks. Näiteks et ilmalõpp aset leiaks. Olla viimane põlv nagu mingi Teeba kuninganna viimane hilissügisene õis enne lume tulekut. Kõduva soo viimane võrse. Eestlane kellele antud armuaeg on vähe pikem kui liivlasel. Ja teda saab veel uurida ja see on seda huvitavam et ta nii kaduv ja väike on. Soomlastel näiteks igast Lotilatel ja Oksanenidel. Ja arutleda et miks nad sunnikud välja surid. No on palju põhjuseid. Üks on see dinosauruste ja see on geniaalselt lihtne. Mh?, küsis isadino.  Ei, vastas emadino. Ja siinkohal võib laiendada et pea valutas vms. Ja nii nad suridki välja. Või siinkohal peatuda pigem ja muuta lugu. Mh? küsis väike embrüodino? Ei, vastas emadino.

Ja Sofi müüb tegelt meie lugu  sest meie seda müüdud ei saa. Kui ei saa müüdud kas on siis põhjust loota et teised seda mõistavad. Kas Sofi esituses ongi enam midas mõista nonde meelest kes elavad veel ja kes seda läbi elasid? Müüb ilma moraalita. Kes puhastub kus ja miks? Kas kannatus puhastab üksi? Vaevalt et. Muutub tabuks normaalsete maailmas. Kannatusi pigem häbenetakse. Mida ehk kunstina tarbitakse aga inimesed kes sest läbi läksid tunnevad ikka et see pole see. Kannatus loob vaid nii nagatiivse fooni et selle väärtustuvad inimlikkuse riismed. Muud head ta ei tee.

Meie Helga Nõu oma “oodiga lastud rebasele” on palju parem kirjanduslikult . Aga eestlane ei oska end müüa. Sofi müüb, paneb milli tasku ja löheb siis taas omi eksootilisi Jaapani sidumismänge mängima. Et läbi isikliku erutuse ja valu kogeda oma esiemade suurt kannatust sügavamalt ehk?

 Aga soomlased vaatavad meid ja nad näevad ühte ilma solidaarsuseta ja ilma pehmete väärtusteta ühiskonda kus keegi ei hooli oma rahvuskaaslasest vaid iga vaid oma minast. Kus ei hoolita hoolimata ühisest keelest ja kultuurist ja laulupidudest. Kus ei hooli keegi üksi näljas elavast vanainimesest maal näiteks. Mis maa see on mille sõjaväel ei ole kahureid, olen ma kuulnud veel soomlasi arutlemas. Ja muidugi Lotila. Kuidas saaks jääda püsima maa kus mehed ei võta saunas ära kakatriibuga alukaid. Küsib tema täiesti loogiliselt. Liivlased ka ei võtnud ära ja näete mis neist sai. Ei saanudki midagi. Nu vaat.

Vähemalt valisid meie valitsejad sellise suhteliselt valutu eutanaasia vormi mille käigus me saame hääbuda ise EU-s ja selle külluses vaikselt lahustuda. Mis on ilmselt meeldivamaid hääbusmivorme üldse. Nii et tõesti erilisel ajal elame, oma rahva lahustumise ajal. Kas on see ilmalõpp. Kui ei siis mis on. Välku pauku ja tulevärkki tahaks? No kuulge ega ilmalõpp mingi Leigo järvemuusika pea olema. Tavaline vaikne hääb ja kõik. Ilma fanfaarideta seekord.

Inimese kui indiviidi hääb? Vabaduse hinnaks on alati üksindus. Indiviidi väärtustades ei saagi teisiti. Ja ei ole imerohtu ei ussi ega püssirohtu. Muutusi saab tuua ja luua vaid aktuune kiis aga kes seda sooviks. Isegi nood mitte kelle veskile see veeks oleks. Isegi kirik ei soovi akuutset kriisi. Küll aga on valmis sellelt nö. koort riisuma kui ta tulema peaks ja taas hakkama kehastama mingeid baasväärtusi mida ta isegi enam kanda ei suuda.

Kas me aga aru saame millal maailm ära lõppeb või laseme selle jälle mööda. Aga pilt olemisest oikumeeni äärel on ju ikka tore. Või ette kujutada seda kuis Martin Luther hommikul otsustab et mehed aeg on küps, mul on sellest keskajast kõri auguni, astuks täna parem uusaega. Ja vaatas Melanktoni (nimekuju vale) poole ja küsis et kas olete valmis poisid? Poisid olid valmis. Martin võttis teesid ja naela ja haamri ja läks.  Või kuis Faulkner arutleb asudes Absalomi…. kirjutama et pilluks vähe postmodernistlikke sugemeid sekka.

Istuda oikumeeni äärel ja kõigutada jalgu. Et oikumeen on paerannik ehk pank kuhu saab serva peale ronida ja teha näiteks või sigarit. Ja oodata mida – uut murrutust näiteks. Võin et kust see uus ajastu siis ikka tulema peaks? Kas merelt, alt või pealt või seest või väljast.  Kunagi oli pealkiri Oikumeeni äärel. Raamat ise oli sarjast “Seiklusjutte maalt ja merelt.” Sisu ei mäleta. Aga ääred on vast sellised uued tsentrid küll. Või nii nagu öeldakse võiöeldi IPCA konverentsil on keskus perifeerias. Kristluse uus keskus peab alati olema perfieerias. Servad on uusortodoksia tekkekohad siis kui senine tsenter ära väsib. Aga las ta olla. Servi ei ole enam tänases maailmas. St et sotsiaalsed servad on ikka aga selliseid ideoloogilisi servi ei ole. Läänemaailma meenutab üha enam kunagist Bütsantsi või Roomat silmitsi uute ja reibaste ning esimses naiivsuses vägivaldsete hõimude pealetungiga. Ja nad tulevad ja nii nagu rooma lootis kord goodid ära kristianiseerida nii ehk loodetakse ka täna. Aga ei õnnestu sest individualismi dzinn on pudelist välja lastud ja ega seda naljalt sinna tagasi enam saa. Neil aga inimene ikka veel hõimule kuulub ja mitte endale. Kunagi vist Roomas tekkis timokraatia ehk maaomandil põhinev võim. Mis oli tore sest murti igaste veresugulaste vandenõu mis alati murdmist vajab selleks et arenguhüpet teha. 

Seened jäid määramata ehkki metsa all neid veel üsna üsna palju oli. Kala on kadunud tea kuhu. Mis ta teeb, kus ta on. Väikesed metsajärved olid tühjad nagu poleks kunagi seal kala olnudki. Nii hilja olen haugi saanud Sipa silla juurest; Keila juures, Männiku karjäärist ja… Valgejõest. Mujalt muud nagu öeldakse. Aga hilissügise loodus on kena ja minimalistlik. Mingid ajujahid käivad igalpool.

Advertisements

0 Responses to “Ilma lõputa ilmalõpust”



  1. Lisa kommentaar

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s





%d bloggers like this: