Postitsioneerimisest

Tänased GPS-d on toredad aint jäävad ajast maha vahel. Kui Leetu sõitsime nõudis massin Riias et teatud tänavat pruugiksime aga tänav oli kinni pandud vahepeal. Ja toredad on lood kui mees mägedes tänu oma GPS-le sõitis end olukorda kus teda veel vaid suur helikopter aidata sai. Või lugu mehest kes järve sõitis sest massin soovitas seda. Eks ole vahel nõnda ka moraalsete kompassidega. Kas pole?

Mnjah. Ühel pool siis kõrgid intellektuaalid/liberaalid ja teisal ehk siis konservatiivid. Selline olukord oleks nagu juba kunagi kusagil olnud. Ma ei tea kus aga kusagil kindlasti. Ma ei tea aga miks sellised liberaalsed intellektuaalid mulle sageli kõrgid ja ülbed tunduvad. Aga tunduvad sageli. Enamjaolt tunduvad. Intellektuaalrassisitid kui termineid segada siinkohal. Mustasajalised on ehk lähedasemad mingis mõttes aga samuti võõrad. Esmases naiivuses  sooritatud viktimisatsiooniga ei oska ega suuda enam kaasa joosta, ega taha. Aga sai ju elatud suures fundamentalismipesas kus vanaperemees tuli ikka aeg-ajalt uue saagiga ja pojad nokad õieli ootasid seda et saaks selle saagi siis ribadeks kiskuda. …las mind olla nende hulgas…Toimub see tänapäeval aga ikka mingi komitee istungitel mitte mujal sest eks ole komiteel ikka õigus teiste inimeste elu üle otsustada juba seetõttu et ta komitee on. Ja nüüd on komitee mu kalli kolleegi hambu võtt. Mis on tülgastav. Ja millised soolod, suurepärased soolod. Soolodest tuleks siinkohal eraldi rääkida. Ilukirjandust väärivad soolod.

Rünnakud sööklajärjekordades vaid seetõttu et keegi julges soovitada kedagi teist samale postile kandideerima. Ja ei see ei olnud mina. Korruptsiooni toob ikka võim kaasa. Midagi pole teha. Küllap ka enda juures. Ja ise on inimene selle suhtes reeglina pime. Ta lihtsalt hakkab end väga märkamatult oma institutsiooniga samastama. Muutub maskotiks, käilakujuks ja vapiloomaks…  Ja kui ta siis viimaks vaeseke tõesti võimust ilma jääb siis tulebki tast esinördija ja teiste viktimiseerija. Soolod olid ilusad. Ja mõnes mõttes oli vanaperemees sellisena ausam ja läbinähtavam kui uus kes ei evi ühtegi isiklikku seisukohta ja jumala tahet vaid Aaroni rinnakilbist (loe hääletamistest) välja püüab lugeda.

Ehk ongi mu roll olla ja käia üksi ja jääda üksi. Ja mida siin üldse seletada. Kõrkide liberaalide jaoks ma ei kõlba paljudel põhjustel. Vist isegi enamatel kui mustasajalaste jaoks. Ma lihtsalt arvan et igal ühingul ja asutisel on võimalik ja vajalik konstrueerida omad identiteedikupitsad ja paratamatult on neil see negatiivne külg, st. see külg mis piirist väljaspoole jääb. Täna elame ajal kus väljaspoole jääjad ise endid määratlevad ja agressiivselt käratsevad kupitsate ümber. Ka on viktimisatsioonil teatud juhtudel positiivne külg, nimelt siis kui enamusel ja kogukonnal ei ole muul  viisil võimalik end enam kehtestada sest reeglitepõhine ühiskond eeldab vähemalt samu reegleid ka MTÜ-lt.

Nii et siin me siis oleme. Kusagil on mingid suured jämedad bassikeeled igas hinges. Kust maalt me enam ei taha ratsionaalselt arutleda. Nii et positsioneerime endid siis. Mustasajalistest fundamentalistidega mul üht teed enam ei ole sest nad on kurjad ja demoniseerivad ja elavad klatsist ja kuulujuttudest. Kuulsin hiljuti millist folkloori mu enda kohta tagantjärgi levitatakse ja jällekord oli hea meelt et sellest ussipesast minema sain. Kõrkide liberaalidega ka nagu kusagilt maalt üht ja sama teed ei ole. Neil on ikka minu pärast piinlik ja mul nende pärast samuti. Võib ju nondega kuhugimaani ühes arutleda aga kusagilt maalt ei sobi mina neile ega nemad mulle. Nemad nimelt on valmis kirikust sotsiaaldemokraatiat tegema st kiriku identiteedi arvelt tolerantseks tegema, millega ma põhjusmõtteliselt kusagilt maalt kaasa ei saa enam minna. Ja nii olengi positsioneeritud kui indiviid. Mis pole paha aint siis on paha kui tahaks küünarnukitunnet tunda. Oli History Channelilt üks film Inglise luurekoolist ja mida vanahärrad ja prouad kõik ühiselt luuretööst enim taga igatsesid oli see absoluutne ühtsuse tunne mida nad siis kogesid. Kogukonna, karja, ühe organismi ja ühtemoodi mõtlemise ja tundmise tunne. Ma arvan et ma saan sellest aru. Teise inimesega saab üheks saada ehk tänagi aga kogukonnaga saab harva kui üldse. Meie ajal. Ometi pole me dna-d keegi ära muutnud ja karjaloomad oleme me tänini. Üksinda hulgas on üksildasem kui kusagil mujal. Ometi tundub et see on meile dna-sse kootud ja me seda vajame. Teise inimesega ja ma räägin indiviidist on aga vahel probleemid sest kaubavahetus ei toimi. Keegi saab midagi muud kui ta ootas või lootis ja siis on pettumus ja süüdistused. Vorsti vastu sai juustu näiteks. Ilmselt on teise inimese ära kasutamine ja mõnetine instrumentaliseerimine ajuti inimsuhetes paratamatu ja sellest sünnib igast probleeme. Elame ajal kui naised ise tahavad määratleda iseendi poolt sugudevahelises käitumises antavate märkide tähendust ja hermeneutikat. Seda mis märgid, miks märgid ja sedagi kuidas noid märke lugeda tuleks.  Ometi puudutab see vaid enamjaolt seda suurt kultuurilist pealisehitust milles me kõik ühiselt elame. Vahel aga tahavad nad et saaksid agressivselt anduda ja kõik ja küllap tahavad seda ajuti kõik inimesed. Peaksin siinkohal vist küll pigem ainsuses arutlema sest mina ei saa määratleda mis märgid, miks märgid ja kuis tuleb lugeda.

Siis aga häda tollele kes seda soovi lugeda etteantud viisil ei oska ega soovi.  Suhte metafüüsika on üldiselt põnev ja küllap ma sinna leeri liigitun kus on mõneti vanemad paradigmad ka soolises käitumises. St ma arvan et vastutus ja õigused peavad ja võivad olla korrelatsioonis. Parem on kui ongi. Kui despoodist paavian on silmitsi gepardiga siis ta reeglina ka vastutab st ta süüakse ära. Nii ta on. Tiigritel on isaste machoaeg ehk valitsemisaeg parimal juhul 6-8 aastat, siis tuleb järgmine. Inimestel on kauem. Igast võrdsused varisevad sageli niipea kui asi läheb kas looduses viibimise suurema riskiastme või põllumajandusliku paradigma juurde. Mul sõber kes kohe linnas oma prutaga riidu läheb selle üle kustkohast üle tänava minna. Aga niipea kui nad matkal on kus karu üle jõe ujub on nad mõlemad väga omades soorollides ja pruta lausa ootavat korraldusi kuidas õieti käituda et üheskoos ellu jääda. Nii ta vast ongi. Tänapäeval on kusagil arengumaadel toimuva põllunduse saak meile süüa ja seetõttu ei pea meie siin enam elama nende sooliste stereotüüpidega mis seal meie toidu tootjate seas valitsevad. Ühesõnaga on igasugune sooline võrdsus võrdne ja vastav ka selle vastutuse ehk teisisõnu vastutamatusega mida me siin omas ühiskonnas kogeme. Pruugib aga vaid riskiastet pisut juurde keerata n.ö. sotsiaalset ahju pisut enam kütta nii et rõhk tõuseb ja kohe hakkavad ka meie tänased liberaalsed ja juba välja kujunenud stereotüübid kiiresti lagunema. Seega on igast ülemäärased libaralismipuhangud indikatiivsed vaid selle suure rahu ja stabiilsuse kontekstis milles me parasjagu elame. See milles me parasjagu elame ei ole aga kunagi kestev ja seda et see nõnda oleks ja jääks ei saa isegi hullemgi fantaasia välja mõelda. Ultraliberaalid püüavad meid ruttu uute seaduste kookonitesse mähkida lootes et nood peavad ka muutuvates oludes vastu. Ei pea, vaid igal kogukonnal on õigus kõiki seadusi uuesti tõlgendada siis kui nad seda tahavad. Ma ei tea mis oleks sellise vaate nimi? Ma ise arvan et mingi osalusdemokraatia tükkis anarhosündikalismi ja shveitsi mudeliga. Umbes nii ma hetkel mõtlen ja end positsioneerin.

Ühesõnaga kultuuriantropoloogina ei kasuta ma teadmist maailma kirevusest mitte aint suhtelisuse ja liberalismi õigustamiseks nagu teeb valitsev tolerantsi paradigma vaid pigem iga kogukonna autonoomsuse õigustamiseks. Ja see autonoomia võib vahel ilmselt olla ka üsna konservatiivne.

Advertisements

0 Responses to “Postitsioneerimisest”



  1. Lisa kommentaar

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s





%d bloggers like this: