Mõeldes vennast mustasajalisest

Vend oli tore vend mul küll, nagu päris, tegime värkki koos aga hädas jättis vend mu maha ja osutus reeturiks. Mitte kohe alguses ja mitte esimest korda, tundus et on ikka minu poolt aga siis nagu Pavka Morozov ütles avalikult lahti seljataga ja teiste ees. Nii nagu käib, ilma seekliteta seekord lihtsalt et vältida segadust et kes ta siis selline on? Et vastata küsimusele kas teda võib edaspidi usaldada. Et saada oma väikest võitlust edasi võidelda. Konfliktid on ikka suured rivistused ja kui juba keegi on ära aetud siis tuleb veel tükk maad hiljemgi grupeeruda. Nõnda siis temagi. Ja argumendid on selged, elu läheb edasi. Tea kuhu? Ja mis tähendab edasi? Inimesed vananevad, seda küll. “Nii teravad on esemete piirid; nende asetuse jube juhuslikkus”. Et seda märgata peab poeet olema. Aga looduses ei ole see jube vaid kuidagi loomulik on seal kõik, nii tapp kui ellujääm.

Kas nüüd aeg neid va inimesi vanandab ei tea, vahest aega ei olegi vaid endil on siuke programm sees et teisiti ei saa. Inimene kui viitsüütega oles. Süütviitega. Ilusad asjad väärtustuvad. Seen, kala – ei ole neis juhuslikkust. Kõik on valmis ka see mis toores on. Kõik on peen ka see mis jäme on. Iga jämedus kätkeb endas potentsiaali peenuseks. Kui ma vaid ise valmis olen kui mu taksonoomiavõime sinnamaani arenenud on või areneb.  Peenleib.

Saagem mükoriisadeks et elada edasi. Nagu Avatari filmis – torka oma sabastepsel mükoriisasse. Kesteab kui teadlikult see edasielu käib? Ilma minateadvuseta nagu ei tahaks. Aga kui mina konstitueerub vaid isikliku iha ruumina üldise iha sees siis kas on teda tühja tarvis. Siis võiks ju ka olemata olla. Kui mina konstitueeruks armastuse kirest siis ehk veel. Aga seda peab siis lausa ülalt antama või alt või maeitea kust. Nagu väike Frants kelle surmapäeva me alles tähistasime. 

Muidu on aga esteetilist rõõmu ja vahel ehk animaalsetki. Suurte riituste ülev ilu. Kus on üldised rütmid ette antud aga kõik muu on vaba. Kus ei saa valesti minna. Kus sa jääd igavesti pantriks kes murrab sisse Pühakotta ja tunned rõõmu et sind vahel inkorporeeritakse ütleme et nii umbes igal kolmandal aastal ja kavalehele pannakse mis külalistele välja jagatakse. Punkt 7 – panter murrab templisse sisse. Kuidas ta peab käituma on täiesti vabaks jäetud. Kas tuleb hooga läbi vitraazakna või vargsi ja lööb käpaga ühe tüki ära ning avab siis aknahaagi kui sellist üldse veel on? Aga see riitus on siis puänt, mida kõik ootavad ja mille pärast nad kokku kogunevad. Ikka oleks läbi akna hüppamine efektsem. Ja mida panter siis edasi teeb. Heidab ehk altarilauale pikali ja magab vähe ja lahkub siis uksest. Miks mitte. Et templid ilusamad on kui rusud et igas tulekus on minekut… Küllap

 Suures riituses kogu spontaansus ja beersergistumine toimub äärmise formalistliku rangusega. Või siis vastupidi – ülim formalism on kätketud täielikku minna- ja tullalaskmisse. Kus surnud kombetäit on kätketud ehedasse animaalsusesse. Olen väsinud ja siis ei viitsi ega jaksa enam proosaliselt mõelda. Tunda vaid.

Vennast on kurb aga mida sa hing teed. Täna, tema mälestuspäeval. Langetagem pääd ja lootkem et ehk vend pärast pöördub ja kinnitab siis ehk vendigi. Tea milles neid kinnitada annab kui nad tänini kinnitamata on? Ma ei tea. Usus ehk? Mis on usk. Usk on ettevalmistav aste riituseks, mis kehtib vaid üürikesel liminaalsel perioodil kogemuse ja riituse vahel. Riitus enam usku ei vaja kui siis ehk vaid sissehüppamiseks. Kui juba sees oled ja osaled siis usud ka nii et küll on. Nagu nood haiged seal tiigi ääres kes ootasid ingli tiivaviibet vees. Kui nad juba vees olid siis pold enam midagi vaja. Kui panter juba templis on siis on korras. Aga individuaalsel ajal enam riituseni ei jõutagi. Muudkui keheldakse usuga oma usku mida tegelt ei ole.

Pärast ehk siis kui vend aru saab et on pragmaatikast ülemaid väärtusi. Ja oma väikese tagurliku survamise õiguse pärast ei maksa ohverdada inimesi kes temast paremad on. 

No justice no peace! peaks olema igavene loosung. Aga justice pole ju muud kui nivelleerunud nivoo. Rivaliteetide pariteetsus. On seda vaja? Vennal olid põhjusmõtted aga need olid sellised et ikka tuleks kellegi arvelt midagi teha ja kedagi välja jätta või vähemalt kõrvale sest kirik õpetavat nii. Vennaga suhtlemiseks oleks olnud vaja venna pääs olevat survamisskeemid üle võtta ja omaks võtta. Või vähemasti noist mööda suuta vaadata. Eks ma suutsingi ju mõnd aega.  Seda oli aga siiski palju tahata, ma aktseptin puuet ihus või kõnes aga aktseptida armastuse puuet või vihkamise sättumust ei ole niisama lihtne. Vend saab olla sulle vaid armuastja või komistuskivi aga kui ta sind allapoole kisub siis pole ta armuastja. Kes meist oleks. Mõni on armuastja küll aga vaid too on seda kes sind kõrgemale kehutab.

Kui aga vend hakkas seljataguseid reeturlikke avaldusi eritama ja samas nõudis ja eeldas omaenda pääs olevate survamiskeemide austamist või vähemalt aktseptimist siis pold enam vennaga suuremat peale hakata. Tuli ta jätta mustasajaliste kätte. Millest on kahju, oma turja pääl tooksin ta ära kui saaksin. Aga ei vend ei tule tal on oma väike feodaalriik kus ta saab vähemasti oma arusaamade ja skeemide järgi elada ja kus teda sellisena tolereeritakse vähemasti nagu ta on.

Aga Kersti küsis midagi. No ma ei tea, ei saa täpselt aru. Sildistamine ja ristilööm ei ole päris üks ja seesama minu arust.  Emuleerime me muidugi seda ilma tükkis tema rivaliteetidega aga samas ehk ka armastuse võidujooksu pisut kusagil ehk. Võiks enamgi. Ma ei tea eks ta olegi selles mõttes nii et kes keda. Aus konkurents on ju see millega kristlased lepivad enamajaolt ja mitte armastuse mimeetika. Kas pole see nii. Ja ega me ise ka selles ringist väga välja pääse. Aga vahel ikka terendab taevane Jeruusalemm üle horisondi. Gorod Zolotoi nagu Grebentshikov laulab.

http://www.youtube.com/watch?v=s1JUHi0sUSg&feature=related

Aga mõni  ime et temagi vaid loomadest laulab kuidas nood heina söövad ja ilusad on kui Jesajat refereerida. Inimesel ikka mingi jehkam loomadega on suurte loomadega. Nood on valitud ta pattude kehastusteks ja vooruste metafoorideks. Mis on veider. Esiteks mulle suured loomad ei meeldi, neid ma ei tapa. Teen ehk teisi asju kui üldse midagi. Aga inimeste ilmas on mittemurdmist palju raskem ette kujutada. Isegi ulmestsenaariumid ei saa sellega hakkama. Ka kirik ei saa. Kirjutada ulmekas armastuse maailmast. Konkurss tuleks välja kuulutada. Auhinnaks põsemusi ja kolm pikka paid. Armastuse suured kogukonnad ei saa ju ilma reegliteta ja reeglid ahistavad ja vabadusena tundub siis juba kurjus ja võimalus reeglite eest jalga lasta. Armastuse idee nimel oli ju ka see riik konstrueeritud millest me tulema saime.

Reeglina aga kirik kannab lugu milles on võti ja mõned kes sellega hakkama saavad on seda lugu kuulnud. Aga muidu on väsimus ja halva ilma ootus et kalale saaks veel…

Advertisements

5 Responses to “Mõeldes vennast mustasajalisest”


  1. 1 Kersti 7.10.2010, 17:13

    Sildistamine ja ristilöömine on ühe ja sama protsessi lahutamatud osad. Ja kui sildistamine ka ei ole alati surm ristilöömise läbi (tihti siiski on), siis surm/mõrv ehk lahutus lähedastest on see sellegipoolest. Mäejutluses ju see väga selgelt sõnastatud:

    Mattese 5:
    21Te olete kuulnud, et muistsele põlvele on öeldud: Sa ei
    tohi tappa! ja igaüks, kes tapab, peab minema kohtu alla.
    22Aga mina ütlen teile: Igaüks, kes oma venna peale
    vihastab, peab minema kohtu alla, kes aga oma vennale ütleb:
    “Tola!”, peab minema ülemkohtu alla, kes aga ütleb: “Sina jäle!”,
    peab minema tulepõrgusse.

    Ehk Amplified a la kersti: kes oma venna sildistab, see sellega tema endast lahutab. Ta peab minema ülemkohtu alla ja põrgutulle, sest ta on tema juba enese jaoks ära mõrvanud…

    Ja see jäi eelmisel korral mainimata, et mo meelest kui joodiklus hävitab ihu, siis sildistamine/kiviloopimine/ kohtumõistmine hävitab hinge. Ja seda tuleks seepärast hullemini karta kui joomarlust. Vrdl nt Luuka 12:4-5.

    Millega ma ei taha öelda, et joodikud kõik automaatselt pääsevad. Neil on lihtsalt EELIS, mida ka Jeesus ei väsinud kordamast, kui eeldada, et joodiku võib tölneri ja/või hooraga võrdsustada. Mt 21:31-32. Aga võib-olla ei peaks… mis tähendab vaid, et eelist ei ole.

  2. 2 andrus 7.10.2010, 17:43

    Nu jah eks mul omal kah süda valutab venna ja enda pärast

  3. 3 Kersti 7.10.2010, 21:25

    See on ju hea, kui valutab… Siis pole veel kõik kadunud. Aga vastutus on meil eelkõige ju oma hinge eest… terveks saada ja siltidest, naeltest, haamritest loobuda.

    Sest teist teed ei ole, kui just hävingut ei soovi… Ja ma kardan, et me ei saa sellest veel aru (kui kristlaskond jne…) ja loodame ikka iseenda häädusele, selle maailma rivaliteete jäljendades, nagu Sina ütled…

    Oh for the day, when we believe the print in red…

  4. 4 andrus 8.10.2010, 13:03

    Kõik ei ole kadunud. Mõned maailmad vaid.

  5. 5 Kersti 8.10.2010, 19:15

    Võib-olla kadusid ja kõikusid need maailmad selleks, et asemele saaks tulla see, mis ei kõigu…

    Ega ma mõistan ju, et olen Sulle haiget teinud. Ja mul on südamest kahju. Soovin vaid, et usuksid, et tahtmatult. Sest nagu Sa kunagi mind “parandamatuks praktikuks” nimetasid, nii olen ma seda tänagi.

    Ja tõesti usun siiralt, et nii Sina kui mina oleme juba Jumala lapsed ja me ei pea ponnistama, et sisse minna ballisaali, kus me juba oleme. Ja et miski, mida me teeme või ei tee, ei suuda vähendada Tema armastust Sinu ega minu vastu. Kui me vaid mõistaksime, et TEMA ongi meie pärisosa, Tema ise, tema pale, tema isik, mis on nii ilus, nii püha, nii auline.

    Ei mitte see, mida Ta meile annab või andmata jätab. Ei mitte see, kus me koguduse toiduahelas oleme, ei mitte see, milline maja või auto meil on. Need on kõik varjud, mis kaovad, kui Tõeline päike tõuseb ja oma valgust näitab… Ja see päeva on lähemal kui 20 aastat tagasi, kui mina Sinu kaudu uskuma hakkasin…

    Ole õnnistatud.
    K.


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s





%d bloggers like this: