Muljeid artiklist

 

Moraalirelativism vastandub moraaliabsolutismile, mis näeb moraali determineerituna inimese absoluutse loomuse poolt (John Rawls) või selliste välisallikate poolt nagu jumalused (paljud religioonid) või universum ise (objektivistlik filosoofia). Need kes usuvad moraaliabsoluutidesse, on moraalirelativismi suhtes sageli väga kriitilised ning mõnikord isegi samastavad seda ebamoraalsusega.Moraalirelativismi on mõnikord vastandatud etnotsentrismile. On väidetud et ühe ühiskonna liikmete üle otsustamine teise ühiskonna moraalistandardite alusel on etnotsentrismi vorm. Mõned moraalirelativistid väidavad, et inimeste üle tohib kohut mõista ainult lähtudes nende enda ühiskonna kommetest. (Analoogiliselt väidavad sageli ajaloolased, et ajalooliste isikute üle ei tohi kohut mõista tänapäeva standardite alusel, vaid ainult nende enda aja kontekstis.) Teised moraalirelativistid väidavad, et kuna moraalikoodeksid on eri ühiskondades erinevad, siis saab ühiskondade vaheliselt moraaliasjade üle otsustada üksnes lähtudes “ühiselt pinnalt”. (Wikipeedia)

Miks ma selle tsitaadi siin ära toon. Mõtlesin et võtaks Hr. Lehtsaare artikuli ette põhjalikumalt aga siis lõin käega. Sellised artiklid apelleerivad mitte ratiole vaid emotsioonidele. Kuhugimaani on ju huvitav vaadata eksinud inimese rännakut kes kobab tuttavate orientiiride järgi aga kusagilt maalt ei ole ka enam. Seda enam kui nood nn orientiirid sellisteks miraazlikeks osutuvad. Aga seisus moraalse kogukonna juhi ja liidrina kohustab, sellest ma saan aru. Olen ka ise nii mõelnud. Ei saa ju püssi põõsasse visata. 

Vist oli see Stauffer kes pruukis  terminit “vagad militandid” variseride suhtes. Tea kui vagad nad ikka olid, kivid lendasid kui tarvis…. Kui nii ei saanud siis aga argumenteerisid kangesti. Seni kuni jälle sai.

 Need on nutulaulud ehk itkud peale irrutamisriitust. Omalaadsed “oh ma vaene Tardo liin”. Ja mis siis minu osa oleks. Mitte itkeda või kaasa itkeda? Kumbki. Rünnata või pageda? Ei käia kolmat teed, Meistri oma. Ei saa kristlust lahata võtmes rünnata/pageda. Kui nii võtta siis on praegu raske aeg – pagemise aeg. Ja siis ongi nii et itk on elu loomulik osa, kui pagetakse aga tegelt tahaks rünnata. Ühest paradigmast ja seisundist irrutamise itkud. Ja hea võimalus end itkejate ja nutunaiste etteotsa sääda. Nonde kohus aga ongi juukseid katkuda ja itkeda.

Ma ei saa inimesena kes õppinud ja õpetanud kultuuriantropoloogiat enam hästi mingisuguse absolutistliku eetikaga kaasa joosta. Eetika on inimkoosluse põhine ja absoluutne on vaid see et ta on kõikidel kooslustel olemas. Pole eetikata rahvast olemas. Kui see on jumalik siis las ta olla. Ürgilmutus nagu katoliiklased seda tõlgendavad. Näiteks ei ole reguleerimata suguelu ühelgi ilma rahval. Praegune lääneilmas toimuv on sellele vist esmakordselt inimkonna ajaloos kõige lähemal.

Lääneilmas sündiv on eetika indvidualiseerumine. Kui aga indiviidi väärtustatakse tükkis ta valikutega siis ei ole selle valikuvabaduse väärtustamiseks mitte mingit muud võimalustki kui vaid väline ja formaalne väärtustamine. Mitte väärtustepõhine sest ühiseid väärtusi enam ei ole. Kui siis ainult kitsa grupi siseselt. Miks mitte analüüsida olukorda aga selles võtmes et “kus on kristlased?”. Miks nad itkevad selle asemel et käised üles keerata kasvõi ema Teresa võtmes. Rääkimata varakiriklikust võtmest….

Kui on vabadus siis tuleb leppida sellega nagu Paul ütles et see on “lihale ajat andev vabadus”. Muu polegi võimalik. Armastuse mimeesis – oleks teda me peredeski leida? Kirikutes? Aga ei, on vaid seesama mis maailmas, reeglistatud rivaliteet ja muud sa ei leia naljalt. Sestap analüüsikski mina olukorda pigemini võtmes et “kus on kristlik alternatiiv selle maailma valitsejale – rivaliteedile/saadanale?” Ei näe. Ja kui ei näe mida siin siis itkeda?

Alternatiive välisele vabadusele ei ole lihtsalt olemas, peale mittevabaduse ja totalitarismi, mis kirikule ajaloost hästi teada ja tuntud ja omased.  Ma ei usu niivõrd totaalsesse osade ümbermängimisse nagu artiklis et nüüd on kristlus järsku suur vabaduse eestseisja ja garant. Vabakirikud on omanud suurt positiivset efekti küll riigikirikute osa lagundamisel ja ühiskondade multi- ja subkultuurseteks muutumisel. Kus nad aga saanud – on nad suurema mõjujõu olemasolul käitunud ise täpselt sama totalitaarselt nagu varem suur ja paha riigikirik ja mitte karvavõrdki paremini. Kui me aga sõdime vabaduse eest kehtestada oma diktatuuri siis pole kiita lugu. Olgu siis moraalset või mingit muud. Siis tähendab see ahistamist ja sildistamist nagu ajalugu selgesti näitab ja mitte üksi ajalugu vaid ka praegune praktika. Nii nagu korruptsiooni vastu sageli sõditakse, selleks et kehtestada omade korruptsioon teiste ja võõraste asemel.

Seega on just vabakirikud ja muud kodanikuühisused kaasa aidanud tublisti sellele samale mis meie ühiskondades nüüd käes on. Islamisse aga ei tohiks suhtuda nagu Raasiku poisid Aruküla omadesse et “tulid raisad peole meie tüdrukuid noolima” ja peksa nad said. Ei ole naised mingi tumm ressurss. Las nad ise vaata ja kosta et mis ja kuidas ja keda.

Advertisements

1 Response to “Muljeid artiklist”


  1. 1 Taavi 28.09.2010, 22:25

    Rorty arvates takerdub kogu küsimus universaalsetest väärtustest, mingisugusest põhiolemustest, sealhulgast ka jumalast või moraaliabsolutismist tõsiasjas et pole olemas neutraalset vundamenti või taevakonksu millest lähtuvalt oleks neid väärtusi võimalik üldse neutraalselt hinnata. Seega tuleb tunnistada, et tõde mitte ei avastata vaid luuakse keeles, tõde on lausete omadus. Piirsõnavarade uuendamise protsess eeldab ühtede sõnavarade pidevat väljavahetamist teiste poolt. Kristlus oli omaaegne ahvatlev keelelise käitumise mall millel oli jõudu enda kasutuselevõttu kehtestada ja millele Euroopas näiteks esitas uue väljakutse valgustusajastu sõnavara. Liberaalne utoopia kulmineeruks olukorras kus lõplikud, surelikud ja sattumuslikud inimesed tuletavad oma mõtte ja moraali ning kõik sellega kaasneva mitte jumalast ega muust metafüüsilisest keskmest vaid teistest endaga võrdsetest inimestest.


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s





%d bloggers like this: