ikka mükoriisast mõeldes

http://www.visionofhumanity.org/gpi-data/#/2010/scor

panetunud proosa

tundub lineaarse ja igavana

nagu literaalne teadustekst

eelistaksin igavese naasmise müüti

keelt mis kompamas piire

kuni tardub külma rauda

paluksin küüti

oleksin saksauul veerev mööda kõrbe

kuni kusagil võtaksin alla juure

siin Eestis maal mida ma pole valinud

ja millest ma ei tea kas ta mindki on valinud

mul sellist võimalust pole

oleksin meeleldi sümbioosis

mistahes juurtega

aga mu ümberpaiknemisvõime ja

seega ka valikuvõime

on piiratud

pean leppima naabriga keda ma pole valinud

nagu olen pidanud leppima

ema/isa/õe/vennaga

saati veel ise endale vennaks olles

teisi vendi mul pole

see leppimine on raskeim olnud

aga ma olen leppinud

vennad on osutunud vahhabiitideks

ja omi julmi aateid ikka kõrgemale säädnud

seega olen leppinud sellega mida ei saa valida ega muuta

olen leppinud enam kui nondega keda

mul oli voli valida

noodki valitud ei ole hiljem enam valitavad

nad ON

tea kas nad mindki valisid

lihtsalt oli üks vihmane päev kõrbes

tuult ei olnud

saksauul peatus hetkeks

ja võttis juure alla

ega saanudki enam minema

siin Eestis oleks me

nagu puu ja seen mis ühes

vahel harva oma armastuse vilju

– kübaraid kasvatavad

naabritki pole ma valinud

kes järjekindlalt mu lifti oksendab

kes on siis mu ligimene

küsiksin ma siinkohal Meistrilt

teades et ta jätab selle mulle vastata

oleks veel et eemal ja lumme

jah oleksin  kaseriisikas

kui saaksin

kindlasti kupatamist vajav

vahel minema kupatamist

teadmisega et mu teisest otsast

lõigatud okstest tehtud vihtadega

vihtlevad mehed saunas

samal ajal kui naised seeni kupatavad

need oleks mu annid

mis mind ei tapaks

võtaks vaid tüki küljest

mis tuleva aasta tagasi kasvab

veelgi meelsamini

elaksin armastuse sümbioosis

suktsessiivses Inimese Pojani ulatuvas

selles mida teatepulgana edasi ei anta

vaid päriselt

armastuse mükoriisas

sellises mis ütleks nagu üks Rootsi kohtunik

“aumõrvade” kohta

kui see on teie “kultuur” siis muutke oma kultuuri

aga ärge tapke naisi

oleksin mükoriisa

oma maa-aluses igaveses taevas

surematus koostöös

juurte ja seente vahel

millest vahel harva

vaid vihmasel sügisel

tõuseb seen

Advertisements

0 Responses to “ikka mükoriisast mõeldes”



  1. Lisa kommentaar

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s





%d bloggers like this: