sel zeleel on liikumatud silmad

……….mida kelner linnutiivul toob.

Tegelt usun ma kiriku enesetrantsendentsi armulauas. Usun et kirik ületab iseend ajuti loohoidja ja jagaja rollist millekski veel ülemaks aga et see toimub ja saab toimuda vaid armulauas. Ehk selles mõttes võiks isegi leppida kiriku kui õndsusasutisega. Et ta teeb ajuti midagi mis on tast enam ja suurem ja ülem. Aga ei mitte muidu, ametkonnana pole ta suurt etem kui muud. Ja naised, nende poolt olen ma ürgdemokraadina alati olnud. Mulle vaid ei meeldinud see valskus kuis endine metopiiskop naisküsimust lahendas. Et peab hääletaja vahet tegema kas ta on inimese vastu lähtudes ta soost või isikuomaduste põhjal. Vaat see oli alles kõrgem matemaatika, neid omadusi eristada, soolisi ja isikulisi.  Kui naistekaitsjad hakkavad poliitkorrektsuse nimel  veiderdama ja valskust tegema või Pühakirja väänama ei ole ma nendega mitte. Kui nad põhjusmõtteliselt aga asja eest siis küll, ilma eranditeta sanktsioonideta ja veiderdamisteta siis küll. Kui nad ise igast viktimiseerimiste vastu on siis küll, mitte nii et natuke on aga teisalt mängivad muudel aladel misogüünidest viktimiseerijatega kokku, ei siis mitte. Ja muudel aladel nõuavad ise samas poliitkorrektsust.

Ja mida kurja ma teen muud kui seda et ma kirjalikult mõtlen. Kui ma lihtsalt mõtleks ei saaks sellest keegi kunagi teada. Kirjalik mõtlemine kätkeb aga jah endas ka teatud pretensioonikust, seda küll.  Aga ometi on see mõtlemine sellisena ei muud enamat kui üks kukesamm olematusest ülespoole. Väga väike pretensioon. Ja sedagi pannakse pahaks. Jah, olematust on sulle vend tarvis, ei enamat. Kuidas ma end muidu selgeks selitaksin kui ma ei kirjutaks. See on kullauhtmine. Kui sa haarad seisukoha ja lihtsalt oled sellel siis pole sel seisukohal erilist väärtust ju. Tuim dogmaatik olla, milleks?

Ja mõtted on mul enamjaolt head ja helged. Mida ma sinna parata saan kui ma mõnd asja ehk ka läbi näen aga näe ikka panevad pahaks. Kui mu kullauhtmispannist kruus ja liiv läbi jooksevad? Ja et mus pole olemuslikku austust viktimiseerivate inimkoosluste vastu. Seda pahaks pannaksegi alles eile pandi. Minu arust peaks pühad ametkondlased ja misogüünid meelt parandama, ennekõike, mitte muud.

Läksin mina siis eile peale tööd ujuma ja sattusin  stseeni tunnistajaks. Ei suut enam palav oli. Ujukaid pold ja mis teha, läksin pesuga. Sealsamas oli gäng inimesi kes tundusid üksteist teadvat. Ühel väga napp püks jalas, ise rääkis et kõige napim mida kaubandusvõrgust sai, eripoest. Siis ühtäkki tulid mingid vene jorssid ja hakkasid rääkima tolle kambaga et siin on lapsed ja naised ja et kuis te siin niimoodi… Ilmselt olid nad varem paljad või paljamad olnud. Ja läks päris ägedaks aruteluks teemal seaduste ülimuslikkus. Jorssid olid jommis. Ja läkski vastastikkuseks politsei kutsumiseks. Keda aga kohale ei tulnudki ja mida olekski nad teinud, kõik olid kenasti riides ju. Aga oli tore vaadata kuis toimib ohvrimehhanism. Purjus jorssile on vaja moraalset argumenti võtmes, naised ja lapsed ja siis on vaja ohvrit, selleks valiti kõige väiksem seltskonnas kellel olid küll lausa pikad püksid jalad. Aga teda süüdistati siis et oli ta kunagi paljas old, millest mina ei tea. Ja löödi talle korra vastu mütsinokka mispeale vend kutsus kohale politsei keda ei tulnud. Jah, kui jorssil on moraalne argument, siis kipub ta naiste ja laste nimel kohe kaklema. Seekord oli rahvast liiast nii et kakeluseks ei läind. Ja needsamad naised/lapsed ilmselt oleks siis lasknud väikse venna pikkade pükste ja nokatsiga  kasvõi surnuks peksta sest ta olla kunagi kusagil paljas old ja pealegi veel piider ja muidu tjulen/hüljes, nagu jorssid karjusid. Just nii ta toimib.  Ja just nõndamoodi ka kirik konservatiivsete väärtuste kandjana laseb ka omi naisi ahistada ja vaata et hullemat veel ei sünni.

Mehhanism ei läinud eile lõpuni sest rahvast oli liiast ja oodati lakkamatult politseid, keda ei tulnud. Kui vend  politseisse helistas siis küsitud seal et kas siis kui jorss vastu mütsinokka lõi olid teil püksid jalas või ei. Olid küll, pikad püksid olid jalas. Aga alatoon oli selline et kui pold siis saite vähemalt asja eest.

Lisaks ohvrimehhanismile ka tüübiline neofüütlik käitumine. Vähemugrupi umbvene jorss leiab moraalse argumendi milleks on väidetav alastus, mida mina küll ei näind kordagi ja väidetav piiderlus ja väidetav hülglus/tjulenlus ning asub õige asja eest võitlusse. Ja naised lapsed vaatavad huviga pealt ja piinlik neil ei ole.  Ja tunnevad rõõmu veel peale et näed keegi sõdib meie asja eest ometi ka. Ja jorss tunneb seljataga rohelise mundri ja linnavalitsuse toetust ja tõestab end kui õige asja eest väljas olevat, mis sest et saab ehk vähe liiale mindud…

Üsna kole oli seda vaadata aga muudes inimkooslustes toimib ju seesama aint vähe tsiviliseeritumal kojul. Viimaks läksid jorssid ära, püüdes küll veel enne neile naistele (lastele) kelle eest nad väljas olid ligi hõõruda aga ebaõnnestunult. Eks neil oli ju ka õiglast nördimust ja bravuurimida ette näidata  et näe eks me võidelnud siin… aga nii lihtsalt see ei läinud. Naised olid ikkagi tõrksad. Oleks nad väikse venna maha löönud, siis vast alles.

Kõik läksid ära ja politsei kutsumisest oli kulunud 40 min. Kõik kogu stseen. Enne rannast lahkumist tulid selle kamba juurde mille lähedal ma olin vanad õed, kaasvõitlejad ilmselt alastuse vallas aga kõik kenasti riides ja rääkisid oma päeva läbielamisi MUPO-ga. Siuke lugu siis.  Põnevik mis rullub lahti rannas nagu ma aru sain iga jumala päev. Ma pole avalikus rannas enne käinud see suvi.  Alastust enam rannas ei ole. Aga alastuse asemel on intriig alastuse nimel ja konfliktid/viktimiseeringud väidetava alastuse, piideluse ja hülgluse teemadel. Mis on nagu veel jubedam minu arvates. MUPO ja linnavalitsus on meie moraali üsna üles kruttinud. Ja andnud sanktsiooni igast naabrivalvedele ja muule moraalse omakohtu ja omakaitserahvale. Aga see vennastumus, muuseas samuti üle rahvuspiiride oli ka liigutav, nende vendade vahel kes seal kampas olid ja vene ja eesti vanaprouade vahel ühe suure alastuse asja nimel. Meenutas seda kapoti Kalevi ja tema kamba vennastumust rahvusliste vanaprouadega rahvusraamatukogu ees mõned aastad tagasi.  Natuke koomiline küll aga tore vaadata ikka.

Ja mõni ime siis et rektor enam rannas ei käi.  Huvitav kaasus, kuis üks mehhanism nii ilmselt, veelgi ilmsemalt kui mingil kiriku AK-l su oma silme ees lahti  rullub. Siuke lugu siis, mulle kui eluvaatlejale väegade põnev.  Mu sümpaatia oli sedapuhku küll selle kamba ja rahvusvaheliste vanaprouade poolel versus jommis vene jorssid. Olid nad siis kunagi paljad old või kestahes. Ilmselt olid. See oli vast siis teine kord elus sümpaatiat tunda vähemuse suhtes. Esimene kord oli siis kui Rocca parklas auto õlal ringi käisin et seda käima lükata ja tõkestasin tahtmatult mingi tibina sõidutee kes mind ka valju häälega piideriks kutsus. Mul oli toona sisemist jõudu naeratada ja lehvitada, mis tibina veel kurjemaks ajas aga ta sõnavara oli piiratud ja midagi vängemat ei suut ta ka välja mõelda. Ja kui ka eile oleks ikka löömaks läind mine sa tea, ehk poleks närv vastu pidanud ja oleksin ka sekka hüpanud ehk küll mind asi absol ei puudutanud ja ilmselt siis mitte purjus jorsside poolel.

Aga inimesi ma tunnen, hiljem koju sõites võtsin peale hääletaja. Ei tohi võtta, seda minagi, kenas valges särgis noorsand. Varbolasse jõudmise ajaks aga oli selgunud juba et tingimustega mees… Aga ega ma noid karda, amet säärane.

http://il.youtube.com/watch?v=_vHAy3k4vWk&feature=related

Advertisements

0 Responses to “sel zeleel on liikumatud silmad”



  1. Lisa kommentaar

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s





%d bloggers like this: