Külm on sõbrad elu garderoob

Lõdiseb lõdisema panev jms. Eks tal kõhnal inimesel oli ikka külmem ka kui mõnel teisel. Lugesin ta õe mälestusi kus ta oli lihtsalt kenaks lapseks tehtud. Tundus nigu miski kolmedimensiooniline oleks kaheseks kokku kirjutatud. Mari Tarandi raamatut mõtlen. Öösiti ärkan lämbumistundega mis on märk – millest eks vast ikka palavusest.

Et läks forellihooajaks lahti ja suured poisid hakkasid viimaks kah võtma. Eks see olene sellestki kust kohast püüda. Et sai siis õige koha peale mindud. Eile käisin seeneluurel aga ei näind kedagi. Ootan juba soomustindikuid keda sai mineva aasta söödud esimest korda ja ootan ka seakõrvu. Seakõrvu kui seeni ma mõtlen. üsna harv liik on see Eestis.

Eile oli stseen siili ja Opeli vahel. See mul kolmas koer maal ja suhe siilisse on kõigil erinev. Esmene koer oli häädus ise aga siilide peale läks marru. See oli ka ainus mille peale marru läks üldse, tõi mulle neid suus omal lõuad verest tilkumas.  Teine koer oli muidu raske iseloomuga aga siilid teda marru ei ajanud vaid jätsid täiesti külmaks. Sõid ta nõust toitu ja tema pani koonu kahe siili vahele et ka midagi saaks. Kolmas, taksi nimelt oli aga eile samuti täiesti marus ja erinevalt kahest kolm korda suuremast ja eelnenud koerast tundus et viimaks tapab ta ka siili ära kui talle voli anda. Teine koer mastiff oli nagu üldse rohkem territooriumi valvaja. Harjunud kusagilt 5 km kõrguselt on reviiri valvama. Mingi konflikt oli tal meestega, machodega, ta ise oli ka väga macho. Tea palju ta oma uut peremeest ka komposteerinud on? Mina pääsesin kergesti. Jäin vaid sellest ilma mida niikuinii enam eriti vaja ei lähe.

Aga kalalkäik oli nigu muiste. Tööle hakkas kõik alles hilja kui hämardus. Kala oli kodus  ja tuli ka otsa ehkki mitte kohe ja ahnelt. Kõik toimus ühest teatud sillast 200 m ülesvoolu, kõik suured asjad toimusid väikese territooriumi sees. Esimese viskega ei tuld, neljandaga tuli. Siis 30 m edasi väga vaikselt nagu indiaan ja taas, siis tuli suur 40 cm-ne, sain ta õrnalt kaldale, ehkki kahva ei olnud kaasas. Ja siis vaatan mingi ront on kaldas, ront aga liigutama hakkas ja minu pole ujus kuni laksuga vee alla läks. Kobras. No nii, nüüd on kõik, mõtlesin ja kukkusin, koprakanalisse ja siis veel kahte. Tulin vaikselt tagasi ja võttis ka kolmas sama koha pealt kus oli kobras laksu löönud. Kogunevad suuremad poisid õhtuti teatud kohtadesse forelliasju ajama. Tea mis nad seal teevad, kudemine ju alles kaugel… aga teevad näed midagi. Peavad vast omi rüütliturniire.

See sild on siis selle vana lõigu algus mida ma ülemineva talv korduvalt läbisin. Nüüd pole üle aasta seal käinud  aga peaks jälle minema. Olen tänulik sellele väiksele jõele kordumatute elamuste eest. Hoopis teine maailm Kasariga võrreldes. Hoopis teine. Kõik on teine.   Erinevad planeedid.

Kalapüük annab elule ühe dimensiooni juurde. Sõitisin eile linna tööle ja ennäe tuleb mulle vastu enne Vääna jõge mees õngega, campingust, välismaalane. Ööbis seal arvata ja nägi et jõgi miks mitte proovida kui riistad ühes. Kus on vesi seal on kala ole sa ükspuha kus.

Mina peakski enam loodusest kirjutama sest inimeste maailmas läheb jamaks, vältimatult läheb. Inimesed on enamjaolt kas nüüd kurjad aga … ikka. Haaratud rivaliteetidesse. Kurb ilmutus et kirik pole suurt erinev, kui üldse. Aga see lugu mille kogukond kirik on, mulle siiski meeldib sest ma usun et ses loos on veel kas nüüd et avastamata nüansse aga alarõhutatud ikka. Kasvõi seesama mille ma just välja ütlesin. Aga eks kirik ole eriti valulik igast sisemise kriitika suhtes. Eks ole ta harjunud kurjale osutama, nüüd aga öeldakse vaid näpp ja kaugemale ei vaadata.  Hea kui näppugi öeldakse või vaadatakse, enam veelgi öeldakse et ise oledki see kuri millele sa osutanud ikka oled.

Mina selliseks kriitikuks ei pürgi, ma vaid räägin isiklikust kogemusest ja võitlen õiguse eest oma maailmas ise näha ja otsustada ja öelda ja öelda ehk ka valjusti ei muud. Võitlen indiviidi antud juhul enda õiguse eest olla indiviid ennekõike, olla inimene ja alles seejärel ka ehk midagi muud, nagu ametkondlane näiteks. Ma olen viimane modernismiaegne mammut kes tunneb et peab enne inimeseks saama kui saaks saada emotsioonihõimlaseks.

Kas ei olegi mitte sealsamas koer maetud et ametkond nõuab ohvreid, alati ja iga. Ja maksab nad ehk kuigivõrd kinni ka. Aga hind on vast ikka kõrge ka. Ja õnnis süüdimatu kes suudab seda lapselik/loomulikult võtta. Ta tõesti ei tea, mida ta teeb vaid teebki õiget asja. Mulle traditsionalistid meeldivad selles mõttes et ilma süümet vääksutamata on nad alati ja ikka valmis tegema seda mida ametkond vajab. Ei kõhkle ei märga ega kuiva asja ette võtmast. Ausad sellid. Aga siuksed liberaalid, kultuurprotestandid on teine tera. Tahavad nagu olla midagi mida nad ei ole.  Tahavad head olla aga hulgakesi koos teevad ikka samu asju mida konservimehedki.  Veeretavad tõrvas ja sulgedes. Liberaalses tõrvas ja tolerantsi sulgedes.  Neid kes ei ole nii tolerantsed nagu peaks ja õige oleks. Et tahavad armastada ja küllap siiralt aga identiteedijooned segavad noidki. Selle vahega et konservid neist kohe ja teadlikult kinni hoiavad. Miks peaks aga ametkonna näo nimel vassima ja veiderdama. Kirik on loo kandja ja see on isegi tubli saavutus. Palju enamat ma talle kukile ei paneks.  Ei pruugi ära kanda. Südamest austan kirikut kui loo kandjat kui ausat ensekriitilist jms armastuseasutist. Ja usun selle võimalikkusse aga samas ka võimatusse. Õndsusasutiseks aga ma seda ei pea siiski. Ehk pigem armulauda ehk missat, mida kirik teeb ja peab kui üldse. Olen igatahes sakramentalist.

Ja siis on veel kusagil need kes teevad ja ei targuta. Armastavad ja kasivad ja hoolivad. Olgu nad kes iganes, nendega on mu sümpaatia. Alati ja lõpuni. Nightingaled, halastusõed sõjaväljal. Need väärtustavad vast inimest. Muud aga ikka objektistavad inimest. Ja mitte üksnes seksuaalkäitumises. Sellest räägivad küll naised et ei tohi naist niimoodi võtta. Ega tohigi, nõus. Küsimus on aga keerulisem. Aga mis sest enam, eks siin ilmas lähe kõik naiste kätte otsustada. Nagu nemad ei teaks ega oskaks meest objektistada. Oh kuidas veel. Vahest ehk mitte sedavõrd seksuaalselt aga muidu küll. Seksuaalselt ei saa ma ka aru. Kaks teevad aga pärast ütleb üks pärast et teda kasutati jubedalt ära. Mingi korduv muster oleks nagu see. Kuulen siit ja sealt. Ei õigusta. Eks vast naine annab nagu enda meelest alati enam ja sellest siis ka see hilisem hinnag, arvan ma. It takes two to tango. Mitte nii et üks jääb hiljem süüdi et murdis ülereieheitel teise selja ära. Et kuidas ta ometi võis. Just ahistamine on üks see tööriist mis annab viimaks kõik võtmed seksuaalkäitumise defineerimises naiste kätte. Nemad otsustavad millal on mees (mehed) reageerides signaalidele  mida siis kas oli või ei olnud adekvaatsed ja millal mitte. Ja millal olid signaalid ja millal neid ei olnud vaid üknes tundus et olid ja sealjuures võivad nad ka hiljem ümber mõelda kui soovivad.  

Meenus mulle praegu mu näitlejakarjäär. Viimati USA-s a-l 1994. Pidin ütlema ühe lause full frontal lobotomy. Mis oli naljakas.

 Mida ma ka ju olen. Ametkondlane. Paratamatult. Ja võitlen selle eest et saada elult paremaid tellimusi, neid mis pisut enam ehk vastaks sellele kes ma olen. Täpseid tellimusi ei tule kunagi, on vaid nood mis enam ja mis vähem ebatäpsed. Ja adresseeritud ehk sinu staatusele mitte sulle endale. Mulle üks sõber ütles et kuule sa oled ju tippadministraator, mis naerma ajas küll. Ja et mis sul muud kui kardad pisut vigu teha ja tahad pensionini ära tiksuda.  Tea kas on nii. Pigem hakkab ikka ratsu veel korskama küll kui verd haistab. Aga ei haista vist enam. Et lahing jms. Nüüdsed lahingud on tähniliste (es0x lucius) ja täpiliste (salmo trutta trutta) – ga.

Advertisements

0 Responses to “Külm on sõbrad elu garderoob”



  1. Lisa kommentaar

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s





%d bloggers like this: