Arhiiv: 29. juuni 2010

kirjad maalt

Kirjad külast

Pantha rei. Kõik voolab, kõik muutub. Hommikud on mul ikka vaimse töö tegemise ajad olnud. Läksin täna jõe äärde, istusin, vaatasin ja mõtlesin. Välja ei mõelnud. Elu mõtestada ei ole raske. Elada on niigi tore ja hea, ka ilma mõtte- ja mõtestamata. Elu eesmärgistada ei ole kerge. Ja kas peakski. Võib ju leppida selle bioloogide poolt pakutuga et teelusikatäis DNA-d.

Lõputu koorem tegemata tegudest, sellest mida peaks ja tuleks. Istusin kaldaäärses roostikus, mingi laua peal mille kalamehed olid sinna jätnud. Jõgi voolas mööda. Ootasin ja ootasin aga ei ühtki vaenlast, isegi sõpra mitte ei läinud kõht ülespidi allavoolu. Duubel kaks: Järsku hakkasid nad tulema, vaenlased nimelt. Nii vilets mees ma nüüd ka ei ole et mul vaenlasi ei oleks. Mõni ikka. Ja tulidki.. ah ma ei hakka neid parem nimepidi nimetama. Tulid ja läksid. Sõpru ei tulnud. Ei tulnudki. Eks see olekski liiga lihtne kui niimoodi endale sõpru saaks et lihtsalt istud jõe ääres ja ootad. Ja muudkui tulevad.

Rajad.

Uued rajad tekivad kergesti. Tavaliselt on need loomarajad. Vanad rajad mitte ainult ei rohtu vaid võsastuvad. Võsastuvad kiiresti. Rada mis ujumiskohta läks ei kasutatud kaks aastat ja nüüd kui tahtsin seda rada mööda jõe äärest koju saada siis ei saanud enam sest rada ei olnud enam. Samas tekivad uued rajad. Nagu ma ütlesin olid kalamehed üle Lümandu oja suudme kena purde pannud ja selleks isegi suurema lepa maha võtnud. Eelmine aasta lõhkusin ise nende purde ära. Et nad minu maa peale lällama ei pääseks. Nad on mu majast nii 400m kaugusel ja võsa veel vahel ka. Nii et ega neid kuulda ole. Nüüd asusin ka nende purret lõhkuma selleks et kanuuga oja mööda ülesvoolu sõita ja kanuu põõsastesse ära peita. Ei jäksa seda enam iga sõidu tarbeks pool km lohistada või tassida. Siis aga kui aru sain et vana rada mööda enam majani ei saa otsustasin purde alles jätta. Sest kuidas ma ise muidu saaks. Üheks võimaluseks oleks trimmeri ja võsanoaga oma rada uuesti valmis teha. Võimalik et ma seda teengi. Ja siis peale seda suuremat tööd oleks mul ehk ka moraalset õigust kalameeste purre ära lõhkuda. Kui ikka himu suur küll nad siis uue teevad ja uue ja uue. Mis teha omanik olemine teeb vähe kiusakaks ja kontrolli ihkavaks. Tundub et teeb ka minu, lisaks teistele. Ja oleks siis nood vaenlased hakanudki allavoolu tulema, no mis rõõmu mul sellest ikka olnud oleks. Ei mingit. See on nüüd õppetund küll et ega maailmas õigust ei saa ega saagi saama. Sest õigus on ikka enam nende pool ja poolel keda rohkem on. Või nii nad vähemasti arvavad. Ja öelgu Pühakiri mida iganes ikka on nii. Ja meelt parandada saab vaid üks selle enamuse suhtes, mitte vastupidi. Ja isegi siis kui sa läheksid näiteks nende armulauale ja teeksid seal deklaratsiooni et PK sedastab et kui vennal on midagi sinu vastu. Ja sina siis näiteks küsiksid et kas on vendadel midagi sinu vastu, küll nad siis ütleks et on küll ja seda asja sa mees nii lihtsalt korda ei saakski. Ja ei saakski sest neil on seisukohad ja kriteeriumid. Aga jumal nendega. Selles teises duublis tulid siis vaenlased tõesti kõhud üleval allavoolu ja ujusid vaikselt must määda ja jäid siis roostiku lagunema nagu see suur kobras kes roostikus laguneb.

oh mis tore jutt

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/article.php?id=31756391

oh mis jutt aga… “mulle meeldib”

ütles üks mees ühes Platonovi novellis

oma neegrist naise kohta

ütles vaid selleks et talgi oleks oma

seisukoht ja liiatigi veel teistest erinev

neist erinev kellele neegrinaised kas ei meeldinud

või  siis ehk lihtsalt võõristust tekitasid

point oli aga selles et tegelikult sellele mehele

oma neegrinaine ei meeldinud

ja meeldivusest rääkis ta vaid selleks et oma seisukohta evida

“proua Liblikas” kõnetas Liblika Ants oma ema

kodus aga kui võtnud oli siis

ütles et …….k……….di känkar

mulle ei ole sotsiaalsed soorollid kunagi

enesestmõistetavad olnud

ja ma olen alati küsinud et mida on teatud ametites

soospetsiifilist

näiteks või pastori omas

ja saanud vastuseks et mitte midagi

sestap ei suuda ma mõista ka naispastorite vastaseid

Need metslased keda New Yorki ühesse ööklubisse viidi ütlesid vaid et tantsite te ju hästi aga miks te tantsite jääb arusaamatuks. Tundub et tühja tantsite. Meie tantsime ikka vihma pärast, mitte lihtsalt niisama aurukatla ümber.

Või siis ehk soorollide ümber. On töö- tantsud ja peibutus- ja pulmatantsud. Nüüd siis ka soorolli tantsud. Elagu sooneutraalne tants. Nagu ka sooneutraalne abielu ja suguelu. Ei mingit aadlisooliste eelistamist. Ja see käib isegi mu enda kohta kes ma shevaljee olen.

sooneutraalsest soost

soo on sooneutraalne

selles on ta isegi pisut teatraalne

on absoluutses sooneutraalsuses

ühtviisi sooneutraalsed on nii

kõrg- kui madalsoo

laugastest rääkimata

nemad sakivad täiega

ilma vähimagi lugupidamiseta

inimese, soo, isiksuse

seksuaalse identiteedi vms suhtes

sakivad inimese sootuks

olgu ta sooneutraalses abielus

või milles iganes

kaini märgiga mehed

kaini märgiga mehed

naeratavad vahel nii soojalt

et sulle tundub…

nagu polekski nad need kel lootust ei ole

justnagu nood paariad

oleksidki

ainsad õiged

nad lähevad Ida poole Eedenit

ja ehitavad linna

mille müürideks

on Jumala halastus

kaini märgist saab nende sümbol

ja vapp

mille loomad nad on

kas on see

ristimärk

ma ei tea

aga ma arvan et on

nemad on need keda

Jumal ei luba maha lüüa

ehkki nad ise lõid

siis kui nende veri oli veel kuum

ja vemmeldas

siis kui nad ei teadnud

et mehe viha ei ole seesama

mis jumala õigus

et jumala õigus on kogukondlikus mahalöömises

mitte eraviisilises

nüüd nad teavad et on veel üks Jumala õigus

mida neil nende arust ei ole ega saagi olla

kelle meelest nad üle piiri astusid

on Jumala õigus mis astus nende endi

poolele ja kaitseks

nad lõid lihtsalt liiga ägedalt sekka

ja astusid üle piiri

sestap antigi neile uued piirid

ja veel üks võimalus

ja veel üks…..

nad näevad märkide taha

läbi sõnade ning ilmete

nad ei vehi terminitega

sest nad on palju näinud

nad ei suuda küll suurt midagi muuta

sest nende kappides

elavad elavad luukered

ja mitte ainult

siiski ei ole nad minetanud võimet

armastada ja vihata

jah vihata

aga vihata mitte lihtsalt

vaid vihata vihkajaid

sildistada sildistajaid

sildistada sildistajaid sildistajateks

võimet armastada noid kellele

õigusega liiga tehakse või siis ehk õiguseta

mis vahet siin on

õigus on siinkohal kogukondlik termin

ja kogukond tekib ikka ja iseenesest

seal kus saab ja annab kellelegi liiga teha

nad astuvad nende eest välja

nende nägudesse

on kündnud kortsud

tarkus ja valu

ja kurvavõitu tõdemused

aga nad tunnevad siiski rõõmu

elu väikestest asjadest

nad ei lähe mitte puhastustulle

sest seda on terve nende elu olnud

vaid aknalauale järelküpsemisele

nagu põhjamaa tomatid

nad pärandavad

kord oma linna

millele pannakse uus nimi

… ja merd ei ole enam

apoloogia

 

kirjutas inimene säherdse artikuli

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/raivo-j-raave-religioossest-kurjusest.d?id=30796071

meie suhe pole kerge olnud

ja ka artikul on vaieldav

aga siiski point ja südamevalu

on selged

ja peaks vahet tegema sellelgi

kas inimene räägib

n.ö. kateedrist

või lihtsalt arutleb ja mõtleb valjusti

arvan et ka vaimulik

on inimene kes võib kirjalikult mõelda

ja kel on n.ö. loomevabadus

kirikukantlis esindab ta kirikut

selge see …………..

ometi kutsuti ta selle pärast vaibale

tegelikult ei ole religioosset kurjust olemas

on olemas tavaline kogukondlik vägivald

tavaline kurjus

mis religioosses asutises omandab lihtsalt

religioosse värvi ja vormi

muud midagi

aga ikka ustakse sinisilmselt et teatud terminite eritamine

teeb ühest asutisest hoopis erineva ja erilise

ja lubab, veelgi enam lausa kohustab, 

teiste üle otsustama 

ja kui keegi on lapsesuu

ja ütleb et nood rõivad ei kata

siis on pahasti

otsisin kristlusest armastust ja harmooniat

ja Kristusest leidsingi

ja kui keegi ütleb “selle” välja siis…… vaibale

sest ta seadis küsimärgi alla

meie moraalse eliit- ja löögirühma idee kui sellise

selle et me “hääd” oleme

ja oma “hääduse” nimelt ei kohku me tagasi millegi ees

kui te meie “hääduse” kallale tulete

siis ärge meie “häädusega” üleliia arvestage

seda suurt “võimumängu” saabki vaid seestpoolt lagundada

armu- ja õiguse raamatupidajate rehkendust ära rikkudes

nende tilliseemneid segamini ajades

nende poolt kes seda kogenud on

nagu Martin Luter kord

kes nägi ära kogukondliku litshimise ka terminoloogiliste ja moraalsete vürtsidega kõhus

ja tõi selle Issanda palge ette

on kaks  kristlust

esimene on see va ohverdajate oma, metafüüsilise rehkenduse oma, kus inimene tegelikult ei muutu vaid loeb ennast lihtsalt X-na suurde jumala rehkendusse sisse ja vürtsitab pärast terminoloogiaga peale

usk tähendabki sealjuures seda et ta end x-ks usub 

ja siin ei aita isegi ärkamine mitte

siin aitab vaid ilmutus ja nägema hakkamine

mis ongi ärkamine

ja siis on veel see ohvrite nägemise kristlus

kus Issand avab su silmad igaste kogukondlike lintshimiste suhtes

ka selle suhtes mis Ta endaga tehti

ja ei õigusta seda Jumala tahtega kes justnagu vajaks kellegi piinarikast surma 

selleks et Ta saaks head teha

selleks et sina võiksid jääda sellekssamaks

ehkki nüüd “usus”

su viha ja vihkamine saab uued objektid ja sa väljendad seda erinevalt

aga muud suurt vahet seal pole

ei Jumal ei saanud korraks nõrgaks

selleks et siis jälle tugevaks saada

ja õiglaselt kätte maksta

selline skeem on laiemalt kogu religioosse vägivalla ja julmuse õigustamise taga

ei Jumal andis end lihtsalt inimeste kätte

ja inimesed tegid temaga sedasama mida nad ikka teevad ja mida nad tänagi teevad

ehk pisut leebemas vormis

andis end inimeste kätte

ja nood mõistsid tema üle kohut – nagu tavaliselt

andis end inimeste kätte

et nood hakkaks ehk viimaks ometi nägema

seda millised nad on ja mida nad teevad

ja ehk siis ka…

muutuksid

see ei olnud eile

oli üleeile

päevad läksid

jälle segamini

ikka juhtub

pole hullu

ega sa’gi

pole eilane

üleeile – see on

üleõlaheide

minevikus oled

ühe silmaga

oli oli mis ka polnud

ilma oled

iga ilmaga

ilma endast

ilma teisest

ilma tüki kolmandast

kui sa saaksid

kui sa võiksid

siis sa vast….

päevavaras

alustas nii vara

päev ei olnud

veel vast alandki

alles koidupuna

taevast kompis aralt

päevavaras päeva

pihta pani

kuhu pani

pole kuulnudki

pani ära

panipaika pani

pani nii et kohe

pandud sai

ilmub äkki

ilmatu ja ilmne

ja ka sulle pisut

ilmutab

mitu päeva jälle

olid ilma

ei no üldse

kuule kaua võib

vaikselt olid

sa ei hakand silma

sa ei saanud

sinul olid päevad

mil sa päeviline

päevitad

päev jääb päevaks

pole päevakorras

…………..

olgu peale

kui siis ainult

korraks

…………….

Kuidas sina mind võtad –

tõsiselt,

naljaga pooleks,

………..

püüad üldse mitte võtta,

faasinihkega,

aeglaselt,

õrnalt,

tormakalt,

ürtidega kõhus

…………..

– püüa vaid ruttu võtta

et ma enne ei kooleks 

…………..

Pisut parem

absoluutsest nullist

pisut kõrgem

pisut kuumem ka

vabaned kas oma maine mullist

ja ka teisi pisut soojendad

pisut parem

absoluutsest nullist

pisut soojem

null ja komakoht………..

hiigelsuur on

jahtumise oht

end vormi nimel vaevamata

end vormi ajamata

vormimata

leppides

sisuliselt sisuga