Veel samal teemal

Oudekki pakub välja huvitava võimaluse. Et abielu jääkski kirikliku subkultuuri n.ö. kaubamärgiks. See on huvitav idee aga hetkel tundub et mitte teostatav. Ei ole kirik mitte sugugi ainus ja suurim homovastaste avangard juhul kui ta seda üldse ja ülepea on. Kõige sümpaatsem on mulle isiklikult keeldumine arutlemisest sel teemal, sest Piibli antropoloogia inimesi mingite sättumuste alusel ei erista. Nii et nii või teisiti on see pealesurutud agenda. Aga miks mitte siis ka pisut kaasa mõtelda.

Vastu olla tuleks minu arvates olla abielu kui termini laiendamisele teistele kooseluvormidele, mis tunduvad paratamatult tulema ka meile. Ja mis ju kõik juba tegelikult kohal on. Kui abielu oli kunagi ideaal ja normatiiv siis nüüd oleks aeg leppida sellega et see on üks kooselu võimalus teiste seas. Ja ideaal ja normatiiv on ta tänini siis abielusse uskujate ja abielu praktiseerijate jaoks. Enamjaolt ehk. Mida kirik kõige vähem vajab on see et ta saab endale märgi külge kui mingi pedofiilide ja homovastaste suur baasorganisatsioon. Aga sinnapoole just asi minevat tundubki. Eks ole osalt tegemist ka orkestreeritud rünnakuga. Eilne paavsti kõne Portugalis oli uue tooniga, kus ta rääkis enam mitte üksikutest piiskoppidest või preestritest nagu seni,vaid ütles et kirik kannatab kõige enam selle rünnaku all mis sünnib patust kiriku enese sees. See oli mehe sõna ja mida see veel tähendab eks seda ole näha. On aga võimalik et kirik suudabki viimaks loobuda oma ülijäigast ja ülihierarhilisest ja kinnimätsivast poliitikast. Ja mine sa tea mis siis saab või mis mina teen, viimati astun veel kuhugile. 

Neid homovastseid on ilmselt veelgi enam sekulaarsete seas. Täpselt samuti on ka abielu traditsioonilise vormi poolt märksa enam inimesi kes ei ole kirikuga seotud. Abielu kirikule andmine oleks liialt suur “kink” et seda vastu võtta. See võib olla ehk mõeldav kunagi tulevikus. See aga kinnistaks kiriku kuvandit kui väikese ja suletud subkultuuri oma, mida kirik ei taha hoolimata sellest kas ta seda on või mitte. Nn. “rahvakirik” (meil küll ilma rahvata suuremalt jaolt) ei saa aga mitte kunagi mitte liialt erineda rahvast kelle kirik ta on või olema peaks. Seda näitab selgesti Rootsi ja Soome meie kõrval. Eriti puudutab see protestantlikku kirikut. Seega saab kirik teha selliseid avaldusi nagu meil ja Lätis vaid “tänu” oma suhtelisele marginaalsusele. Hoopis paremas olukorras on osas mis puudutab oma subkultuuri viljelemist näiteks katoliiklased ja sektandid. Ühtedel on sedavõrd suur ja väärikas traditsiooni taga ja teised on sedavõrd marginaalsed et neist midagi ei olene. Ortod muidugi ka. Nii et mitte abielu ei saa Kirikule antud oma traditsioonilises vormis vaid see läheb ise nii et kes eelistavad traditsioonilist abielu need tulevad kirikusse just selle pärast et sealt saab veel n.ö. õiget ja originaalset või ütleme siis peale et klassikalist asja. Nimelt abielu. Mis sakramendina on kõige hilisem ja kõige paganlikum (üldinimlikum) muutub ehk viimaks ehk üheks olulisimaks.

Ega mul vast rohkem olegi öelda. Inimese seksuaalsus ja selle orientatsioon on kahtlemata tema identiteedi konstitueeriv element ja talle endale väga oluline. Üks iha teiste ihade seas mis annab tema minale sisu ja ruumi üldises ihalemistes. Olulisim.  Iha inimese järele. Ja väärib sellisena mõistmist (austust) ka teiste poolt. Olles ise ja isiklikult kogenud milliseid “suurepäraseid” kambakaid suudavad teha ja korraldada need nn. “õiged ja moraalsed” inimesed ehk fundamentalistid tekib tahtmatult teatud sümpaatia ka kõikide teiste sarnast kogevate ja kogenute suhtes. Moraalselt omaõiged on sageli lisaks veel ka naistevihkajad/misogüünid, saati siis kõik muud keda nad vihkavad. Nad on sageli inimesed kes ei suuda uskuda ega oma usulist identiteeti konstitueerida ilma väga tugeva tumeda ja negatiivse taustsüsteemita. Ilma vaenlase kuju ja vihkamiseta ja demoniseerimiseta.

Ma ei julge ka väita et orientatsioon on patt. Orientatsioon on välja kujunenud enamjaolt sedavõrd õrnas eas et inimest ei saa tõesti selle eest lõpuni vastutavaks pidada. Kui inimene ei vastuta siis pole ka pattu. Seega ongi mindud praktika kallale ja nõutud et isegi kui orientatsioon on siis praktikat ei tohi olla. Näiteks sedastab metodistide Book of Discipline et “homoseksuaalne praktika on kristlusega kokkusobimatu”. Kas elab patt praktikas? Ma ei tea ja ma ei tea sedagi kas peab patu püüdmise peal väljas olema tingimata. Ka ei kahtle keegi selles et ka homoseksuaalsed inimesed armuvad ja armastavad. Nende kooselul ei ole seaduslikku kaitset. Mingi tsiviilpartnerlus seda ehk pakuks arvan ma. Või tuleks nad jätta ilma mingi seadusliku kaitseta? Ma ei tea. Siin on kirikul mitu teed ja võimalust. Üheks olekski siis lähtuda n.ö. seksuaaltehnikast ja kui juba heteroseksuaalne aktki on (oli) vaat et patt või sellele lähedane seisund nagu varakirikus, saati siis homoseksuaalne praktika. Selline üleüldine seksuaalsuse pärssimine on kirikule andnud tugevaid vastulööke. Keskajal reglementeeris kirik kõikide inimeste suguelu olulisel määral. Tuntud õhkamine “tänu Jumalale teispäeva eest”, näiteks. Mis põhjustas ilmselt palju silmakirja ja pettust nii nagu veel hiljutigi kui kirik kondoome taunis aga suurem osa katoliiklasi neid ometi pruukis. Millegipärast pole juudid ega moslemidki selle peale tulnud et erilise pühaduse märgiks on  tsölibaat. Vaid kristlus. Miks? See on sügavam küsimus. Seksuaaltehnikal või aktil endal pole moraali ja eetikaga otseselt suuremat seost kui üldse. Hinnangud, moraal ja eetika tekivad ikka sotsiaalsetes võrgustikes mis neid inimesi ümbritsevad. 

On aga võimalik läheneda inimeste kooselule ka lähtudes armastusest, truudusest ja usaldusest. Ning jätta tehnikad ja arutlemised tehnikate üle kõrvale. Kus aga patt elab kas tehnikas või armastuses, truuduses ja usalduses? Või on patt hoopis nende kolme viimase puudumises. Patt ei ela minu arvates mitte praktikates või tehnikates ega ka orientatsioonides vaid pigemini on ta nonde kolme viimase suure sõna rikkumises või puudumises. Kas me peaksime seda üldse otsima, eriti veel teiste juurest?

Pigem on siin tegemist eristuslike kategooriatega või nende puudustega. Inimesed reageerivad reeglina märksõnadele/terminitele ja reageerivad väga emotsionaalselt. Eristuslike kategooriate lisamine võtab sageli pingeid maha. Nende segi ajamine ja hägustamine põhjustab uusi ja lisapingeid. Just eristuslike kategooriate koha pealt kaitsen mina traditsioonilist abielu kui ainsat ja ainuvõimalikku abielu ja ütlen ei igastele sooneutraalsetele nn. “abieludele” . Selline harali otstega arutlus siis. Ja mulle ei meeldi  oma seksuaalsusega lehvitamine viisil ega teisel.

Aga see mida Oudekki pakub ongi ju tegelikult juba nii ja seda nimetatakse juhul kui keegi seda ei tea siis – laulatuseks ja laulatatud  abieluks.

Advertisements

3 Responses to “Veel samal teemal”


  1. 1 jahutaja 13.05.2010, 20:41

    Noh mina näiteks ei arva, et abielu (loe: mehe ja naise kooselu koos pere, ühtsustunde jms, täpse loetelu esitus nõuaks vähe pikemat mõtisklust) eest seismine peaks ainult kiriku osaks jääma. Küllap hoiaksid ka ateistid õlga all 🙂

    “Tsiviilpartnerlus parasjagu käibiva moraali kohaselt” on täpselt samapalju argumenteeritud väide ju kui “mulle see ei meeldiks.” Nii et ega siin mingit põhjendatud väitlust saagi ju tulla. Parasjagu käibiv tähendab alati natike ka seda, kes kõvemini oma orientatsiooniga (mitte seksuaalsega ainult, ka muudel teemadel) huikab.

    Parasjagu käibiv on samavõrd ka (arvestades viimaseid sajandeid) ka abielu (vt definitsiooni eespool :-)) sõlmimise nihkumine sekulaarvalda. Kirikliku sakramendina hiline ja sekulaarse kokkuleppena kah hiline, aga mis siis sellest?

    Kuhugi tuleb enda sees ikka piir tõmmata, kust edasi tolerantne ei ole. Ja paraku on see võimalik ainult emotsionaalselt. Ja lõpuks on ikka kedagi, kes tahaksid seda ka jõuga teha. Ükskõik kummale poole.

    Samas olen ma täiesti nõus, et mingit põhjust pole näiteks keelata laste üleskasvatamist samasoolistel tsiviilpartneritel koos kõigi tundmuste, õiguste ja kohustustega, nagu vanematelgi.

    Üsna omapärane liigitus oleks- usklik seisab abielu, ateist tsiviilpartnerluse eest 🙂
    Must ja valge värk. Staflik ja Spagetka.

  2. 2 andrus 14.05.2010, 7:24

    Samas on abielu aga kummaline fenomen. Ei ole ühtegi rahvast kus mehe ja naise kooselu oleks reguleerimata. St mingi abielu analoog on kõikidel. Seda juba vana Luter ütles oma “Paabeli vangipõlves” et tema ei kahtle et paganadki võivad elada kenasti ja truuisti koos nagu kristalsedki. Seda ütles ta et kritiseerida abielu kui sakramenti katoliku süsteemis. Jah tõesti sakramendi definitsiooni puhul peab olema mingi vaimulik eesmärk. Katokirik on selle sedastanud kui “üksteise aitamine taevateel” või midagi taolist, mälu järgi kirjutades, mis on üsna kunstlik.

    Aga jah lisame siis kategoorjaid ja tekitame pingeridu.

    1) kristline abielu (sakrament -mittelahutatav. Truuduse tõotus Jumala ja inimeste eest)
    2) kristline abielu (mittesakrament – teatud juhtudel ka lahutatav – praegune sage protestantlik praktika)
    3) kodanlik abielu (võib olla ka laulatatud aga muud vahet ei pruugi olla)
    4)kooselu/elukaaslus/kooslus (sisuliselt võib toimida abielu sarnaselt aga riitust pole old ja pabereid allkirjastatud)Oluline kohtutele ja pankadele.
    5)Tsiviilpartnerlus (sooneutraalne, riituse ja allkirjadega; lapsendamisõigusega või mitte) väljendub leibkonnas ja ka ehk perekonnas.
    6) Igast muud peretüübid kes riitust ei vaja (vanaema, ema ja tütretütar koos elamas; lapsendamisõigusega või ilma)
    7) Uued ja seninägematud peretüübid mis loobuvad ka paarisuhtest (nt korvapllimeekond abiellub kujundujujate naiskonnaga vms. polk sõjaväes lapsenab endale “polgu poja või tütre” jms. )

    • 3 Margus 17.05.2010, 7:37

      7 liiki. Kas ma eksin, kui küsimus on ju abielu registreerimises, kes seda teeb. On selge, et alati jääb mingi tõenäosus, et on neid, kes ei tunnista homokooslust kasvõi nui lõhki, aga seadus on selle ette juba näinud. Selles mõttes, et kui asi on juba seaduseks vormistatud. Mis siis saab? Vaimulik ei ole nõus laulatama homoabilelu. Arusaadav. On ka selge, et väga suur on vastuseis kodanliku abilelu puhul, sest alati jääb tõenäosus, et inimene ei taha registreerida paari oma sisemiste tõekspidamiste tõttu. Ma ei usu, et piir läheb uskliku ja uskmatu vahel, pigem ma näen, et enamus eesti inimestest seisab vastu homoabielule. Mis võiks olla lahenduseks sellise vastuolu puhul? Ma pakun välja, et laulataja või siis abilelu registreerijal võiks olla õigus oma isiklike veendumuste tõttu lükata tagasi avaldused, mis temale vastukarva on. Võime ju küsida, mis õigusega ametnik seda teha tohiks, sest ta on ju riigi esinadaja. Aga samasugune riigi esindaja on ka politseinik, kellel on suisa moraalne kohustus lükata tagasi ettepanekud, mis ei lähe kokku eetiliste tõekspidamisega. Sellest saavad kõik aru. Ka sellest saavad inimesed aru, et ma ei pea võtma sampuseklaasi, kui minu sisemine veendumus ütleb, et ei ole vaja. Kuigi seda pannakse imeks, ometi ei tule haritud seltskonnas keegi ütlema: miks sa ei joo. See on vaba valik. Seetõttu ma pakun välja, et ainus loogiline lahendus võiks olla siin järgmine, et seadusesse kirjutatakse sisse sätted, mis annavad õiguse mitte keelduda isikliku veendumuse pärast, vaid mitte vastu võtta riitust, kui seda on nõus tegema inimene, kellel sisemine veendumus seda lubab ja teda ei häiri, et homod abilelluvad. Alati on neid, keda see ei häiri ja tõenäoliselt tekib sellest neile teenimise allikas, nagu näiteks notarid. Aga mitte ainult. Kes tahab, see pangu paari ja kes ei taha, sellel olgu õigus seda ka mitte teha. Sest mis õigusega inimest saab sundida tegema seda, mis tema isiksust ja veendumust solvab. Sel juhul on hundid söönud ja lambad terved. Kui me räägime õigusriigist, siis õigus valikuteks peab kehtima kõigi jaoks võrdselt. Kui me riik on enam õigusriik?


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s





%d bloggers like this: