Hävingumarker degradeeritud

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/tonu-lehtsaar-me-pole-orjarahvas.d?id=30950497

Uus abieluseadus sai just ümber kvalifitseeritud Õhtumaa hävingumarker-st paradigma vahetust märgistavaks markeriks. Mis samas ei välista ka seda et see siiski samas ka midagi enamat markeerib. Et siis uus artikkel õpetaja Lehtsaarelt. Saan aru ta murest ja jagan seda. Arvan et abielu võiks ja peaks jääma tähistama sedasama mida ta praegu tähistab, kahe erisoolise inimese seadustatud kooselu  nimelt. 

Ühest küljest arutledes ei ole see nüüd tõesti teab mis suur asi ja minu abielu see otseselt ei puudutaks ei üht ega teist pidi. Küll aga oleks see mulle solvav kui ma teaksin et minu abielu on nüüdsest mingi laiema konteksti järgselt sooneutraalne abielu. Ei taha sellist abielu ma. Ja ma saan aru ja sümpatiseerin nendega kes endid seetõttu ohustatuna ja samuti solvatuna tunnevad. Kindlasti on see rajajoon ja rajajoontel tulebki vastu hakata. Muidu on pärast hilja. Niikuinii võib hilja olla aga põhimõtte pärast tuleb vastu hakata ka siis kui midagi ei saavuta. See ei ole moraali kuklalask – ei see on süüme eutanaasia pigem. Ma pole suurem asi moralist ja üldiselt nood ei meeldi mulle aga siinkohal ja selles asjas olen ikka küll. Ja kui kunagi seda ja asjade sellist arengut kardeti siis korraks tundus peale Eu-sse astumist et sellised hirmud olid põhjendamatud. Nüüd siis selgub et ei olnud, lihtsalt aega läks kuni uus võim inimeste põhiväärtuste ümberkujundamiseni jõudis. Nüüd siis jõudis. Ja otse loomulikult nõutakse selgi korral et me seda ise teeksime. 

Moraalne kausaalsus väidab juba VT päevist peale seda et kui rahvas on isekas ja lõbujanuline siis ei saa ka tema käsi hästi käia. Selline arutlus seob kausaalse seosega seda mida muidu miski ei seo ega seoks. See oleks nagu mingi aluskausaalsus millele rajaneb kõik muu, näiteks või majanduslik hea käekäik. Soodoma ja Komorra suhtes ütleb VT et neil oli rikkus, leivaküllus ja muretu elu aga viletsa ja vaese kätt nad ei kinnitanud…. Muud ei oska ma väita.  Kas seal on seos või mitte, mina ei tea. Pühakirja järgi just nagu oleks. Samas tuleks sel juhul täpsemalt määratleda milline on see võimalik seos. “Viletsa ja vaese kätt sa ei kinnitanud”, väidab VT. Ühesõnaga ühiskond ei olnud solidaarne ega aidanud vaeseid. See tundub küll selge olema. Rikas saab ju vaid olla omaenda süüme arvelt ja seda muuseas ka eduteoloogias. Reedeses Aunaste saates ütles keegi proua et tema ei hääleta sellise inimkogu (riigikogu) poolt mis suudab ühel meelel olla vaid omaenda palka puudutavates küsimustes. Just. Ja muidu nii sõnakas Grääzin rääkis lõpus  mingist kannatava lapse/poisi kujust mis peaks saatma iga rahvaasemikku tema töös. Siinkohal tegi Grääzin siis konkreetselt kannatavast inimesest mingi süümet õhutava metafoori mida oleks oluline meeles pidada. Selle asemel et ta oleks seda poissi otseselt ja konkreetselt aidanud. Mis tundus küüniline.

Prof. religioosset või Pühakirjalist argumenti ei pruugi, küll aga Põhiseaduslikku. Ometi ei sedasta põhiseadus viimselt seda mida mõeldakse Eesti keele, kultuuri ja perekonna kaitse all. Olen nõus sellega et praeguses tähenduses tähistab perekond traditsioonilist, st. mehe ja naise vahelist abielu. Ja arvan koos temaga et nii see peaks jääma. Ühesõnaga asusin kritiseerima, nagu mul kombeks aga seekord ei olnudki mida. Sest prof ei seo otseselt ja kausaalselt rahva hävingut perekonna mõistega, ehk küll kaude ja tooni mõttes on see seos sealt välja loetav. Mis puudutab rahva tahte vastaselt tehtavaid otsuseid, siis olen selleski osas prof nõus. Olen lähedalt ja oma silmaga näinud seda kuidas poliitkorrektsuse nimel ollakse valmis demokraatlikke protseduure väänama ja inimeste tahtest vajadusel üle sõitma. Näiteks või siis kui piiskop Olssen nõudis metokirikus et naisvaimulike kandidaatide üle hääletamisel tehtaks vahet sealjuures kes on kandidaadi vastu lähtudes tema isikuomadustest ja kes lähtudes tema soost. Mis tuli välja kui suur absurditeater. Tee sa neil vahet, kui mulle ei meeldi inimese kime hääl et kas see on siis isiksuslik omadus või sooline. Oleks  nagu mõlemat.

Demokraatia kaitseb siinkohal kui ei midagi muud siis kogukonna õigust areneda ja muutuda sellises tempos nagu talle omane on. Sedastades hetkeseisu. Poliitkorrektorid tahaks aga meid kõrvupidi üldisesse tolerantsuse diktatuuri vedada mis pole midagi muud kui mingi nivelleeriv ja tasalülitav hierarhia. Kellele teeks see kahju kui abielu jääks selleks mis ta on ja muud vormid võtaks endale näiteks või tsiviilpartnerluse nime kanda. Kategooria säiliks aga lisanduks samas ka uus.

Konservatiivsus sõdib ju viimselt selle eest et see maailm säiliks võimalikult äratuntavana ka näiteks sajandi pärast ja kauemgi. Liberaalsus aga selle eest et praegune põlv saaks end oma kirevuses võimalikult vabalt väljendada. Siinkohal olen ma konservatiiv sest mul on lapsed. Ja ma arvan et sageli ongi just sinna “koer” maetud.  Konservatiivid püüdlevad jätkusuutlikkusele liberaalid aga eksperimenteerimisele millest ei ole veel teada kuidas see lõppema saab. Siinkohal on väga olulised ka rituaalid mis kinnistavad sotsiaalseid olemisviise. Seetõttu tulebki siinkohal ja just selle kupitsa juures vastu hakata. Saan aru ka homoseksuaalidest ja sellest et seksuaalsus on isiksust konstitueeriv element mida mitte keegi ei taha ära ega maha salata. Aga miks mitte nõuda siis tsiviilpartnerluslepingut ja teha seda vikerakaare värvides lippude lehvides. Miks nõuda endale õigust ronida ühte väiksesse ja suuremalt jaolt juba marginaalsesse kategooriasse, nimelt abiellu? Sellest ei saa ma aru.

Seega tuleb tunnistada et olen poolt. Antud juhul siis kitsamalt prof poolt ja temaga laias laastus nõus.

Advertisements

3 Responses to “Hävingumarker degradeeritud”


  1. 1 Oudekki 11.05.2010, 9:46

    Aga minu teada ongi homoseksuaalid nõudnud tsiviilpartnerlust… Mina, ateistina läheks siis ka kohe tsiviilpartnerluse teed ja minu poolest “abielu” võibki siis jätta puhtkiriklikuks toiminguks – et eristada kahe inimese lepet riigiga ja kahe inimese lepet jumalaga, et abielu oleks selgelt religiooni moraalist tingitu ja tsiviilpartnerlus parasjagu käibivast ühiskondlikust moraalist.

    Aga ma eile ühe teise asjaga seoses kiikasin EV seadusandlust ja leidsin, et mitmetes kohtades on “elukaaslane” võrdsustatud abikaasaga (kohtunik ei või olla otsustaja oma elukaaslase asjas, näiteks; vist ei saa ka kompensatsiooni küsida elukaaslase auto kasutamise eest, kuigi niisama sõbra puhul võib saada jne) – selles mõttes on muidugi adekvaatne perekonnaseadus nii ümber kirjutada, et rõhk oleks kooselul ja ühisel majandamisel. Perekond on ju ka lõpuks vanaema, ema ja tütar, sõltumata sellest, kas mõni neist on ka kellegagi abielus olnud, selles mõttes, ma ei pea oluliseks, et perekonnas tingimata oleksid erisoolised liikmed. Aga muidugi, tsiviilpartnerlus lahendaks ka selle, sest ka tsiviilpartnerlus looks perekonna.

    Aga nõus olen ma sellega, et nii põhimõttelise muutuse puhul tuleks küsida rahva arvamust. Pärast korralikku argumentide sõelumist, muidugi.

  2. 2 andrus 11.05.2010, 10:12

    Tänud asjaliku kommentaari eest.

  3. 3 andrus 11.05.2010, 10:14

    Siinkohal ma olen muuseas täiesti nõus. Arvan aga et kirik ei võta seda “kingitust” jätte abielu lihtsalt omale, riigilt vastu vaid sõdib ikkagi sellegi eest et ka üldine abielu senine definitsioon jääks kogu ühiskonnas kehtima.


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s





%d bloggers like this: