Pühad möödas – lunastus kestab!?

Mitte päris möödas veel aga eks see teine püha selline afterglow ole. Meego Remmelil oli kena artikkel Delfis, vähe sellest, väga hea artikkel oli tal. http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/article.php?id=30176095

Kommentaare ma lugema ei hakanud et mitte tuju rikkuda. Teadagi keda sealt suurtes kogustes leida on. Seal oli tsitaat  Schweitzerilt et Kristlus on maailma võimsamaid lunastusreligioone. Kindel see et on. Mida aga lunastuse all mõelda, see on minu jaoks küsimus? Nii et mida sa usud?  Ja ehk mitte üksnes minu jaoks. Tavaliselt mõeldakse lunastusest viisil mida mina nimetan, “suureks metafüüsiliseks rehkenduseks”, st asenduskannatuslikul viisil.

Jeesus suri mu patu eest et mina usu läbi ja tänulikkuses temasse ja tema poolt tehtusse elaks nüüdsest usuelu ning püüdleks paremale. Mis sellega ikka valesti, indiviidi tasandil võib see olla  funktsionaalne, st et see võib töötada ja sageli töötabki. Lihtsalt siin ma teeks selle paranduse mille Girard oma teooriaga on teinud. Nimelt üksikindiviidina uskumine ei pruugi aidata, siis kui on tegemist suurte kollektiivsete sildistamiste, viktimiseerimiste ja ohverdamistega. Vähe sellest, su üksikuskumine teeb su sageli kaasosaliseks milleski milles sa ehk päriselt ja tegelikult ei tahaks osaline olla. Ja selliseid ehk isegi vastutahtsi kaasosalisi on masendavalt palju. Umbes nii nagu Juudas ja Peetrus ja teisedki jüngrid olid vastutahtsi kaasosalised oma Meistri hukkamises, ehk küll keegi nende häädes motiivides vist eriti ei kahtle. Aga ristilööjatega jooksid nad kaasa sest mida salgamine muud ikka tähendab kui kaasajooksu ja kaasosalust. Just.

Ja ma ei läheks siin üleliia tehniliseks ega püüaks hambad ristis hakata eristama salgamist ja reetmist. Kuigi jah reetmine oleks nagu märksa (pro)aktiivsem sõna kui salgamine. Ja just täpselt samuti toimib inimkooslus ka tänapäeval ja täpselt samuti salatakse ja reedetakse ka tänapäeval.

Eelmise kirje sabas oli keegi härra kes palus mitte pahandada selle üle et tema püüab lepitada ja sünkroniseerida lunastustöö teoloogilist külge. Mul ei ole seda ülesannet. “Rääkige Jeesuse inimlikkusest”, Jumal ei vaja advokaati. Ma püüdsin vaid seda öelda et meie mõistus on suurest Jumala aitamisest ja teoloogiast rikutud ja me ei näe ega tahagi enam näha tavalist ülekohtu all kannatavat inimest, Jeesust. Mõni ime siis et me ei tunne ära ka tavalist kannatavat inimest mitte Jeesuses või lihtsalt inimestes enda ümber. Me ei näe enam ka seda Jeesust kes kannatas inimkogukondi nii sageli vaat et lausa paratamatult väisava ohverdusliku instinkti all. Vähe sellest, me ei näe enam inimest, Jeesust, kes kannatas usulise viktimiseerimise ja ohverdamise all. Sest meie pilt ohvrist peab sisaldama altarit ja nuga ja looma.

Ja me ei näe enam inimest juhul kui neid kohustuslikke elemente ei  ole. Nõndasama ei tunne me tänapäeval ära ka inimest kes kannatab usulise kogukondliku lintshimise all. Ja käitume täpselt samuti nagu Jeesuse jüngrid toona. Kes reedab ja kes salgab, kes vaikselt palvetab, olles aga siiski kaasosaline sest tas ei ole kodanikujulgust survatu kaitseks välja astuda. Ja kes end nõnda, vaikselt palvetades ise ikkagi viimaks kaasosaliseks teeb. See on ka mu ainus kriitika Remmeli artikli suhtes.  Need toredad ja kirkad usumemmed keda mul on ka erakordne eesõigus tunda ja teada on paraku reeglina kaasajooksikud sageli. Kaasajooksikud lipsustatud isandatega kelle meeldib presiidiumites istuda ja nii sageli teiste inimeste üle otsustada.

Sest nad usuvad liiast oma usukogukonda ja mitte küllalt Jeesust kui usulise ülekohtu all kannatavat inimest. Ja vahetavad pooli need inimesed. Üks astub ükskord kannataja eest välja aga millaski astub ta teiste rivvi siiski tagasi ja teeb ka reeglina vastava avalduse. Ja aitab usukogukonnal sind sildistada. Õnneks on praegusel ajal usukogukonna võimalused kogukondlikku kurja teha väga piiratud ja teha saavad nad seda vaid omaenda kogukonna liikmetele, mitte aga ühiskonnas laiemalt. Aga ei maksa silmi sulgeda. Tavaliselt on konservatiivsed usklikud ka täna näiteks surmanuhtluse poolt, olles teatud juhtudel nõus ja valmis Jumalat siin maa peal mängima. Ja toimima täiesti ebaloogiliselt ja Mäejutluse vaimuga vastuolus. Kui ei usu siis lugege või piiskop Wilberforce võimsaid kõnesid 19 sajandil selle õigustuseks et tuleb ja tulebki peksa seni kuni kondid paistavad. Kui ikka õige asja eest siis tuleb. Ja kui ei tule ega siis pole vast ka su asi õige.

Nõnda siis lunastus. Lunastus mis ei kätke endas Jeesuse nägemist, kes kannatas lintsimishimulise usulise rahvahulga käes on ohtlik. Ja muuseas õige asja nimel tehti ju seda talle ja enamik kogukondi on täna täpselt samasugused. Ja kas nad siis toona ei arvanud et neil õigus oleks. Loomulikult arvasid. Metafüüsilise rahkenduse lunastus on seega väga ohtlik. Sest see teeb meid pimedaks inimeste, pärisinimeste kannatuse suhtes. Ehk näeme me neid, päris- ja tavainimesi  siis parimal juhul ehk väljaspool usukogukonda aga mitte selle sees. Sest sees toimib ju kogukond mis on veel kordades õigem kui väline. Metafüüsilise rehkenduse lunastus mõistab meid kordama sedasama misläbi Jeesus risti löödi. Teeb meid sellesama vägivalla legitiimseks pärijaks misläbi Jeesus risti löödi. Ja milline tubli toetus ja jah sõna kaasa sellele veel ka traditsiooni poolt. Kahe aastatuhande pikkune survamine ja tapmine on väärikas traditsioon millega annab küll ja küll õigustada näiteks või naispastorite halvustamist ja kiusamist ülemkarjase vaikival nõusolekul. 

Esimesed neli sajandit tuleks siiski maha rehkendada. See metafüüsiline asenduskannatuslik lunastus ei tee meid aga sellesama vägivalla vastu võitlejaks misläbi Jeesus risti löödi. Ja siis kaasa me löömegi, kas siis aktiivsete nimismeeste, muidu reeturite või vähemalt salgajatena. Me ei pea ju otse ise varrast keerutama ega inimest tõrvas ja sulgedes…. Aga me ei näe enam mehhanismi mis paneb meid samuti toimima.

Nõnda siis postuleeriks ma asenduskannatuse asemele solidaarsuskannatusliku lunastuse. Kus me ei näe enam lunastust kui Jumalikku trikki misläbi ülestõusmise möönab ja teisalt ka õigeks mõistab kõik reetmised, salgamised ja kaasajooksmised. Sest teoloogiline lunastus on ühekordne ja eriline tegu inimkonna ajaloos, nii ühekordne ja eriline et kõik võib samamoodi edasi minna. Ja paradigmat ei tule vahetada.

Sest viimaks võidab Jumal ju niikuinii ja kõik saavad veel mitu uut võimalust nagu said ka Peetrus jt . Juudas, tema vaeseke vaid ei suutnud oma andeksandi ära uskuda.

Näe aga Jeesust ennekõike kui kogukondliku usulise vägivalla all kannatavat inimest. Näe teda sellena kes ta oli. Ja siis ei olegi see järsku enam nii eriline. Teisalt on aga veelgi erilisem. See et me tapame või Jumala enda kui me vaid ta kätte saame. Ja ei näe ikkagi seda millised me ise oleme. Tänaseni ei näe. Ehk on hoopis see lunastus et hakkame nägema?

Näe Jeesust kui eeskuju inimesest kes täieliku vägivallatuse tõttu, sellesse uskumise ja selle praktiseerimise tõttu tapetakse võimuparanoiliste juutide ja Roomlaste koostöös, kes muidu on vaenlased. Aga Jeesus ühendab nad ja teeb Heroodese ja Pilaatuse sõbruks sest ohvri poole asumist ei talu ükski võimustruktuur. Näe seda skeemi misläbi Ta, Jeesus, tapeti ja tunne see ära ka täna igalpool enda ümber. Siis ehk oled sa saanud lunastatud või siis ehk saad sa lunastatud. Ja siis pead sa ka valima et kellega sa oled, kas oled sa siis kogukondliku lintsimisega kaasajooksja või on sus julgust asuda ohvri poolele. Ja otse loomulikult ei ole ohver kunagi süütu. Ohvril on reeglina silt juba kas kaelas või risti peal. Enda temaga samastamise tähendab aga just nimelt seda et seesama silt laieneb koheselt ka sulle endale ja sa saad osa tema süüst. Mis praktikas tähendab sedagi et sind võidakse kohe sealsamas ka sama karistusega karistada. Tähendab seda et sa ei pruugi puhaste paberitega ja puhaste kätega pääseda. Ja tõenäoliselt ei pääsegi. Mingem siis nüüd ühes temaga väljapoole leeri ja kandkem tema teotust.

Klassikaline lunastus teeb Jeesue kannatusest ühekordse ja erilise ja ainulaadse ja asendusliku. Nii et ta teod ja temaga tehtav muutub meie jaoks nii eriliseks et me ei tunne seda skeemi ja kogukondlikku instinkti enam igapäevaelus enda ümber ära. Ja oleme seega mõistetud kaasa jooksma analoogsete stseenide puhul nendesamade variseridega keda me muidu ehk ise kantslitest sarjame.

Liiatigi veel Ülestõusmine. Ikkagi andis Jumal Jeesusele võidu. Isegi kui me valesti teeme või läheb siis samuti nagu Jeesusega tehti, parandab Jumal vead. Seega võime me mõelda nii nagu üks piiskop kord ütles, “lööge kõik maha küll Jumal omad ära tunneb”. St et kui me ka midagi valesti teeme siis Jumal parandab ka selle. Lööme Jeesuse näiteks risti. Või muidu kiibitseme kaasa. See õpetus läheb minu jaoks kusagilt maalt koletuslikuks kätte. Ülestõusmine on ehk aga pigemini see ohvri hääl ja seda muidugi laiemalt ja metafoorselt, mida ei õnnestu ega õnnestugi enam mitte kunagi vaikima sundida sest Jumal ise on ohvriga samastunud ja samastub jätkuvalt. Ka nende ohvritega keda need metafüüsilise rehkenduse usulised tänaselgi päeval ohverdavad? Aga jah me ei tunne ju seda ära sest altarit ei ole ja nuga ja looma…………..

Solidaarsuskannatuslik lunastus näeks siis kõigepealt seda kogukondlikku mehhanismi misläbi Jeesus hukati. Ja näeks seda ka täna, inimkogukondades enda ümber ja .. ei läheks kaasa vaid samastuks pigem ohvriga. Ülestõusmise üks tähendus on kindlasti see et peale Jumala ohverdamist ei saa ohvri häält enam iial vaikima sundida. See tõuseb taas.

Mul on aga ilmne kommunikatsiooniprobleem. Aga mis tost eks ma piiksu edasi. Eesti inimene mõtleb ju võimuhierarhiliselt. Et kes ta selline on et ta üldse mõtleb. Ja siis läheb sildi otsimiseks. Ja pole seda raske leida.

http://www.uibk.ac.at/theol/cover/

Advertisements

5 Responses to “Pühad möödas – lunastus kestab!?”


  1. 1 Aare Luup 5.04.2010, 8:31

    Kallis Andrus!

    Paljuski Teie poolt toodud mõtetega nõus. Jeesuse nägemine ohvriloomana, keda mul tarvis läheb, kuna olen patune, on kindlasti inimese jumalapilti moonutav ja kitsendav ja primitiviseeriv. Sellest peaksime hoiduma kogedes iga päev Jeesuse kui sõbra abi, armastust ja hoolt meie vastu.

    Samas ei saa ma olla ka kõigi Teie mõtetega päri:

    “Nõnda siis postuleeriks ma asenduskannatuse asemele solidaarsuskannatusliku lunastuse.”

    “Solidaarsus” on sõna, mida on masu ajal hakatud üksjagu tarvitama. On öeldud, et rikkamad ning ilusamad peaksid raskel ajal olema “solidaarsed” vaesematega ning näidatakse ära ka õilsaid viise, kuidas see võiks välja näha.

    Samas- tegelik praktika näitab, et igal pool maailmas ostavad ministrid ikka uusi kalleid luksusautosid, samal ajal kui nad oma ministeeriumis kärbivad üksikema palka, kes kolme last peab üles kasvatama.

    “Solidaarsus” interneti otsingumootoris seostub peaaegu ainuliselt ühe Poola kunagise töölisliikumisega. (Proovisin järele ükskord).

    Selle tulemusena on meil lihtsam möelda niimoodi: solidaarsust pole olemas. Empiirilises maailmas me teda ei leia. Tegemist on lihtsalt ühe kummalise neologismiga. Seda mõistet pole mõtet üldse kasutada, sest on olemas palju täpsemaid sõnu.

    “Solidaarsuse” asemel oleks meil tõepoolest ehk kainem rääkida “ühistest huvidest”.

    “Näe Jeesust kui eeskuju inimesest kes täieliku vägivallatuse tõttu,”
    Jeesus ei olnud jah füüsiliselt vägivaldne. Ja see on ka kõik. Tema sõnelused- kõnelused variseridega on tihti täis verbaalset vägivalda. (Mis järelikult ei ole halb, vaid mõeldud jumalariigi huvide kehtestamiseks vastaliste suhtes.)

    Tema õpetus jumalariigist, mis põhineb armastusel, vastandina roomlaste- juutide võimukultusele; on selgelt revolutsiooniline. (Revolutsioon tähendab vägivaldset riigipööret.) Jeesus pidi uskuma jumalriiki, mida Ta kuulutas ning tahtma selle tulekut. Seega oli ta SEESMISES mõttes vana korda täielikult eitav ning revolutsiooniline.

    Sama kehtib paljude Tema õpetuste kohta. Näiteks õpetus, et üks mees ja üks naine kuuluvad kokku, sest loomise algul oli see nii mõeldud.
    Ühiskonnas, kus polügaamia oli väga tavaline, oli selline doktriin selgelt väljakutsuv ning revolutsiooniline. (Loe: eituse läbi olemasolevat paradigmat kukutav- vägivaldne.)

    Jeesus ei tegelenud kunagi enesepettusega, mõeldes, et Ta vägivaldne pole. Ta ütles, et on tulnud tooma mõõka, mitte rahu ja seda vajadusel isegi lähisugulaste vahele.

    Vägivalla eitamine võib viia psüühikas ohtlikult neurootilise olukorrani. Hakkame enda huve maha salgama ning ei julge seista enda, lähedaste ja meie vastutada olevate inimesete huvide eest, muutudes “jalamatiks”. Nii saab sool tuimaks ning “visatakse välja”.
    Samuti loob neurootiline olukord psüühikas seisundi, kus hakkame (seesmiselt või väliselt) hirmsasti põhjama neid, kes vägivalda kasutavad. Me saame täis otse vägivaldset viha nende vastu, sest see on ainuke väljund, mida sellel alal enesele lubame.
    Nii võib järjest süveneda olukord, kus näeme pindu teise silmas, kuid eirame palki enese silmas.

    Psüühiline tervis läheb silmakirjatsemise tõttu käest ära ning kaotame Jumala rahu.

    “Ülestõusmine on ehk aga pigemini see ohvri hääl ja seda muidugi laiemalt ja metafoorselt, mida ei õnnestu ega õnnestugi enam mitte kunagi vaikima sundida sest Jumal ise on ohvriga samastunud ja samastub jätkuvalt. Ka nende ohvritega keda need metafüüsilise rehkenduse usulised tänasel päeval ohverdavad.”

    Derrida ütleks siinkohal, et Teie mõttekäik ei pea dekonstruktsioonile vastu 🙂

    Te üritate teisendada ohvri mõistet, kuid Teie mõttekäik ei saa samas “ohvri” mõisteta läbi rajanedes sellel ja olles sellest olulisel määral sõltuv.

    Seega: ohvri kujund on teatavas mõttes siiski vajalik ning vältimatu?

  2. 2 andrus 5.04.2010, 8:37

    No pole viga, “kes tõe seest on see kuuleb mu häält!”

    😉

  3. 3 Padre Paul 5.04.2010, 13:13

    Armas Andrus, welcome to the Church: Ülestõusmispüha kestab 50 päeva.

  4. 5 Padre Paul 5.04.2010, 17:47

    No ega ta paastuajast (46 päeva) lühem ei saa olla …


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s





%d bloggers like this: