Moraalsest alla- ja pealekäimisest

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/tonu-lehtsaar-moraalse-allakaigu-anatoomia.d?id=29852469

Kõigepealt siis reveraanssid professorile. Ta lihtsalt mõtleb sageli sarnastest asjadest nagu mina ega ma muidu ei reageeriks. Tema saab üllitada mina olen aga hetkel takistatud. 

See on nüüd otsene reaktsioon professor Lehtsaare artiklile. Moraalne allakäik paneb alati küsima selle kunagise “kuldaja järele” mille suhtes alla käiakse. Paneb ennekõik küsima selle järele kas see üldse ja ülepea oli kuldaeg või on ta selliseks teisenenud ainuüksi meie nostalgilistes päädes kes me oma nooruspõlve turvalisi triibulisi taga igatseme ja oleme veel tagantjärgi uhkedki selle üle et me “õige asja” eest saime. Vanemas eas meid enam mõisatallis ei piitsutata ehkki on siililegi selge et sedagi tehti ennekõike ikkagi moraalsetel kaalutlusetel. Saksa mõisahärrad Spocki lugenud ei olnud ja idee talupoegade vabakasvatusest neile ei meeldinud. Nii jäigi ainsaks valikuks talupoja suhtes sageli see kas seljasaun oli soolane või mage ja palju neid hoope siis ikkagi jagada tuli. Needki otsused ei olnud aga tema teha.

Siia otsa tahaks aga küsida et kas see mõisatalli aeg ongi nüüd see aeg mille suhtes me oleme degradeerunud? Kui ei, siis ikkagi millise aja suhtes? Ja kui me sest ajast päriselt ei tea, kust võime me siis sedagi teada et seal midagi moraalselt kadestamisväärset leida oli. Ehk oligi vaid karmus ja julmus ja ei muud. Mina kaldun pigem niimoodi arvama. Moraalse allakäigu jutlustajad meenutavad mulle paraku Venemaal ja mujalgi noid kes “kõva kätt” taga igatsevad. See on ohtlik mõtteviis mis igatseb moraalset kõva kätt ja mis on end ajaloos korduvalt on näidanud ennekõike selle läbi et meeleldi on erinevate diktatuuridega kaasa mindud. Mõelgem siinkohal või Pinochet-le või varasemast ajast Francole.  

Kõik õpetused igavesest ja ajatust heast ja kurjast lagunevad aga lähemal vaatlusel nagu sellekevadine sõre lumi. Me võime küll puht teoreetiliselt eeldada ajatut head ja kurja kui me aga mööname oma päädes progressi või vähemasti muutuse ja teisenemise võimalust siis kuidas peaks me hää ja kuri nood teisenemised siin sotsiaalses maailmas ajatuna  üle elama? Üsnagi lootusetu ülesanne. Me ei saa eeldada et on üks ühiskonnaelu aspekt/moraalne mis on ajatu ja igavene. Kui me seda aga ometi eeldame, mille suhtes oleme me siis erinevad või paremad taliibidest kes Buda kujud Afganistanis õhku lasid? 

Antud artikkel kordab minu jaoks teoloog Francis Schaefferi väidet kelle jaoks Õhtumaa allakäik algas peale punktist kus kadus ära klassikaline tees ja antitees hea ja kurja suhtes. Teisisõnu teisenes sünteesiks. Seda meeleheite joont/line of despair käis siis Schaeffer erinevatelt kultuurialadelt otsimas ja markeerimas. Heroiline aga samas ka naeruväärne ja mõttetu ettevõtmine. Ilmselt aga vajavad moralistid selliseid ettevõtmisi selleks et oma süümet rahustada ja kahtlemata siirast südamevalu vähendada.

Mina nimetaksin sellist nutulaulu, mis endas agressiivsuse seemneid peidab, vastandina moraalsele alla käimisele – moraalseks pealekäimiseks. Kristlastena peaks me aga Kristust kuulutama, mitte moraali. Armust saab õndsaks… usu läbi kui ma õieti mäletan.

Teisisõnu on aga tegemist populistliku demagoogiaga ja hüüetega – perekond on hädaohus -aidakee. Sellele on aga alternatiive. Üheks paremaks on loobumine inimeste kategoriseerimisest moraaliskaalal ja näiteks või — nende armastama hakkamine. Lihtne aga tõhus. Kui aga üldse ilma sildistamata ei saa, siis võiks selleski osas Jeesuse jälgedes käia kes üksnes teiste sildistajaid sildistas.    

“Kui kõik on suhteline ja meelevaldne, siis ei saa allakäigust rääkida. ”

Siinkohal vääriks lahtirääkimist just nimelt termin suhteline. Miks mitte suhtestatud. Vähemasti moraalsest taagast vaba termin liiatigi kandmas kenasti uut holistlikku… ja miks mitte kasvõi “võrgustikulist” sisu.

“Moraalse allakäigu hindamiseks on vaja mingit pidepunkti. Selleks võib olla näiteks oma minevik. Võime võrrelda suhtumist abieluvälistesse seksuaalsuhetesse täna ja kakskümmend aastat tagasi.”

Aga miks täna 20 a tagasi? Miks mitte minna kohe Torquemada ja autodafeede juurde. Miks mitte kohe keskaega kui vaene meestalupoeg laudas omaette toimetamisest väsind olles õhkas ja tänas jumalat teisipäeva eest. Siis vahel harva … kirik lubas…. Sisu selle ajaga enam-vähem sama aga kontrastid suuremad. 

“Allakäigu kirjeldamisel võime ennast võrrelda ka mõne teise kultuuriga. Näiteks kõrvutada moslemite arusaamist perekonnast ja postkristlike eurooplaste suhtumist perekonda.”

See on nice twist nagu öeldakse. Siinkohal sobivad moslemid meile eeskuju andma küll. Kui vaadata  Aidsi leviku kaarti Aafrikas siis on seal korrelatsioon Islami vähema leviku ja kristluse ning kordades suurema leviku vahel täiesti olemas. Vabadus on kallis – on siinkohal minu jaoks ainsaks tõdemuseks. Nii kallis et paljude jaoks maksab see elu. Oleksid nad aga õnnelikumad kui neil seda valesti valimise võimalust polekski olnud? Ei tea, ehk oleksidki. Moslemid sobivad aga ühest küljest hästi eeskujuks, teisalt aga hirmutamiseks võtmes – vaadake mis teist/meist saab kui me kiiresti oma traditsiooniliste väärtuste juurde ei naase ehk teisisõnu ise samasugusteks (natuke leebemateks) ei muutu.

 “Allakäiku võib hinnata ka mingist moraalsest standardist lähtudes. Näiteks võime küsida, kuivõrd Euroopas kehtivad veel Piibli kümme käsku või kuidas mingis riigis austatakse inimõigusi. ”

Milline on otsene korrelatsioon kümne käsu ja inimõiguste vahel? Kas ei ole VT tulvil 10 käsuliste inimeste poolt teiste kividega surnuks viskamiste näidetest?

“Moraalse allakäigu üheks tunnuseks ongi minu arvates see, et puudub ühtne arusaam heast ja kurjast, õigest ja valest. Selle tõttu võivad olla konkreetsed nähtused ühe jaoks allakäik ja teise jaoks progress. Kõik, kes püüavad sõnastada oma selgepiirilisi põhimõtteid, otsida kindlat ja samas tegelikku mõõtealust, on justkui tõe vaenlased.” –

Nad ei ole seda senikaua kuni nad ise sallimatud ei ole ning möönavad teiste analoogselt selgete tõdede võimalust ja olemasolu. Kuna aga suletud identiteediga inimkooslustel on omadus viktimiseerimiseks ja ohverdamiseks siis mingis mõttes on nad kindlasti ka tolerantsi ja sallivuse vaenlasteks.  Aga seni kuni nad ei püüdle oma põhimõtetega teiste üle otsustamisele, pole hullu.

 “Näiteks mõni aeg tagasi oleks olnud mõeldamatu, et ülikooli õppejõud mängib homopornofimi peaosas. Eesti üks säravamaid intellektuaale Linnar Priimägi võib endale seda lubada ja midagi ei juhtu. Tallinna linnapeale või TLÜ rektorile me täna pornostseene ei lubaks, homme võib-olla küll.”

Näide on hea aga vast on siin  tegemist pigemini inimese eri elualade diferentseerimisega kui millegi muuga. Pornofilmis esinemine ei kahjusta ilmselt hr Priimägi proffesionaalseid võimeid. Mina ei kipuks temaga Goethe üle väitlema hoolimata sellest mida ja kellega ta voodis teeb.  Siia aga ongi minu arvates koer maetud. Nimelt soovivad nn moralistid just nimelt seda et moraalne pale määraks ka kõik muud omadused inimese juures ning kätkeks muuseas ka hinnangut inimese võimetele. Et kellassepa või lennukipiloodi, saati siis õppejõud Priimäe üle, otsustataks selle järgi mida ja kellega ta oma magamistoas teeb. Ja et otsustajad oleksid – just nimelt needsamad kes praegugi otsustama püüdlevad või kaeblevad selle üle et nad seda teha ei saa.

 Ja olemegi tagasi Piibli päevades ja ehedas variserluses. Kas see ongi nüüd see kuldaeg mida taga nutta? Kristlastana peaksime me endid siinkohal siiski mitte variseridega samastama vaid selle ühega kelle üle see kamp otsuseid langetas – Jeesusega.  Mulle tundub et allakäigu apologeedid soovivad just seda et sellist inimese elualade differentsi ei oleks ega toimuks ja saaks vabalt sildistada ning inimesi nende moraalse kõlblikkuse alusel moraalsetesse hierahiatesse säädida. 

“Moraalne allakäik on mingist hetkest justkui pidurdamatu. Inimloomuses on kombata piire, ka moraalseid. Üha lodevam tundub olevat üha normaalsem. Paljude jaoks on see progress.”

 Siinkohal ei sooviks ma selle lodevuse seljas siiski ülearu kaugele sõita. Progress on kindlasti paljude jaoks mistahes piiride proovimine. Seda enam kui need piirid ei kasva seestspoolt välja vaid on välise autoriteediga kehtestatud ja peale surutud. Siis võib vabanemise tunne küll suur olla. Ja see on sarnane nii maadeavastamises kui ka moraalis. Paraku läks Piibliloo järgi piiride proovimiseks juba Eedenis ja seda protsessi tagasi keerata ei anna. Ja kui annakski siis kuhu tagasi? Inimese vabadusel on teadupärast oma hind ja selleks on vabadus ka valesti valida. Kas te tõesti tahaks seda vabadust inimestelt ära võtta? Teisalt nagu alguses öeldud, piirid teisenevad ja muutuvad ja kaovad. Kas see on siis ideaal et moraali valvekoerad tsenseerivad ja otsustavad teiste eest? Piibli sõnul ei tunne inimesed muud – kui lihale ajet andvat vabadust.

“Perekond on Eesti põhiseaduses suhteliselt selgepiiriline mõiste, mida riik on lubanud kaitsta. Samas me ei tea täna, mis on perekond?”

Põhiseaduses on lubatud kaitsta ka keelt ja kultuuri. Neist keel on selgepiirilisem mõiste kultuur aga üldse mitte. Ometi teiseneb ja muutub ka keel. Seega sõdib Põhiseadus mitte ajatute vaid lihtsalt suhteliselt aeglaselt muutuvate üldväärtuste eest. Seda näeme ju tänagi vaadates kasvõi nn keskerakondlikku “kultuuri”. Perekonda kaitseb aga iga isa sest see on tema domain. Siinkohal olen ma professoriga täiesti nõus ja arvan et teised sõnad ja terminid võiksid tähistada teisi ja muidu kooseluvorme. 

“Teadmine, et partneri pühendumus, mis kuulub täna vaid mulle, võib homme olla kellegi teise päralt, ei loo turvatunnet. ”

Ega turvatunnet loonud ka vanemate poolt pealesurutud abielu või küsigem siis pigem et millist turvatunnet see siis ikkagi lõi? Et abielu küll püsis ja isegi siis kui üks teise surnuks peksis? Sest teine ei saanudki ju kuhugile ära minna.

 “Kindlasti vajame kõlbelisi eeskujusid, laitmatu renomeega silmapaistvaid isiksusi. Meil veel mõned on, kellest elu ja ajakirjandus pole jagu saanud.”

Laitmatu renomee tähendab siis neid kellest ajakirjandus pole “jagu saanud”? Hmm. Pigem ehk ikka süüdimõistetud kurjategijaga peaksid kristlased endid samastama, sest keda muud Kristus oli? Täiesti vale soov on olla ajakirjandusest sõltuv ja mitte lasta ajakirjandusel end ära võita.

“Sobiksid ka lihtsate väärikate inimeste lihtsad lood, kasvõi selleks, et näidata, et kõlbeline elu on jätkuvalt võimalik.”

See kõik on ju juba olnud. Oli Zoja Kosmodemjanskaja ja oli lööktööline Stahhaanov.

 “Moraalsete väärtuste taasleidmine ei toimu kunagi iseenesest. Pigem on vaja sotsiaalset vapustust.Keegi peab tõe nimel surema, vabadus peab võetama, eksistents peab ohtu sattuma — ehk siis.” 

Siinkohal on maskid langenud ja kui mitte varem siis siinkohal tuleb ka öelda STOPP. Moralist on jõudnud oma mõtlemisega tupikusse ja igatseb sotsiaalseid mullistusi ja häda selleks et ehk siis hakatakse seda taas väärtustama seda mis talle kallis on. Ja on valmis ohverdama selleks nii ennast kui teisi. Eelistatavalt muidugi teisi. Ja siinkohal meenuvad mulle taas Girard’i sõnad et ohverdamisele kalduvad kõik suletud identiteediga inimkooslused.

See on mõtteviis – mida ma veel mõned aastad tagasi osalt jagasin. Aga mitte enam. Mitte enam peale seda kogemust mis mul endal oli. Kogemust kui julm, hoolimatu ja ohverdav on moralistlik inimkooslus. Ma arvan et kristlased ei peaks tundma halba süümet kõige selle hea pärast mida tänane ühiskond endas kätkeb. Ega laskma mingit süümekat endale ka kellegi teise poolt peale suruda. On täitsa tore oikumeeni perve pääl istuda ja jalgu kõigutada. Vähemasti ei ole igav. Midagi muud ju ei sünni kui moraali privatiseerimine. Seda suurem iga inimese vastutus kui muidugi üldse enam kedagi on kelle eest ja suhtes vastutust tunda? Kella tagasi keerata ei saa ega anna enam muidu kui indiviidi vabaduste piiramise arvelt.

See – mida halvem seda parem – on aga sektantlik mõtteviis . Just selline halbtus on olnud läbi aegade kõikide revolutsionääride unistuseks.  Selline mõtteviis on aga kuritegelik sest selles peituvad ühest küljest käegalöömise ja teisalt kurjale takkakiitmise seemned. 

Õnneks on üks võimalus veel, mitte moraliseerida vaid ARMASTADA. Jah õige – mitte pattu vaid patust.  Jah õige – armastada neid keda moralistid endi seast välja arvavad ja ajavad. Ja sildistada sildistajaid. Mitte neid kes pätid on, vaid neid kes pätile pätt ütlevad ja päti taga enam inimest ei näe. Küsisin hiljuti ühe inimese käest, mida ta siis teeks kui ta poeg homoks osutuks. Vastu hambaid annaksin, ütles ta. Ja edasi… küsisin ma. Kaugemale polnud ta aga ilmselt mõelnud.

Oh jah aga mis nad siis ise tulevad minu sotsiaalsetel närvilõpmetel talluma.

 
Advertisements

2 Responses to “Moraalsest alla- ja pealekäimisest”


  1. 1 jahutaja 19.03.2010, 23:23

    Sinu tõstatatud küsimused on väga head. Lisaksin veel üldinimlikult ühise arusaama (keele) kadumise.
    Aga üldse väga raske on vahet teha, mis põhjus, mis tagajärg (nagu Lehtsaar tegi). Natike kergekäeliselt. Samas- kui sellist artiklit poleks olnud, poleks olnud ka väitlust jne jne. Kusjuures, erinevalt mõttekaaslastest, mulle see artikkel täitsa meeldis, tema käitumispsühholoogia raamatu põhjal oleks võinud ka hullemini minna :-)(vabandan liigse ülbuse pärast diletandi suust). Väga oskuslikult näidetega copy-paste tehtud. Selles mõttes, et ühest kontekstist lõigatud ja teise kohta kleebitud:-)

    Selles mõttes, Andrus, on Lehtsaare viimane lõik ju õige-poleks närvilõpmetel tallamist, poleks sisselõikavaid seisukohti, siis poleks ju ka hingest tulevaid blogisissekandeid. Mida paganat sellest, mis kõigile niigi selge ja ühiselt ühtemoodi arusaadav, ikka kirjutada.
    Lotmani järgi (maakeelde tõlgituna)- kommunikatsiooniks ikka enne kerget torget vaja tunda

  2. 2 andrus 20.03.2010, 7:54

    Keelt küll näidatakse veel aga sellest ei saada enam aru. Tõsi ta on. Kena et kommid.Einstein oli vist viimane kelle keelt veel mõisteti.


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s





%d bloggers like this: