Saigi nagu öeldud

Selline tunne on viimastel päevadel. Ja eks ole ütlejaidki küllaga, süle ja süllaga. Ja mida mul üldse öelda on? Kas oli üldse midagi öelda? Hetkeks tundus et oli, nüüd pole nagu enam kindel. Eks ole öeldud ka? Et mis on tõde? Õpilastele ütleks et – usaldage haistmismeelt. Ega muud olegi. Ega see nüüd tähenda et midagi enam ei ütle. Ikka ütlen.

Et Pitcairn siis. Sellest tuleks teha näidend ja film vms. Ma ei teagi kohe misasi. Milline tore väike sotsiaallabor ja maailmaloomise taasläbimängimise koht ja millise kena alguse ja toreda lõpuga pealegi. Pitcairn kui suure sugupoolte sõja lahingutanner. Kuidas naised sinna viidi? Kõik oli vastutahtsi. Siis avastas kultuuriheeros alkoholi pruulimise ja nagu tubli leiutaja muiste hüppas deliiriumis kuristikku. Mis tõendab veelkord et hea alkohol oli. Ja kuis naised tahtsid oma exodust teha aga parv põhja läks. Naisi et tapetud, küll aga peksti ja ähvardati. Mehi aga tapeti. Ja Tahiiti kultuurist võeti põhimõttena üle vaid see et naisi alates 12-ndast eluaastast meeste poolt pruukima hakati. Vaid see mis sobis. Ja vahepeal pöördusid kõik adventismi aga see tundub et naistepruukimist ei mõjustanud. Imeline koht ja nii palju tegevusi ja teemaid et silme eest kirjuks läheb.

Võrratu koht kus maailma loomist filmida näiteks.

Aga see Juice laulu päälkiri on kena suomeksi; Ei elämästa hengissä selviä – elust elavana ei pääse. Ja muud blaseerunud tõdemused ikka hääd üle korrata – Elu on raske – võrreldes millega; Jah elu on kallis aga endiselt populaarne. Ja aitab kah vist ühe korraga. Küll et üks peale sööki alla neelata. Veega.

Ikka paremad kui nood tavalised: Olgu või et religioossed:

No juu see siis ikka millekski hea on..

Kes teab kuidas muidu oleks läinud

Me ei tea millest me hoitud oleme

Ju see siis oli nii määratud (seatud)

Ju ta pidigi siis niimoodi minema

Saatuse vastu ei saa

+ veel printsiibitõdemused:

Inimene lõikab mida ta külvab

jms. aga need on blaseerunud ära juba.

Ja piltide ületegemine on endiselt populaarne. Iga aeg tõlgendab eelnevaid uuesti. Selleks peabki olema kuldaeg mille külge ei juleta  minna. Copypaste kultuur on see. Kõike tehakse aktiivseks ja kopeeritakse ja tõlgendatakse siis ümber ehk uuesti et tehakse üle n.ö. Kui vaid viitsitakse ja vaevutakse. Poeet lubas üle teha – ütles et võite minu tehtud pilte üle teha, ise teate ju missuguseid. Olengi ise tead.

Enesehinnagu ostsillograaf aga võngub omasoodu ja reageerib ikka teiste inimeste uudishimule ja räigustele. Morda kirpitshjom i vperjom on ideaal mis püüdmatu. Ilmselt on emad oma “kas sul häbi ei ole” -ga juba lootusetult meid ära rikkunud. Sellega et sa ei reageeri mitte välistele koodeksitele vaid inimestele  kes su ümber on. Mina muutun üha sotsiopaatilisemaks. Aga ikka on nad siin ja arvavad ja ütlevad. Midagi saab läbi ja midagi algab. Hea tunne justkui olekski vabadus – aga resurssid jooksevad tühjaks ja nafta saab otsa.

Sest ega meil armastusepõhist suhtumist ju ligimesse reeglina pole. Hea kui sa pisut uudishimugi suudad äratada. Sedagi selles võtmes et mis himude rivaliteedis sa sekka võiks lüüa? Et mis mees sa oled või nagu Pearu ütles et mis su tere ka maksab könn? Rikas tervitus oli tal. Ja kui selgub et eriti mitte üheski rivaliteedis pole sust enam eriti tegijat siis on uudishimu surnd. Ütlesin ühele vennale hiljuti et ära karda ma ei ole sulle ohtlik – absoluutselt. Ja kaduski tal huvi kohe ära. Mis oli tore. Mööndakse et võimalik et sul mingi kompetents aga siis on see nii spetsiifiline et meid see ei huvita sest sa pole ei rivaliteedipaarik, kolleeg ega vaenlane. Ja kui sa oled ainult armastuseväärne inimene tänu oma Jumalanäosele olemisele siis on väga väga halvasti sinuga vend.

Siis oled sa mõttetu mees. Sest olemusliku väärtuse alusel ei hakka keegi kunagi suga midagi ette võtma. See kõlbab vaid kirikus vastu valget vaadata ja tõdeda et on küll Imago Dei. Või Deo. Ja kannäe suudab ehk suur valge isa lumpenis inimest näha aga kui lumpen on jala alla saanud siis hakatakse tedagi kohe ikkagi tarbimisväärtuse alusel võtma ja hindama.  

Ja lõpeks on meil ju kõigil lisaks kõigele ka vahetu müügihind tööturul.

Ma püüan ennast hinnata,

kui selgub, olen hinnata.

Et olen lausa hindamatu,

ma tahaksin et natu natu….

ma maksaks – mulgi oleks hind,

sest muidu polekski kui mind.

Ei ole keegi hinnata,

sa vaid ei oska hinnata

ja teda hindamatuks pead,

Kuid keegi pole meist nii hea

ja keegi pole ka nii paha,

et hinnata ta olla tahaks.

Mind lõpuks ära hinnati,

on kohe kergem minna nii,

kui tead et oled üsna kallis,

mind hindas see kes mulle kallis.

Ma teada see-eest kalliks pean,

kui võimalik siis kallistan.

Kui küsimus jääb ikka – kas

ta objektiivselt otsustas?

Kui oled ära hinnand mu,

ma  annan ise hinnangu…

ka sinule kui hindajale,

su hinnang hea on kuid on vale.

Mis teha hinnad meil ei kattu

mis odav see jääb seisma lattu…

Mis liiga kallis – see jääb ka,

see jääbki viimaks müümata.

Mil “parem enne” juba möödas

ei, seda meeleldi ei sööda.

Seepärast paras olgu hind,

siis tahame me ikka sind…

Advertisements

0 Responses to “Saigi nagu öeldud”



  1. Lisa kommentaar

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s





%d bloggers like this: