Tavapäratu pastor Bärg Maaleht 29.06.2000

 Mahtra sõja lahingutandril laiub Juuru kihelkond. Selle keskel kõrgub kirik, paar sammu eemal seisab pastoraat. Veel mõni aeg tagasi oli see koht, kus võis kohata kõikvõimalikke inimesi. Magnetiks, kes kõiki neid ligi tõmbas, oli 1983–1999 Juurus ja Vahastus pastorina teeninud Jüri Bärg – omapärane ja vastuoluline mees, kes põrmugi ei vastanud tavapärasele ettekujutusele kirikuõpetajast. Jüri Bärg sündis 16. juunil 1940 Tartus. Siitilmast kutsuti ta ära läinud aasta jõulu eel. Kiirabihaigla peaarst ütles, et see inimene oli end uskumatult ära kulutanud.

Lõnguslik agulipoiss Jüri Bärgi noorpõlve meenutas sõber Abram Sher. Koos kuulusid nad nn Viru pättide või lõnguste hulka. Talvel koguneti liuväljadel, suviti Vene tänava postkontori juures. Hoolimata sagedastest kaklustest oli neil oma aukoodeks. Kel nina verine, seda rohkem ei puudutatud, rääkimata maaslamajast, vargil ei käidud, vastast noa ega jalaga ei löödud ning tüdrukutesse suhtuti austavalt. Jüri käis mõnda aega poksitrennis ja pidas tosin ametlikku matši, kõik võidukalt, siis aga loobus poksimisest vastu treenerite soovitusi. Üks viimaseid kaklusi oli tal mõni aasta enne surma. Ta oli väliskülalistega mööda Tallinna kõndimas, kui neilt midagi norima tuldi. Kaklus läks Jüri seisukohalt päris hästi, ehkki tal mõned ribid murti. Kui Jüri oli tutvunud Einar Laignaga, hakkasid sõprade teed lahku minema. Kitsaste alt lukuga pükste ja muidu korraliku riietuse järel tuli hipiaeg, millega Jüri kaasa läks, Abram aga mitte. Jüri kasvatas endale habeme ning muutus nii riietuses kui käitumises provokatiivseks ja räpaseks. Leeris käis Jüri vanematele ütlemata pastor Einar Laigna juures.

Ärapöördumine, nagu mitmed väljendusid, tõi kaasa uued sõbrad ja kohvik Pegasuse. Senini mäletatakse Jüri toonaseid kingi, millele ta värviga “saapad” peale oli kirjutanud. Märgake elavat Minu esimene kohtumine Jüriga leidis aset 1977. Olin parasjagu huvitatud joogast. Koolivend kinnitas, et tunneb meest, kes sellest palju teab. Esimene mulje Jürist oli ootamatu. Askeetlikkusest polnud lõhnagi, tahmane Priimat suitsetav vitaalne mees meenutas pigem paani Kreeka mütoloogiast kui India joogit. Teoloogiliselt polnud teda kerge määratleda. Ühest küljest tundus ta oma kasimata kõnepruugiga traditsioonilisest ristiusust üsna kaugel olevat. Samas mäletan jõuluõhtut Pühavaimu kirikus, kui Jüri põski mööda voolasid pisarad, ja oma imestust selle üle. Oma suhtlemisoskust oli ta täiesti teadlikult lihvinud. Tihti rääkis ta raamatust “Maskid, mida inimesed kannavad”. Mäletan mõnus-ärevat tunnet, kui Jüri käe tõstis või siis lihtsalt püsti tõustes ütles: “Vabandust, aga…” endal kelmikas säde silmas. Siis oli alati kindel, et midagi hakkab toimuma ja et sul on õnn sündmuskohal viibida. Ükskõikseks ei jätnud ta kommentaarid kunagi.

Mäletan Jüri kommentaari Vello Salo ettekandele piibli tõlkimisest. Jüri mainis, et Juuru maamehed hakkavad naerma, kui kuulevad härgade metsikusest, millest vanas testamendis palju juttu on. Seal on sõna “härg” kasutatud ka seal, kus see kohipulli ei tähenda. Preester Salo andis talle õiguse. Jüri religioossuses oli midagi ürgselt maamehelikku – eriti siis, kui ta söögipalveks mütsi peast võttis ja pea viltu pani. Pastor Allan Praatsi meelest oli Jüri teoloogia n-ö seaduse teoloogia, kus arm sedajagu abimeheks, kui inimesel oma jõust puudu tuleb. Jeesuses nägi Jüri “inimest, kes on metsik ja vaba ja oma loomusele lõpuni ustav” ja just sellisena oli ta Jürile enamaks kui eeskujuks. Sagedasti rääkis ta ilmselt Uku Masingust mõjustatuna elususest ja elusolemisest. Temas endas oli elusust suurel hulgal, ehkki ta oli üsna haavatav ja tervis läks tal üha halvemaks. Pastor Praats on Jüri kohta öelnud, et ta elas otsekui ilma nahata.

Inimesed, kes Juuru pastoraadis ööbinud, on läbi seina kuulnud Jüri öist palvetamist. Paljude sõnul olid ta matusejutlused erakordselt mõjusad. Ta rõhutas harjumuspärasele vastupidist: “Me unustame selle haua peagi… Mida sosistavad surnud kalmistul? –”Elage, elage!” Märgake elavat enda kõrval… Sa ei aita teist mitte sellepärast, et sul tast kahju on, vaid seetõttu, et muidu on sul endal paha tunne.”

1983–1988 oli Jüri Pühavaimu koguduse jutlustaja. Sellesse aega jäävad ka muusikaõhtud Pühavaimu kantseleis ja tohutu hulk laulutekste, mis ta ära tõlkis. Minagi kasutasin keeleõppeks Jüri tõlgitud Bob Dylani tekste. Elektroodihõbedast ristid Jüri pidas alati oma Moskvitsi kinni, kui teeveeres tühja pudelit nägi. Seepärast arvasid Juurus algul mitmed, et küllap on joodikuga tegemist. Paljud tema ametivennad aga kannavad tänini ametiristi, mis on valmistatud elektroodihõbedast, mida Jüri prügimägedelt korjas ja ristideks laskis valada. Mitmel kirikul on ees Jüri keevitatud ja kohale pandud trellid. Koristamise alal oli tal samuti oma õpetus. Jüri rääkis, et tema alustab võimalikult kaugelt, valduste äärest, ja läheneb tasapisi keskpunktile, milleks tõenäoliselt oli Juuru pastoraadi köögilaud. Küllap ta läheneski, aga köögilauani ja tapeedini ei jõudnud ta kunagi.

Jüri pani inimesed enda ümber tööle, lugema, õppima, masinakirja või süüa tegema, koristama, ja seda viisil, et inimesed talle valdavalt tänulikuks jäid. Ta avas inimese loovuse, ja kui see avatud oli, polnud ükski töö alandav. Jüri tõmbas inimesi ligi. Arvan, et põhjuseks oli ta võime ja tahtmine alati igaühega isiklikuks minna. See võis küll vihastada, aga mitte ükskõikseks jätta. Mingis mõttes oli Jüri võõrastele oma ja omadele võõras. Olla Jüri ligidal tähendas eesõigust enam õppida, aga ka rohkem haiget saada. Põgusamate külaliste jaoks oli Jüri soojalt inimlik, omamoodi agraarprohvet ja elu püsiväärtuste rõhutaja. Ühe koguduseliikme sõnul võisid Juuru vanainimesed õnnelikud olla, et neil säärane tähelepanelik ärakuulaja oli. Teised nägid teda valdavalt mässaja ja alternatiivkultuuri mehena. Näitas, et saab teistmoodi elada Luuletaja Hando Runnel ütles kord Uku Masingu mälestuspäevadel, et naised tajuvad suurvaime instinktiivselt. Küllap oli see tõsi ka Jüri puhul. Naisi oli Jüri elus alati. Kardan, et Jüri seadis meheksolemise lati nii kõrgele, et hiljem võis naistel raske olla kellegi rumalamaga leppida.

 Sirje Endre on öelnud, et Jüri oli õpetaja, kelle kohta võib kasutada Idamaa tarkusest pärinevaid sõnu: “Suurim õpetaja on see, kes ei tea, et ta õpetaja on, ja kelle õpilased ei tea, et nad õpilased on.” Aastaid esindas Jüri Bärg elavat vastukultuuri nii kommunistlikule totalitarismile kui ka uuele “konsumerismi leebele fashismile”. Jaak Johanson väljendas seda järgmiselt: “Selge oli, et asi on halb. Seejuures oli aga hea teada, et muu kogemiseks ei peagi Himaalajasse minema, vaid siinsamas Tallinna ligi on üks mees, kes näitab, et saab küll teistmoodi elada.” Jüri suri. Kõige targem inimene, keda ma tundsin. Miks just tema, on mult küsitud. Arvan, et kõrgeim teadus ei väljendu rasketes akadeemilistes artiklites ja igavas terminoloogias, vaid pigem elavas vestluses ja dispuudis.

Jüri ELAS ja suhtles ning mõjustas seeläbi sadade inimeste elu. Üks tsitaate, mida Jüri kasutas, oli vana Idamaa tarkus: “Kui rumal oma rumalusele lõpuni ustavaks jääb, võib see viimaks tarkuseks osutuda”. Jüri jäi oma loomusele lõpuni ustavaks, jäi alati oma arvamuse juurde ja ajas alati oma rida. Kui pärast Jüri surma ta emaga vestlemas käisin, võtsin tagasiteel hääletaja peale. Küsisin, mida inimesed Juurus õpetaja Bärgist arvasid. “Ega ma kirikuinimene ole,” sain vastuseks. Siis aga rääkis hääletaja, kuidas üks mehe poolt kuritarvitatud naine meeleheitel Jüri poole pöördunud, Jüri talle Tallinnas varjupaiga organiseerinud ja siis ta salaja koos lapsega Tallinna evakueerinud. Arvan, et sääraseid lugusid on palju ja enamikust neist me teada ei saagi. Suur tänu kõigile, kes nõustusid Jürist rääkima.

toimetanud Anneli Sihvart

Advertisements

0 Responses to “Tavapäratu pastor Bärg Maaleht 29.06.2000”



  1. Lisa kommentaar

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s





%d bloggers like this: