Minu vaimulik elulugu XIV Disconnection

Suur lahknemine. Minu kui rektori meelest oli seminariga kõik laias laastus hästi ja kriis oli täiesti kunstlik ehk n.ö. sulepeast välja imetud. Teisisõnu mina ise olingi kriis. Toitumisahela see ots kuhu mürgid kogunesid. Emotsionaalsed toksiinid. Foon hakkas tasapisi eestseisuse koosolekutel muutuma. Viimasel kolmel aastal. Toon muutus järjest vinguvamaks ja aru pärivamaks. Ma arvan et osalt oli selle põhjuseks see et ameeriklased lihtsalt hakkasid üha enam ja enam seda näha soovima millega nad kodumaal harjunud olid. Seega väljendas see tooni muutus ennekõike nende etnotsentrilisust. Meil siin ja muidugi ka minu isikus asjad aga selles suunas ehk niimoodi ei muutunud. Oli lihtsalt ehk teatud diskrepansi ehk lahknevus nende ootuste ja tegelikkuse vahel mis neid ajapikku ehk neid häirima hakkas. Meil oli aga siin oma elu. Ja viimaks oli ju väiksemaks eesmärgiks tagada eluolu tervele hulgale inimestele. Sealhulgas iseendale. Seda siis lisaks suuretele ja muudele eesmärkidele mida on juba nimetatud.

Ja ei olnud ka enam motivatsiooni end endast oluliselt etnotsentristlikumate inimeste tahte järgi end lõputult painutada. Kes ei ole iial võtnud Durrell Whitemani suurepärast kultuuriantropoloogia kursust. Ma ei suutnud ka nii neid võtta nagu vana ise et peale kõige muu kui kõik argumendid on end viimseni ammendanud siis jääb veel see et aga nad on ju ameeriklased ja et neil on raha. Ei suut. Ja et nad ju aitavad. Et nad on selle rahva liikmed kus pühakuid ei ole. Üks itaallane aga vaidles vastu on küll neil üks tõrvikuga naise kuju New Yorki sadamas, et see ongi nende ainuke pühak. Teised ütlevad aga et dollar nende pühak on. 

Muidu ei saagi enam selga sirgeks ja lõpeks on see ju ka inetu. Selline küür mis hauaski enam terveks ei saa ja sirgeks ei lähe. Jäädagi koogutama nii nagu sellekohane elav eeskuju igal jumala päeval mu silme ees ühes teises kabinetis sisse-välja käis.  

Ja temagi toodab endale mimeetilisi järeltulijaid kes jäävad veel mitmete põlvede jooksul küsima ja koogutama, ikka küsima ja koogutama. Isegi oma vaenlased ja rivaalid on ta sama mimeetilise malli järgi elama õpetanud. See on seesama sündroom mis lastel sageli on. Mina aga õppisin koolis et kirik peab iseseisev olemiseks olema majanduslikult sõltumatu ehk self- sufficient. Ilus aade kas pole. Tegelikkus liikus aga pikka aega ja pikki põlvi veel peale meidki sootuks vastupidises suunas. Ja tänini liigub välja.

Olen nimelt hierarhiliselt mõtlev inimene ja kui kord on rollides juba kokku lepitud siis vähemasti mina omas rollis ka püsin. Ja eeldan sedasama ka teistelt. Segadus aga vähemasti osaliselt sellest sündiski et tegelikult ei hoidnud mitte keegi rollidest kinni, mis minu arvates olid kokku lepitud. Või mida vähemasti niimoodi võtsin. Ja ei lubatud minulgi seda teha. Rollis püsida ei lubatud. Ja eks siis tulegi rollist lahkuda. Päriselt. Oli kokku lepitud selles et mina olen rektor ja eestseises on eestseisus ja et alluvad on alluvad ja et seminar on iseseisev jms. Kuidas sa aga ikka iseseisev oled kui lõviosa su eluks vaja minevast rahast tuleb eestseisuselt. Ka kohalikul tasandil ei tööta rollid. Töötab vaid kõikide pühade preesterkond, mis tähendab sisuliselt seda et maksab vanaperemehe moraalne autoriteet ja rollid vaid sedavõrd kuivõrd antud moraalne autoriteet neid kinnitab ja hindab. Ei enam. Ja kas noormees on selle hästi ära õppinud või ei ole, ega sellest ju välispidi aru saa. Või teeb lihtsalt nii nagu parasjagu vaja on. Vaimurahvas on ju ikka aldis muutustele ja põhimõtete salgamisele sest mine sa seda vaimu ikka õieti tea, mis tal meeles mõlgub. Illustreerivaks looks siinkohal tõdemus fundamentalistide töömailt USA-s kus abordikliiniku ahistamise pärast oli terve hulk eri fundainimesi arreteeritud. Kellele siis öeldi et tuvastage oma isikud siis laseme teid välja kuni kohtuni. Võeti seisukoht et ei tuvasta isikuid ja kõik. Ja läks lahti. Aeg tiksus. Ja enneäe imet esimestena andsid järgi karismaatikud ja nelipühilased ja viimastena katoliiklased.

Ja sellest rollides mittepüsimisest tulid järjest suured vead. Kusjuures ma isegi ütlesin ja tegin kõik nii öelda puust ja punaseks punaseks ette. Ütlesin lausa otse et palun ära pange minu alluvaid minu ametiga seotud asju arutamata. Ei, just pani. 

Kusjuures keegi neist pole meelt parandanud. Minu käest ei peeta vajalikuks vabandust paluda sest ma olen liiga marginaalne selleks ja must ei olene midagi. Andeks tuleb ikka neilt ju küsida kellest midagi ka tõeliselt oleneb.

Lisaks noile suurematele põhjustele tehti paar korda ka abituid katseid suhteid ja eriti töösuhteid viia lepingulisele alusele. Vormiliselt nad seda muidugi ju ka olid aga… Nimelt ütles vanaperemees kord et tahab minuga töölepingu sõlmida. Ma siis selle peale et oota ma otsin lepingu plangi üles. Leidsin ja panin oma allkirja ära ja läksin siis vana kabinetti ja tema pani ka käe n.ö. alla. Mõne aja pärast tuli ta minu kabinetti küsima et näita palun et kus siin see lepingu lõpudaatum on? Ei olnudki tõesti, tuli välja et oli hoopis tähtajatu tööleping. Niipalju siis lepingu sõlmimisest.

Ja siis on veel mimeetilise kriisi otsene vallandaja, mees kes annab märgi mille peale väed liikvele lähevad. Laseb n.ö. esimese raketi. See mees kelle kohta Jeesus ütles et pahandused ehk skandalonid küll tulevad aga häda neile kelle läbi nad tulevad. Mul ei ole siinkohal kasutada muud kui asjaosaliste endi otsesed tunnistused. Esimene neist märksa varasemast ajast kui määrasin ühe väljamaa mehe enda asemel välisreisile. Ja tagasiside mis sealt siis tuli oli selline et kõik oleks hoopis paremini kui tema saaks seminari juhtida ja kui pahasti asjad nüüd on. Ja siis ta enda tunnistus minu kabinetis vana sup-i kohta et kuule sellest vanamehest peame me lahti saama. On lihtsalt mõni juba iseloomu poolest siuke väike skiimer. Ja siis kui kriis oli vallandumas ütles mulle Tom et väike skiimer on väga õnnetu sinu juhtimise üle ja sa peaksid midagi tegema oma konfliktis temaga. Minul enda teada temaga mingit konflikti ei olnud, temal aga ju siis oli. Ja temagi oli mu alluv, keda siis nimetatud Tom heaks arvas minu vastu ära kasutada ja välja mängida. Vaat sellised asjad mind marru ajasidki et kui tarvis siis ei loe kokkulepitud rollid vähimatki. Et mängitakse neile kes on su all ja tõstetakse nad su üle või siis öeldakse retooriliselt et leppige ära või veel enam öeldakse sulle mida sina pead tegema sest su alluv olla su pärast õnnetu. Kusjuures sina ei ole käinud poolt ilma läbi teisest halba rääkides aga tema on. Öeldakse aga oma ameerika tarkusega et sinu etteaste palun.  Ei lugenud nood rollid siis ei kohalike juhtide ega ka välismaa juhtide jaoks. Ameeriklased lasevad üldse välismaal n.ö. püksirihma ja kraenööbi lõdvemale ja demokraatiast kui säärasest suuremat ei hooli. Peaasi et on oma ja teeb mis tarvis. Demokraatia on neil enamjaolt omamaiseks tarbimiseks ja tarvitamiseks. Ja oma mehed nõndasama. Pole viga kui tarvis leiame või vana haige õde Helga ja sunnime teda oma haokobu sinu autodafeele tooma. 

Saigi mõõt täis ja läksin ma uue mehe juurde jutuga et nüüd aitab ma lasen väikese skiimeri lahti. Tema aga et ei ära lase eks me pea vaiu ikka omas ihus kannatama. Tema lähtus lihtsalt sellest et skandaal ei ole hea ja mind oli juba niikuinii otsustatud lahti lasta. Ja hakka sa siis Juudast vallandama kui Jeesust parasjagu risti lüükase. Ja nii ongi selleni välja et väike skiimer on tänini hantide-mansside evangelist. Küllap õpetab neilegi eetikat ja seda kuidas efektset juudasuudlust läbi viia, nagu Hollywoodi filmis, üks jalg põlvest üleval, aga ärge siinkohal segi ajage, jalg üleval vaid reedetaval, mitte reetjal.  Ja sedagi tuleb silmas pidada et jalg paendub ikkagi põlvest tahapoole ja mitte ettepoole. Nagu kanadel. Ja ongi nii et toimetab edasi nagu õige mees muiste.

Tagantjärgi teeb see mulle nalja. Ja kuna kiriku konflikti lahendamise sügavus ei ulatu reeglina sügavamale ega kaugemale retoorikast võtmes “davaite zhit druzhno” ja või et “leppige ometi ära” siis pole siin ka midagi imestada….. Selline retooriline meetod aga jagab süü võrdelt ära ja ei hooli vähimatki sellest et ühel on näiteks 80% õigus ja teisel 20%.

Seda enam et teine poolt vaikib kangekaelselt nagu ikka nagu sein kuuvalges.

Advertisements

2 Responses to “Minu vaimulik elulugu XIV Disconnection”


  1. 1 Margus 19.02.2010, 16:29

    Ahjaa. Üks asi veel, aga panen selle siia postituse alla, mitte eilse alla. Kuna sa siin seda teemat juba puudutad. Siis tegelikult ma jäin mõtlema, et sinu casusest on möödas hea mitu aega. Kuid ma pole näinud muutust. Mul on selline isiklik kogemus tagataskus. Siis leiti kiiresti uus inimene, kes olevat nüüd minu boss. Ma vaatasin silmad peas ära. Ei tea, kus see kirjas on?! Pole otsust pole midagi. Mul oli lihtsalt visoon, kuidas mõne asjaga edasi minna nii, et me ei elaks krediiti. Oli mitmeid häid ideid. See aga osutus niivõrd ebamugavaks, sest tulid välja mädakolded, kitsaskohad. Kui ma lõpuks ennast kohale vedasin, rõõmsasti, et vennad, nüüd peaks asjaga edasi liikuma ja muudame ja parandame asju. Siis anti mõista, et asju juhib siin uus nägu ja sina pole mitte keegi. Ah soo! Laiutasin käsi ja rääkisime maast ja taevast, läksime viisakalt laiali. Siis tuli aruandmis aeg. Ma ikka vedasin ennast kohale, nii nagu õige. Õhus oli elektrit tunda. Mine siis tea, mis saab, äkki keerab asja üles. Mul hakkas lihtsalt hale meel. Ja sellega asi sai lõpetatud. Kõik. Mina pühin sellest oma käed puhtaks. Pilaatus võib ju kobiseda, aga meie teeme seda, mis meie tahame. Nii see asi lõppes. Ma otsustasin, et mulle aitab. Mina oma aega pakasuha peale ei kuluta. Mul ei ole midagi vaja. Kellel vaja, see teeb ise.

  2. 2 andrus 19.02.2010, 16:44

    Tänud aga ega taha vanu emotsioone siin esile enam kiskuda. Et saaks kaelast ära ja eluga edasi, mis siin muud. Ma hakkan saama. Hea oleks kui tuleks millaski ka mingi “hea lõpp” aga kui ei tule siis ei tule….


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s





%d bloggers like this: