Tagasi kodus

Olin kaks päeva ära ja pean vabandama seega lugejate ees. Viibisin nimelt Roostal 2 päeva, õpetajate konverentsil. Ja mis ma oskan öelda. Sai tekste produtseeritud, hinnanguid muid kui isiklikke pole mind keegi kutsunud andma. Mingi verbaalne voog tuli pääle, mis pole ei luule ega asi. Asi sai siis umbes selline:

Mul on kole kõle kõrgel ärklis (Alliksaar)

aknalauda katab lumetärklis

jõuab tulija kord ärklikorrusele

ühel öösel mis on valushele

sa peaksid juba kuulus olema

ütles mulle üks inimene

olen öelnud mõned kenad sõnad

olen julgustanud vahel julgustatud saanud

võõraid mälestusi hulga pilastanud

tahaks leppida ja rahu saada

aga mõni asi pole saadav

võimalikult vähe kurja teha

tahaksin – see pole enda teha

mingil määral aga siiski on

sedavõrd kui lubab tahte ruum

annab aimu mis on kurja juur

kaugel ulatub tast võrsuv vars

seni kepslen nagu aasal varss

liiatigi on mul varsaaju

süüdimatu pisut murelik

mulle meeldib väga julgustada

oma julgust sinuga ma jagan

julgust mitte kurjale vaid heale

see et võime mitte  et me peame

et me võime sest et meil on võime

et sa teed ja mitte üksi võimled

elu on küll kallis aga endiselt populaarne

elu on raske – võrreldes millega?

asendustegevus eeldab endiselt teatud asendeid

et see võiks põhitegevuseks muutuda

mis tooks välja mida head on sus

julgustan vanu mehi endiselt oma juttu ära rääkima

saatma ära oma kirjad maailmale

kirjutamine on maagiline reis

egotrip Gaza strip Strip tease

enamjaolt küll ilma Gaza ja teaseta

siin on tort ma panen peale kirsi

juhtus nii et pillasin ta tõesti

panin tordid kirsipuu alla

ja raputasin siis tugevasti..

ja olidki kirsid tortidel

mis mööda kukkusid need korjasin ja pillasin

siis tordile otsekui möödaminnes

mööda minnes sai öeldud ja tõdetud

sai otsitud platonistlikku pidu

kunagi pandud sai pidu

pidu ei ole enam pandav

kasvas ja võrsus see idu

ja pidu tuli veekord tagasi

nagu valgeks värvitud laev või puhas valge vangimaja

tuli tagasi musse endasse elama

pidu tuli viimaks ka meie tänavasse

aga enamik meist ei jäksanud pidu ära oodata

muud kui mina üksi

kirsid on ajas muutunud

murelikeks mureliteks aga siiski lohutavad need mind minu surelikkuses

suurem osa mu kirjadest maailmale on jäänud saatmata

sageli ei tea ma maailma aadressi

vahel polnud mul markki

vahel oli aga mark oma a-le täpid peale hiivanud

mul oli selle pärast väga mark

olen markki ikka hoida püüdnud  

kõige olulisema kirja jaoks

aga ma pole oma kirja sõnavoos ära tundnud

selles sõnavõsas piimmetsa vilus mis me suguvõsast võrsub

sugupuu ei ole enam sugugi tumm

sugupull kargab lehmanahaga üle löödud pukki

ja saab nõnda koormast lahti ehkki mitte koormistest

püüan oma eludeposiiti pikkamööda tagasi maksta

õnneks ei ole protsent kõrge

siiamaani maksan sulle lõivu

sulle kellega mu elu põimub

põhitegevus võrsub põhimõtetest

aga mu põhi on kivine ja mõttetu

tule ma näitan sulle millise kivi all vähid talvituvad

näitan sedagi kus nad suvitavad

minule on vähid huvitavad

vähid teevad vähikäiku

nad on enamjaolt automaatkäigukastiga ja ei kasuta manuaali

jäägu nad minust põhjalikult põhimõttelagedasse põhja talvituma peale

mina vähje ei põhja

keetmisel tõusevad nad pinnale

ja punastavad oma keetjate pärast

need on pooleli olevad luuletused

mõni pole isegi pooleli mitte

mõni on pooleni

mõni ei tea isegi kuhumaani

ka autor ei tea

luuletused on pooleliolevad võimalused

sõnapirukad mis ise endale koorikut kasvatavad

tegelikult olen ma pooleli olev luuletus

ja ma ei ütle siinkohal “olla” sest see oleks liialt pretensioonikas

need luuletused lähevad kunagi puhastustulle

ja jäävadki sinna

moraalsetest kangelaspoosidest lahti öelnud

süvenev sotsiopaatia võimaldab veel vaid üksikuid sööste

emotsionaalseid protuberantse

aitab vaid anarhosündikalistlik otsene tegevus – otsene kõne

mitte väsinud sõnavaht

üks õlalepatsutus, andumus kokkulepitud rollimängudele

olla anarhist ei ole vist liiga pretensioonikas..

loodame

olen omadele võõraks jäänud

võõrastele omaseks ei saanud

õnneks ees on veel ehk mõned käänud

olen andnud veelgi enam saanud

tõrjutuna tõrjutute hulgas

tuletõrjuja kes küsib tuld

liige pole kuid ma olen hulgas

mis võib ometigi võtta tuld

mitte keegi välja mind ei arva

arvan ära vahel arvan sisse

kullakallis kes sa kullakarva

arvan sind me ajaarvamisse

ajan asja

ajan asja ära

siis ma olen

ilma asjata

asjata on olla

väga paha

oma asja

tagasi ma tahan

asja teen

ehk asjatan

õnneks mitte asjata

nüüd on asi

mitte kasin

asi mis on

minu sees

asi

iseeneses

Advertisements

1 Response to “Tagasi kodus”


  1. 1 Margus 27.01.2010, 20:19

    Vabandust, aga selle peatüki jätan vahele. Luuletused ei meeldinud juba kooli ajal.


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s





%d bloggers like this: