Mis siis nüüd?

Kõigepealt halb unenägu ja sellepõhine väga varane ärkamine. Teiseks…jne. Aga proovime otsast ja uuesti:  Kõigepealt oli üks kääbus, ta kuub oli liblikaid täis, ta silmades päikesi hääbus, ta käsi hästi käis. …

Kääbust ei näind küll aga koshmaare, unenägu selline et on hea meel et üles ärkad ja siis veel maavärin Haiitil. Nägin unes kuidas üks inimene vee alla ära kadus. Ikka Graham Greene raamat mul meeles on. Oli see nüüd komödjandid. Side selle maaga. Kuhu ma vist kunagi ei saa. Tegelikult on mul kõik olemas oma mikromaailma jaoks et õnnelik olla. Tuleks ainult enam keset jõge seista, mööda jõge sõita ja mööda jõekallast kõndida. Et mitu korda saab? Mitte ühtegi. Sageli saab aga samasse jõkke ei saa. Veesõiduk on mul, ma mõtlen. Pikemalt aga pole söendand veel otsi lahti lasta.

Igal juhul nõukaajast meeles see raamat ja lapseajast kui raamatud veel erilised asjad olid – olid terved kaante vahele pakitud maailmad. Mis olid ema toas riiulis. Ja ema oli muidugi ise ka üks pakitud maailm. Mis pakituks jäigi. Isa on aga täiesti ümber kasvanud ja nõndasama mu suhtumine temasse. Isa on mul filantroop, püha mees, kelle poeg on suur au olla. Ja kuidagi ilma jututa ja instinktiivselt aus ja hea, mitte nii nagu religioosnikud sageli et on vagad küll aga ikka militandid ka…Ja ka tema pragmaatiline elutõde tundub üha õigem. Et tööd ja head teha saab iga riigikorra ajal. Poleks ta parteis olnud oleks ta oma ainukordse võimaluse ja elu ilmselt mööda last. Mina näe olen ka parteis aga ei saa ikka suuri projekte tehtud.

Need teised ilmad on hääd, kus on hea vahel kolistada ja siis peab jälle tagasi tulema ehkki ei oleks taht aga raamat saab otsa. Üldse oli siis veel kõik kuidagi ees. Nüüd on veel vaid mõned asjad ees. Ja majanduslik argument. Elaks maal aga mida bensiini hind teeb? Teadagi, mida. 

Eks tuld siis teine ja järgmine raamat võtta. Raamatu maagia. Raamatu lugemine on maagia, müstika. Kirjutamine on veelgi enam maagia minu jaoks, eriti aga ilukirjandus mida ma ei kirjuta hetkel. Kui välja arvata mu suur religiooniromaan loomulikult. Igal päeval paar peitlilööki et tuua välja kõige isikupärasemat selles jõulises füsionoomias. Just.

Muuseas hiljuti oli film, vist kindlus nimi kui oli, ühest vangis olevast kindralist, kes hakkas vanglaülema vastu mässama. Viimaseks sammuks oli see et vanglaülem lasi ta maha kuna ta teadis et ta hakkab lippu tagurpidi vardasse tõmbama. Tegelikult ei hakanud. Bluffis niisama, nagu pokkeris. Film traagilisest märkide mittemõistmisest. Kus bluffija ikka süüdi jääb, ehkki ta osutub viimaks paremaks kui arvati. Sedapidi vist võib bluffida et osutud paremaks kui arvati. Teistpidi on hullem. Et osutud hullemaks aga see on tavalisem. Kurjale apelleerida sest see on kindla peale minek. 

Et mis veel maagiline on? Kalapüük, täielik ulmemaailm, müstika. Kahjuks ma tean et minu kala praegu ei võta. Võtaks ehk teine kala teisest august aga mul pole puuri. Puuri saaks aga pole ajand asja. Praegu on õues täielik müstikamaailm. Loodus on ilus nagu postkaart ja taevas on taevakarva. Loodus on nagu filmistuudio Dvigatelis. Mis veel müstiline on?

Mehe tee naise juurde? Küllap ta on. Muidu on aga nii et osaleda ja osalemisvõimalust selle elu suurtes rivaliteetides nagu hetkel eriti ei ole. On vaid mõnetine blaseerumus ja tüdimus ja üleolek ja vähetine põlguski päristegijate suhtes. Pettumus väike endas kui naiivitaris sest nood kes võiks olla rahutegijad ja võimsad ajatollad on sageli lähemal vaatlemisel kõige tavalisemad, erilise hingesuuruseta korruptiivsed sebijad. Ja muud ei miskid. Ja pole motiivi et end nende suhtes või neile tõestada viisil või teisel. Aga see vast sellest et mul hetkel võimalustega kitsas käes on. Ega ma ise parem oleks ainult et ma vist eriti nagu ei tahagi enam – päriselt.

Naistega on aga nii et sünnitamine on ikka nii võimas asi küll et ükski mees kes seda näinud on lähedalt ja kätt hoides ja sellest tunnistades ei tohi enam kunagi oma naise vastu paha olla, saati siis……… Sestap tuleb mehed sünnitama viia.

Hele tsitaat oli võimas: “Naine ei paku enam oma sellepärast, et mees eelistab teise naise oma. Kesse ikka jaksab käigusoleva projekti kõrvalt osaleda igavesel enampakkumisel, milles kaotajaks jäämine on ette teada juba sellepärast, et oled juba läbiloetud raamat. Aga mees tahab järjest uusi raamatuid ja kui ta ise ei tahagi, siis tema ihu ja hing tahavad ometi. Et projekt oleks nagu käima läinud, aga tegelikult on sinu koht ikka pakkumisel edasi ja sinu staatus projektis ei sõltu niivõrd sinust kui teistest pakkumistest. Et kas hetkel on varumängijat tarvis või ei ole. No mis sul siis muud üle jääb kui keelduda varumängijaks olemisest või veel hullem, nõustuda sellega ja ühes sellega patuoina rolliga. Sest nõustumise korral ei sõltu sinust enam midagi ja kellest midagi ei sõltu, sellega võib teha mida iganes. Kõigepealt muidugi seda, mida teistega ei või.”

Jõhkralt aus otsekohene jms.  Nõrk koht on sellest see ta enda lause et “kui ta (mees) ka ise ei taha siis ta hing ja ihu ikka tahavad”. See on juba etteheide olümposlastele et miks te mehe sellise tegite. Ja mingi Askplepios siis ehk lööb tõesti silmad maha ja tunnistab ehk üles et oops, olin armunud ja soolasin selle testosterooniga vähe üle. 8x rohkem läks kui päris inimesse. Mehed ongi sead. Aga naised ei saa ilma sigadeta elada. Ehk küll püüavad oma kõhtu sageli nondesamade meeste kõtradega kadunud poegade kombel täita. Mehed nende pärleid ei taha. Aga mine sa tea. See väide tekitab lootusetust ja kui kõik mehed säärased oleks oleks ikka hull küll.

Ma arvan et pole, ja kui ongi siis kasvavad nad väga sageli ümber. Sestap tulebki nad sünnitama viia ja neid kasvatada ja harida, sest kui mehel on naisega lapsed siis (ja ta on sünnitama viidud) tekib tas ehk viimaks ometi lugupidamine naise vastu mis ei luba tal igaste hullude ideedega ummisjalu kaasa joosta. Just nii nagu Tõe ja Õiguse viimases osas kus Pearu soovitab oma pojal kellegi teisega laps saada sest Vanas Testamendis on kah selline lugu. Ja sellega on lugu ja tegu juba automaatselt õigeks mõistetud. Too aga vastab et ei hakka mina ta vaga hinge kurvastama ja kõik.

Naisel on bioloogiline tõde ja see tõde on võimsam kui mehe ideoloogiline tõde. Mees on ikka hävitaja ja ringileekija naine alalhoidja kes oma alalhoiu nimel on valimis kompromissiks kuradi endaga kui tarvis. Või teisalt loobub alalhoiu nimel kasvõi kompromissist kuradi endaga mida kõik teised ümberringi teevad. Vaat siuke oles on naine. Võimas.

Kui usk meid paremaks ei tee, siis on see vaid mingi terminoloogias kahlamine ja mõttetu, sügavalt mõttetu. Harry Männili mälestuseks siis nii palju et laitmatu härrasmees oli, eriti see pilt kus ta sinepikarva vestiga on. Vana väärikas mees. Vanades meestes on väärikust mida mujal ei ole. Võib vaid ette kujutada kuidas see Zuroff ta elu põrguks tegi. Mida ta iganes ka ei teinud seda teab ta üksi. Aga ta oli siis noor ja lahkus seniteadmata põhjusel ta ju ise sellest ametist. Häda selles ongi et kui ei ole lääneilmas enam kõrgeimat määra, ei ole surmanuhtlust, siis seda veidram on kui on ikka kuriteod mis nagu vääriks ja eeldaks absoluutset määra. Kui aga karistust ei ole ja ka ka süüdi ei ole sind kunagi mõistetud, siis jääbki vaid sinu demoniseerimine ja sina pead sellega elama. Jääb plekk külge ja see on veel nende poolt pandud ja antud kes nagu ideaalis peaks ju õige asja eest väljas olema ja võitlema. Nagu natsikütid üldiselt. Mul ikka meeles on vana Normann kes mulle kuldnööpidega pintsaku USA-s kinkis kelle jaoks kogu Euroopa oli igavesti neetud ja maha kantud kuna “te põletasite seal juute”. Aga mulle kui eurooplasele ta siiski pintsaku kinkis. Nii ta, Harry, elaski, väärikalt ja tehes vaid niipalju või vähe kui oli hädapärast tarvis et end kaitsta. Elas Kaini märgi all. Veelgi veidram on aga USA suhtumine näiteks või fakt et USA suursaadik ei osalenud KUMU avamisel kuna sinna oli oli ka Harry kutsutud. Kas süütuse presumptsioon siis ei kehtigi või kehtib see USA jaoks vaid valikuliselt? Tundub et valikuliselt. Kui nii siis ei kõlba USA mingitki humanismiprojekti üleilmselt vedama sest siis pole see ju enam globaalprojekt vaid “meie” projekt.

Advertisements

0 Responses to “Mis siis nüüd?”



  1. Lisa kommentaar

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s





%d bloggers like this: