Kangelane vs nägija

Kangelane ei saa ola resigneerunud tark ja läbinägija. Seoses sellega ka intelligentse iroonia jõuetus võrreldes kartulite ja puudega. Juurte ja Kivirähkude jõuetus suure Savisaarega võrreldes näiteks. Suur Savisaar on vankumatu rivaliteedipaarik omas apokalüptilises heitluses rahvavaenlane Andrusega ja mingid reflekteerijad ja naljahambad ei suuda talt emailigi maha nühkida, muust rääkimata. Sest teised räägivad aga tema tegutseb. Just nii lihtsam rahvas teda tajub. Ja pole talle võrdset näha kusagil. Kui nii edasi läheb siis tuleb meil varsti Savisaare valitsus.  

Tast, reflekteeruvast targast ja teadjast, peetakse küll ehk omamoodi lugu nagu Toomas Paulist, kellest kui lakkamatust mõttejõest kusagil räägiti. Aga see on ka kõik. Muuseas vanameister ise peab end vaat et ainsaks liberaaliks Eesti kirikus. Ja kehastab sellisena väga hästi ka seda üleüldist mõistmatust luterliku teoloogia osas. Et on küll tark ja küllap seal ka ehk midagi on, aga mis täpselt sellest ei ole võimalik aru saada.

Liberaalsus on vast mõneti vältimatu sellise analüüsivõime puhul nagu TP omab. Et ei saa fundamentalist enam olla vaat et mitte mingilgi alal. Saab aga selline liberaal näiteks võimule nagu ajalugu osundab ja võib tast saada hirmus despoot. Luuletajatest tavaliselt saavad. TP pole luuletaja aga Karadiz on. TP loodame et võimule ei saa. Võim muudab senise intellektuaalse mitmevalentuse üheülbalisuseks ja seda ei ole ilus vaadata. Võim tahab sust vähe vaid tõsist andumust elik ustavust. Võim redutseerib su ära nagu sääsk või kaan. Ja hoidku jumal selle eest. Õnneks on võimuiharaid alati teie juures ja te võite võimu võtta kui te tahate ….. aga.

Kangelane saab aga olla vaid tõsimeeli ja reflekteerumata rivaliteedipaarik, see kes heitleb ja ei kõhele. See kes oma heitlust tõsiselt võtab. See kelle taha ja järgi tasub koonduda ja kellega kaasa võidelda. Nii nagu ühes filmis Gibson ütles admiral Nelsoni kohta. Et olla pöördunud admiral tema kui noorema ohvitseri poole ja palunud teenet. Ja mida ta teile siis ütles küsiti kohe: “Would you mind passing me salt please!”  See on nali.

Ja mehed ei otsigi omis võitlusis sageli muud kui suurt mõtestavat lugu, mis tuleb ja saab tulla vaid esiti suurtelt juhtidelt ja alles siis naistelt ja lastelt, nõrkadelt kelle nimel ja kellele nad vägivallatsevad. Suur lugu tuleb suurelt juhilt või tuleb ta siis ajaloost. Kehvamatel aegadel.

Olen ka ise sellistel turniiridel osalenud ja veegi enam noid pealt näinud. Suures vastasseisus koolikoridoris.Koolis tuleb seda ikka ette. Ja hiljemgi.

Ühiskonnad võitlevad vägivallaga läbi selle et nad ühe osa sellest ehk kogukondliku vägivalla kuulutavad heaks ja mittekogukondliku halvaks ja nõnda siis hea vägivald võidab halva vägivalla ära ja karistab seda. Mis ongi Girardi mõte selle kohta et see nn.hea vägivald ongi püha elik pühadus ehk see mis halba vägivalda karistab.  Just sel viisil ongi religioon ühiskondliku formatsiooni loojaks. Läbi patuoinamehhanismi. Et leitakse konsensus ühises vastasrinnas vaenlasele või vaenlastele enda sees kes ära võidetakse ja nii eristataksegi hea ja kuri. Välisvaenlasega sõdimiseks peab aga sisemine rahu juba enne olemas olema.  

 See õigus on seesama mida tänapäeval nimetatakse sekulaarterminites teistmoodi aga mille alusel tegutseb riik, eriti selle täitevorgan valitsus, – selle otsused ja teod. Kõik mida riigi nimel tehakse on õige, see ei saa olla vale, saab eksida, saab korrupteeruda, jms aga üldiselt on see ikka õige. Vanasti oli see püha, täna on see hea ja õige. Seda täna legimeeritakse mingi rahvusromantilise häguga mitte enam religiooniga. Et Eesti Riik on igavikuline suurus jms. Ja muu kirjavara mis ärkamisajast pärineb, nagu hümn ja Koidula. jne. Ja nii toimib see rahvusromantika nüüd täiesti sarnaselt nagu religioon varemalt. On mingi arhailine keel ja omaenda ajaloolugemine ja muud elemendid. Ja kirik osaleb selles täie hoo ja hoolega ja täiesti õigusega sest eks ta ole ju mingis mõttes õigusjärglane, kõige pikem järjepidev organisatsiooni kui teda kasvõi üksnes luteri kirikuna võtta. Ehkki Eesti rahvakirik sündis alles 1918. Ka kirik ei saanud samasugusena läbi tulla selle kaosest vaid estid pidid võimu oma kätte ka seal võtma. Aga siiski kirik on igalpool identiteedimeisterdaja ja näiteks venelastel on kirikuküsimus veel täiesti selgelt identiteediküsimus, mitte mingi usu küsimus, nagu protestantidel. Kui sa teed kirikuküsimusest usuküsimuse siis sa õõnestad olemise aluseid. Sest identiteet on omasksvõetud olemine, midagi mida ehk enam ei teadvustatagi. Usk aga eeldab täiskasvanul alati teatud reflektsiooni elik enda kõrvalt vaatamist. Ja kui on kriis siis ei vaadata kõrvalt vaid siis ollakse ja võideldakse lihtsalt. Luterlik teoloogia on aga suht keeruline või oleks ehk õigem öelda et paradoksaalne. Sedavõrd et ilmikud sellest suuremat ei tea, muud kui et tuleb olla korralik ja eestlane ja eestimeelne ja osaleda reeglistatud rivaliteedis, reegleid järgides ja maksud ära maksta ja siirderiitustel osaleda ja siis peaks kõik hästi olema. Ja siis on kusagil mingid isad oma akadeemiliste mängudega ja kusagil on mingid need kes tahavad Eesti kirikust katoliku kirkut teha. Need kes naisi survavad. Aga jumal nendega.

Õigus on alati kogukonnal ja sellel mis ta iganes teeb ja korda saadab. Õigus ei ole objektiivne mõiste vaid kogukondlik. Ja viimselt on kõik küsimused võimuküsimused. Püha on seega patuoinamehhanism, see mis end ka ajalukku jäädvustab ja saabki võitjate elik ohverdajate ajaloolugemiseks.

Mis on ilmne ka Vene ja Eesti ajaloolugemise erinevuses. Ka juudid on oma koha leidnud seljad vastamisi sellesama Vene ajaloolugemisega. Ja meie väikeste ajaloolugemine õõnestab seda suurte oma ja sellepärast ei saa nad seda meie “kahe genotsiidi” õpetust nagu Zuroff ültes, aktseptida. Tegemist on ohverdusmehhanismidega mitte küll G-likul kujul aga ometi ja siiski on sarnaseid skeeme rakendatud sedapuhku tagantjärgi ja tagasi ulatavalt.

Sest ohver tundub tänini andvat ohtrasti moraalset kapitali ja legitimeerima mistahes õudusi. Kasvõi Stalini repressioone. Ja nüüd ütleb Medvedjev ise ka et Stalini repressioonidel ei olnud õigustust, õõnestades samas omaenda ajaloolugemist, aga püüdes seda siiski muus osas säilitatada ja alal hoida. See on pigem see arusaam et kui tarvis teeme seda meie ise aga mitte mingid aisbergid. Vaat siukeste saltodega tuleb neil vaesekestel tegeleda. Ja see avaldus ei õõnesta mitte mingilgi kombel suurt kangelastegu teises ilmasõjas nende endi jaoks. Sest see võit on juba n.ö. ära kanoniseeritud.

Tundub et moraalset kapitali ja ajaloo legitimatsiooni pakub sedapuhku siiski mitte otsene patuoinamehhanism G – võtmes vaid pigem selline kannatava märtri ja märterrahva skeem, mis on mingil algkujul identne ajaloolise kristuse lugemisega selle kohta et oli nõrk, oli ohver ja kannatas aga siis sai tugevaks ja tõusis üles ja nüüd maksab kõikidele kurjadele kätte. Väikese peetusega küll sest suur Kohtupäev tuleb ju alles hiljem aga on lubanud et maksab kätte ja kui lubas siis maksabki. See on ka Venemaa kui lunastaja rahva kontsept. Märter/ohver kes saab tugevaks ja tasub…

G jääb ohvri ja tema hääle juurde ja peab ohvri hääle esilekerkimist ajaloos kõige olulisemaks sündmuseks. Klassikaline teoloogia aga räägib ohvrist vaid hetkeliselt ja kohe saab ta tugevaks ja läheb taeva ja asub kättemaksu sepistama seal oma vaenlastele kes muuseas juhuslikult on ka meie rahva vaenlased. Siin nüüd siis see vahe klassikalise teoloogia skeemi ja G-i hüpoteesi   vahel. Klassikaline skeem töötab võimsalt. Ja igapäiselt. Iga kuriteoohver on riik mis oli sel hetkel ja selles isikus nõrk aga riik on kui vanem vend kes tuleb ja sekkub ja võtab asja üle ja maksab kätte.

Sellist rolli mängib siis riik kurjategija suhtes. Tugevaks saanud ohvri rolli. Ja kaaperdab nõnda kurjateo  ära vahetutelt asjaomastelt ja muudabki kurjategija nõndasama ohvriks. Ja nii on kõik ohvrid, kuriteo ohver, õigusemõistmise ohver/kurjategija, kelle süütu pere kannatab jt. Selle vastu aitab kurjateo mõnetine privatiseerimine, see et tegu taaskogukonnastatakse ehk sellega tegeletakse vahetu kogukonna konstekstis.

Advertisements

0 Responses to “Kangelane vs nägija”



  1. Lisa kommentaar

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s





%d bloggers like this: