Märter kui tunnistaja – õppematerjal

Martüürium

Oma puhtaimas vormis on martüürium vabatahtlik, teadlik, ja altruistlik valmisolek kannatada ja pakkuda oma elu oma aate nimel. Kristlik märter otsib kindlat surma. Islami traditsioon annab eesõiguse pühas sõjas dzihaadis surevale sõdurile kes püüdleb ennekõike vaenlase tapmisele ilma tingimata sealjuures oma elu kaotamata. Juudi traditsioon austab mitte ainult neid kes otsustavad tunnistada oma usku ohuga silmitsi, vaid ka neid kel mingitki valikuvõimalust ei ole.

Näiteid ajaloost

Märtrite ja martüüriumi alane kirjandus kätkeb nii ajaloolisi kui biograafilisi ülestähendusi nendest kes on altruistlikult oma elu andnud selleks et demonstreerida endi pühendumist oma kultuurile  või kogukonnale.  Need annaalid kätkevad ka oponentide mälestusi, kes kirjeldavaid märtreid lihtsalt kui kangekaelseid, eksistuses olevaid, reetureid või hereetikuid. Martüroloogiaid ja kiidulaule märtritele kanti sageli ette religioossetel teenistustel ja tihti olid need osaks kosmilisest lepingudraamast. Martüüriumi alased teoloogiad kirjutavad ette sobivad juhtumid selle ohverdusliku teo tarbeks. Sel juhul ootab märtrit tasu teispoolsuses. Märter ja märtri kogukond võivad oodata lunastust kurjadest jõududest mis toovad kaasa kannatust ja surma. Vahel lootsid märtrid ka õiglast kättemaksu oma vaenlastele ja nende kas tegelikele või sümboolsetele järglastele. 

Ehkki suur osa vastavast kirjandusest individualiseerib märtrit, on märterlus relioossne/poliitiline tegu mis leiab aset erinevate sotsiaalsete gruppide konfliktis. Tavaliselt produtseerib nõrgem neist gruppidest märtreid. Selline grupp jääb kindlaks ka piinamises ja seistes silmitsi hukkamistega. Sotsiaalne martüüriumi ülendamine on kõige paremini illustreeritud “Julgustuses märterluseks” , mille kirjutas kirikuisa Origenes aastal 235. Kumbki antagonistidest püüdleb kontrollile selles mis puudutab sündmuste tõlgendust. Nii mõistis Antiohhia Ingatus metsloomadega võitlemise hukka aastal 107 aga palus oma sõpru teda mitte püüda päästa veretunnistaja rollist ja nõnda talt ta surematuse krooni röövida. 

Ajalooliselt ei kerkinud martüürium esile seni kuni kultuur ühiskonnas selgesti ei eristunud ja ei saavutanud veel suhtelist autonoomsust sotsiaalsest struktuurist, enne kui ideed hakkasid funktsioneerima nagu sümbolid mille ümber ühiskond sai end mobiliseerida. Lääne ühiskonnas on Sokratese surm (399 aastal e. K.) Platoni esituses varaseks näiteks märterlusest kaitstava idee nimel. Makabeidest märtrid, nagu vana Eleaser ja Hannah seitse poega nii nagu kirjeldatud teises ja neljandas Makabeide raamatus on Origenese sõnul on näiteiks kristlaste innustamiseks. 

Näiteks Aqiva ben Yosef, Palestiinlane kellest räägitakse rabiinlikus kirjanduses kui Bar Kokbha mässu toetajast, kes hukati avalikult roomalste poolt aastal 135 e.K. keelu eiramise pärast Toorat õpetada. Husayn ibn Ali Abi Talib, prohvet  Muhammadi pojapoeg, kes tapeti 680 A.D. Karbala’s Iraagis peale kaotust Kaliif Yazid’le – tema mälestus ja eeskuju koos ta venna Kasan’i omaga on muutunud Shiitide jaoks keskseks.

Varased Kristlikud märtrid nagu Justinus Märter kes hukati teisel sajandil Marcus Aureliuse poolt peale tema ja Charita süüdimõistmist õõnestustegevuses aga ka Püha Sebastian kes puuriti läbi nooltest kristlaste tagakiusude ajal roomlaste poolt kolmanda sajandi lõpul. Lioni märtrite seas 177-l aastal oli palju naisi. Jan Hus, põletati Prahas 1415, ja ta on üks väljapaistvamaid protestantliku reformatsiooni märtreid. Michael Servetus ja augustiinlased Heinrich Vos ja Johannes Esch Brüsselis olid protestantidest märtrid kes hukati aastal 1553 peale paavstliku kohtu otsust. Tänapäevased poliitilised märtrid tekivad religioosses/poliitilises kontekstis. Näiteks peapiiskop Oscar Romero, kes tapeti 1980, tema vastuseisu tõttu El Salvadori valitsuse talupoegade vastastele repressioonidele.

Märtreid austavad martüroloogiate autorid. Näiteks Eusebiuse Kirikulugu ja Justinus Märtri ja tema kaaslaste märtüürium. 16-nda sajandi keskel kirjutas John Fox paavstlikest tagakiusudest Inglise protestantide vastu.  Kunstilistel väljendustel Al-Husayn ibn Mansur al-Hallaj-st, kes hukati 922 väidatava jumalik olemise tõttu, on Pärsias pikk ajalugu. Martüroloogiad mitte üksi ei asita meile detailiseeritud ajalugu paralleelselt ametlike teadetega vaid räägivad meile ka tasust märterluse eest.  Islami traditsioonis on selleks Halastuse ingel kes tutvustab märtrit paradiisis siis kui ta siseneb sinna läbi spetsiaalse ukse et pärida Allahi erilist soosingut.

Märtrite tegemist võib omistada organiseeritud süsteemidele nagu Rooma Kirik seda pühaks kuulutamise protsessis teeb. Juutidel ja moslemitel on protsess vähem formaalne. Lugupeetud õpetlene võib öelda kellegi kohta et see või teine oli märter. Nende staatus võib esile kerkida selleks et vastata kohaliku elanikkonna vajadustele. Keskaegsed populaarsemad märtrid olid Püha Robert, märterpoiss St. Edmunds (1190), väike Hugh Lincoln-st, kelle tapmine pandi süüks juutidele, kes selle tagajärjel aeti Inglismaalt välja. Jean d’Arc, põletati 1431, aga teda ei kanoniseeritud enne  1920 kui leidis aset leppimine Vatikani ja Prantsusmaa vahel peale Esimest Ilmasõda. Prantsuse Ultramontanistid, Rooma Katoliiklased põhja Alpides, leidsid endid samas seisus kui Rooma kristlased katakombides. Mitmed identifitseerinud märtrid tõstatasid aga nendekohase uurimise mille tulemusel mitmedki neist leiti olevat mitteautentsed. Joseph Goebbels, Hitleri propagandaminister, lõi ise varase natsi märtri kelle tapsid väidetavalt vasakpoolsed.

Märtrid sotsiaalses kontekstis

Märtrite tüübid ja võimalus märtreid luua sõltub suuresti riigi poliitilisest sõltumatusest ja riigi sisemisest võimust. Kogukond mis on nõrk aga tugevnemas loob märtreid nagu nood varases kristluses. Ideoloogia saab seal ülemvõimu isikliku ellujäämise ja kultuur looduse üle, seadus ja tsivilisatsioon bioloogilise enesesäilitamise ees. Sõltumatu ja ennastkehtestav ühiskond loob eesliinisõduritest märtreid. Allakäivas ühiskonnas on märtrid ohvriteks kes surevad vastu oma tahtmist ja soovi. Kaotanud ühiskond võib luua ka “antimärtreid” kes surevad teenides neid võitnud vastase ühiskonda. Nende endi ühiskond tajub neid kui kollaboratsioniste.

Vahel, siis kui märtüürium on ühiskondlikus kontekstis oluline, assotsieerub see enesetapuga. Suitsiid, isegi silmitsi vaenlasega on keelatud juutidel, kristlastel ja Islamis. Masada kaitsjad Roomalste vastu 73 aastal valisid Josephuse sõnul surma eelistusena orjuse ees. Need suitsiidid tõstatab küsimusi kaitsjate teadmiste kohta või siis paneb küsima kas need Masadas olidki juudid.  Augustinus pidas suitsiidi üheks mõrva vormiks ja hiljem ei võimaldatud suitsiidi sooritanutele enam Eukaristlikku matust. Suitsiidi moraal ei olnud probleemiks Sokratese aegses Ateenas.  Kui Hiina Sung’i dünastia administratsioon kaotas mongolitele 13-ndal sajandil sooritasid suitsiidi tuhanded inimesed kes vastasid nõnda oma sotsiaaalse olulisuse kaotusele ja päästisid sel viisil endi silmis isikliku au kuna nende maailm oli kokku varisenud.

Martüüriumi positiivne mõju väikeses kogukonnas tuleneb sellest et tegemist on ohverdusliku teoga. Märter on ohvritall kes sunnib võime (sõjaväge ja politseid) sooritama preesterlikku ohvritalitust. Kuna märter teeb seda mida Jumal soovib, saab vaenlane seeläbi meelitatud ohvri usku omaks võtma. Just seetõttu tapsid juudid Reinimaal aastal 1096 ise oma naised ja lapsed, hoolimata suitsiidikeelust sest nad eelistasid seda ise teha mitte aga lasta ebapuhastel ristisõdijatel preesterlikku rolli võtta.  Kuna märtrit tajutakse kui ohvrit kes läbi vereristimise saab oma pattudest puhastatud, siis võib ta surres ja ka peale surma ka teistele absolutsiooni anda. Läbi reliktide Katoliku süsteemis võib paluda neilt ka eestpalveid endi patust vabastamiseks. Märterlus võib ühendada vähemust vastu võtma karismaatilist autoriteeti. Ka ratsionaalsed organisatsioonilised argumendid vaenlasele vastuseisuks võivad saada märtri poolt energiseeritud. Ohverduslik tegu muudab majanduslikud ja poliitilised argumendid  pühadeks, muudab kogu konflikti pühaks ning paneb oma eesmärki mistahes hinnaga taga nõudma.  Ratsionaalsuse poolt legitimeeritud süsteem võib saada muudetud läbi märterluse. Märtrid, täis Püha Vaimu ja valmis kannatusteks, keda jõustab usk ja kogukonna toetus on aluseks märtrite pühaduse kujutamisele kunstis.

Võitlus märterluse tähenduse üle väljendub ka võitluses sündmuskoha üle. Märtrid eelistavad avalikku hukkamist. Tüüpiliselt need kes võimul on selle vastu et luua märtreid püüdes neid veenda oma meelt muutma. Kui need jõupingutused ebaõnnestuvad väidavad nad et tegu on tavalise kriminaaliga ja eelistavad mitteavalikku hukkamist. Aga see sündmus elab siiski edasi ajaloos ja märtri enda kogukonnas esiti ning alles hiljem ehk jõuab see ka ühiskonna peavoolusesse. Vahel on eesmärgiks kontrollida vähemust läbi hirmu. Näiteks olid avalikud põletamised inkvisitsiooniaegses Hispaanias enamjaolt sotsiaalse kontrolli vahendiks juutide ja mauride üle sest põletatud olid ristiusku pöördunud.

Ehkki märtüürium tavaliselt ei kätke otsest vägivalda vaenlase vastu on see siiski poliitiline akt mis annab vastasele moraalse ja psühholoogilise löögi. Martüürium käsikäes Islami jihad-ga aga kätkeb otsest vägivalda. Märtüürium püüab vähendada vastase poliitilist autoriteeti ja efektiivsust seades kahtluse alla võimude autoriteedi pühad alused. Martüürium võib ka tugevdada vastase tahet vähemuse alla surumiseks ja sel viisil politiseerida gruppide vahelist suhtlust.

Märter on eeskujuks vähemateks martüüriumiteks ja ohvriteks ustavate poolt. Süütus ja tsölibaat on kristluses sarnaselt funktsioneerinud. Väiksem martüürium islamis tähendab toimimist “Allahi tahte kohaselt”.

Märtrid tugevates ühiskondades võivad moodustada väikesi kogukondi suurema kogukonna sees. Nende rakukeste liikmed treenivad üksteist kannatusteks ja harjutavad märterlust ning hoiavad ülal üksteise võitlusvaimu. Martüroloogiad mängivad sellistes treeningutes olulist osa ning populariseerivad märtreid ka laiemas ühiskonnas. Märtrid on sageli sotsiaalsed juhid ning sageli võetakse neiks vaid inimesi kõrgklassist, eelistatavalt mehi.

Kogukonnad püüavad oma potentsiaalseid märtreid kontrollida nii nagu tehakse militantidega kes omas innus võivad põhjustada mässu mida ühiskond laiemalt ei toeta nii nagu sündis Bar Kokbha ülestõusuga roomlaste vastu.  Ühiskond seab reeglid defineerides võimalusi märterluseks. Islamis on märterlus kui enesetapp keelatud. Keskaegne Juudi filosoof  Maimonides püüdis kitsendada alust märterluseks väites et märter mõistab kõik oma tulevased järglased olematusse. Püha Augustinus püüdis tagasi hoida märterlusse tormavaid ja Püha Alexandria Cleemens ütles et keegi ei peaks taotlema märterlust kui teda selleks Jumal ise ei kutsu.

Domineerival grupil on terve relvaarsenal märtrite vastu. Sellega püütakse ühest küljest ära hoida märterlust ja uute märtrite teket assimileerides neid domineerivasse ühiskonda ja andes neile austusväärseid positsioone. Selline lähenemine annab tagasilööke siis kui vähemus ründab assimilante, nii nagu sündis Makabeide mässu ajal 165 e.K. kui seleukkidest valitsejad püüdsid juute helleniseerida. Teisalt võib võimul olev grupp vähemust julmalt taga kiusata ja tappa enam kui nemad suudavad uusi liikmeid värvata. Sellised tapmised saab delegeerida ka spetsialistidele domineerivas grupis nii nagu see SS erivägede kasutamise näol ka Natsi Saksas toimus. Domineeriv ühiskond võidab propangadasõja siis kui ta suudab esitada märtreid kui kriminaale või terroriste. Modernse riigi olulisismaks relvaks martüüriumi vastu on näidata seda kui mõttetust ja vananenut.

 

Advertisements

0 Responses to “Märter kui tunnistaja – õppematerjal”



  1. Lisa kommentaar

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s





%d bloggers like this: