Süü jagamisest

Vabandan eelmises lingis sisse jäänud vigade pärast. Muidu aga olen päris häämeelne tehtud materjali üle.

Kui öelda nagu mina omas ignorantsuses et metodist laskis teist (mille eest ma olen vabandanud) siis vahendab see sootuks erinevat sõnumit võrreldes sõnumiga et mitteusklikust mees laskis oma metodistist naist. See aga ei tähenda et sellised asjad sootuks võimatud oleksid. Olin kord ise ühel USA konverentsil kus arutleti mida teha taga otsitava vaimulikuga. Tähendab vaid seda et seekord olid asjad nõnda.

Üldiselt ei tahaks sellest rääki sest kaugelt pole õigust siin midagi jagada ega arutada, lähedalt on aga valus asjaosalistel. Aga just sarnaselt inimesed räägivad ja ega minagi seda väidet laest võtt, ikka ühelt teiselt netiküljelt. Umbes nii nad arutavad et ah oli seal metodistidel jälle mingi jama ja laskmine. Nii me räägime ja meil on üsna ükskõik kui asi meid lähedalt ei puuduta. Üldiselt pannakse konflikti osalised ühte patta ja distantseeritakse endid mõlemist osapoolest. Eks ole mu endagagi sarnaselt talitatud. Kui asi ennast ja lähedalt puudutab siis sarnaselt 50%50% süüd ei jagata vaid võetakse pooli sest teatakse lihtsalt enam. Või polariseerutakse asjaosaliste taha.

Mida ma öelda tahan on see et pole ka metodistid ise erinevad kui asi neid väga otseselt ei puutu. Kui puutub siis tahame me küll täpsust. Ja siis ei lepi me keegi enam sellega et 50 50. Ja ega siin usunimest miskit olene, olgu tegemist misatahes -istide või -lastega. Inimlik värk lihtsalt. Antud juhtum on suht selge. Mistahes ka ajend aga mees lasi naise maha.

Ja on süüdi ja läheb vangi pikaks ajaks ilmselt. Sellised kaasused toovad hästi välja sellegi vastuolu mis on Jumala armu absoluutsuse ja kohesuse ning inimaailma arusaamade vahel. Ja kogukond elik ühiskond saab lähtuda ikka ja üksnes viimasest. Ja tegelikult pole ka usukogukond praktikas ja oma sisemiselt dünaamikalt erinev ühtigi. Absoluutsus ja vahenditus on toredad printsiibid ainult et elada nende järgi on raske. Mina mõtlen ikka et kui arm on odavaks ja absoluutseks ja vahetuks muutunud ja kirik enam inimesi ei karista ega neid kirkukari ette kutsuta, siis ongi sekulaarne ühiskond asja üle võtt ja määrab karistusi, mida kristlasedki võivad käsitella kui meeleparanduse aegu.  

Kui nagu keegi ütles “mu homsedki patud on juba mulle andeks antud”, siis vast teisiti ei saagi. Kui kirikul pole enam hoobi et inimesi vastutavaina hoida, siis saabki seda vaid riik teha. Kirikule jääb nõnda vaid  odav andestus ja ega sedagi väga keegi ei taha. Ja siis püüab kirik näidata et ei ole odav ja et hoiame standardeid jms. Ja hakkab moraalselt viktimiserima omaenda liikmeid. Selle asemel et teenivalt armastada. Seda härrat tuleks nüüd kiiresti vaatama minna. Küllap seda tehaksegi, ma loodan vähemalt. Eks pea kristlased ennekõike neid teenima keda teised viktimiseerivad ja hoolimata sellest kas õigusega või mitte. Viktimiseerijatel on ikka õigus. Sest õigus ongi kogukonna konsensus. Mitte midagi absoluutselt objektiivset, saati siis isikulist. Õigus on kogukondlik moraliseerimine, millega kristlastel ei peaks midagi ühist olema. Nii et pooli tuleb võtta aga alati ennekõige kannataja poolt. Kes on aga kannataja. See ennekõike kes on juba surnud, siis kindlasti kurjategija ja sageli on nii et kõige enam kannatavad kolmandad osapooled, antud kaasuses siis lapsed. Paraku on ka kriminaalsüsteemil omad ohvrid ja sageli ongi need kurjategijate omaksed, kes kaotavad leivateenija.   

Luther oli teoloog kes ehk kõige paremini seda skisofreeniat ära tabas milles me elame ja töötaski välja oma kahes maailmas elamise paradoksaalse teoloogia. Et oleme samaegselt õigeksmõistetud ja patused. Et patusta julgesti aga usu veel julgemini jms. Aga see luterlik vahetegemine Jumala kahel käel, riigil ja kirikul on mõneti paratamatu, sest maailm ei ole ühene. Ja vahetegemine ka iseenda sees, kes me kahe kuningriigi inimesed korraga oleme ka see on paratamatu. Muidu on asi veelgi hullem ehk.

Nii et teinekord mõtle  sügavamalt järgi enne kui sa ütled et ah oli seal jälle mingi metodistide laskmine. …. Selline väike manitsus siis, ennekõike iseendale.

Advertisements

0 Responses to “Süü jagamisest”



  1. Lisa kommentaar

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s





%d bloggers like this: