Ruitlus

f946dbc0b44dd90Mul oli kunagi sõber Kanarbik. Tema nimest sai tuletatud omadussõna kanarbiklikkus, mis on tegija omadussõna tänini ehkki Kanarbik ise end juba aegu tagasi surnuks jõi. Ta oli normatiivselt kanarbikklik. Ühel ilusal tööluusihommikul istusime Toompea vaateplatvormi kõrval jalad sügaviku kohal rippu ja jõime veini. Kanarbiku proua on tänini tegija ja alles hiljuti mingit ajakirja toimetas, mis tõestab taas ja veelkord mida Lauristin ütles et Eesti mehed elavad skandaalselt vähe. Aga joovad skandaalselt palju. Seega pikemas perspektiivsi ikkagi ei kanna. Ei kanna ära, ei kanna välja.

Nõnda siis ka ruitlusega et ruitleks õige. Ma ruitlen, sa ruitled, ta ruitleb, me ruitleme, te ruitlete, nad ruitlevad. Ruidelda. Ruitlemine on väga tähelepanutootlik tegevus aga kaua võib. Mul on oma missioon elus – kui keegi vaid ütleks et milline see on? Ja ma olen ligi 10 a vanem kui Ruitlane. Aga muidu pole hullu.

Küsiksin ruitlemis definitsiooni: ruitlema – tuletatud kirjanikunimest Ruitlane. Ruitlema tähendab elunägemist ja elust rääkimist utreeritud ja absurdihuumorlikult üldistavas võtmes. Näiteks Vene sõjavägi või naine. Kuna nimetatud aladest on Ruitlane raamatu teinud siis on antud elualad juba ruideldud. Loodame et kirjanik jõuab elu jooksul ära ruidelda veel mitmeidki elualu.

Tabasin end täna alatult mõttelt et mis viga oli sel Aureliusel stoik olla ja oludega leppida kui ta ise parasjagu keiser oli. Siis ehk lepiks isegi kergemini.

Aga mina jah, ma olen seesama Toomas, kes su järgi roomas kui sa olid koomas. vms. Aga Eesti kirjandusest siis. Vastuseks Väljatagusele jutule/halale et Eesti kirjanduse lugemine olla mahavistud aeg. Väljatagusus on fenomen, on buduaar millel on oma perenaine Gertrud Stein http://et.wikipedia.org/wiki/Gertrude_Steinehk küll selles inkarnatsioonis on tal vähe teine nimi. http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/article.php?id=17510612&com=1&s=1&no=70720

See on väljatagune virtuaalruum.Miks mitte pikkida omi kirjeid linkidega. Kunagi oli säärane tädi Nelli Rohtvee kes nõnda tegi. Siin tuleb nüüd Nelli http://old.artun.ee/~nelli/nelli.html

Nelli Teataja, Eesti vaba ajakirjanduse lipulaev on/ei ole tema järgi nime saanud. Nelli on tubli nishileht mida tuleks tublisti saneerida aga keegi ei kuula mind. Pealegi on SL õhtuleht kaldalt ära röövinud Nelli riided. http://old.artun.ee/~nelli/nelli.html See SL on selline kollaselt moraliseeriv leht mis küsib ajuti saatuse järele. http://et.wikipedia.org/wiki/Saatus Saatus nimisõnana on saatan. http://et.wikipedia.org/wiki/Saatan. Satan on tegelikult üks Tsehhi hokimängija.

 Mida ma oskan öelda on see et tuleb leppida nii nagu sa endaga viimaks lepid nii ka eesti kirjandusega. http://piiblikursus.advent.ee/teema_vaatamine.php?teema_id=29 Helga Nõu pean väga heaks, mina isiklikult ja mõndagi veel. “Ood mingile rebasele. Vist punasele. Või surnud. Oih lastud. http://et.wikipedia.org/wiki/Rebane

http://n2dalaautor.wordpress.com/2009/01/26/helga-nou/

Eesti kirjandus on  nagu omaenda ekskrement.  Kuidas sa end ikka tast päriselt lahti ütled. Ekskrement on ju hea tahte saadik, see osa sinust mis muust osast varem mullaks saab. Otsib loodusega lepitust ja omaksvõttu enne kui ise järele jõuad. Nii ka kirjandus otsib mullaks saamist aga kestab vahel kauemgi kui kirjanik. Sellepärast vist teda eritataksegi. Või mine sa tea. Olgu, lähen ja tean. Kirjandus on siis selline vähe püsivam ekskrement. Uskuge mind ma olen töödanud Paljassaares, ma tean. Ma tean ekskrementide viimast otsa. Suur osa noist saab mehepõhjasetteks aga tummisem osa läheb mudaväljakutele kuivama ja siis haljastusse. Ja Anna Haaval oli õigus et kulmudest süttivad tähed. Või mis iganes. Ja Tuklal oli õigus kui ta juba lapsena ihales merd. 

Ehkki need noored skandalistid on vähe tüütud lihtsalt. Aga kui kirjanik ei ole kuri ja väga ei karju siis pole raske teda ära kannatada. Ega ta leiba küsi, nagu öeldakse. Liiga ligidale ei tohiks neid aga siiski ladustada. Võib hakata vabalt leiba küsima. On arvutiiluks nagu keegi tabavalt ütles. Ilutseb ja küsib leiba. Sestap tuleks kirjanikke, eriti meeskirjanikke ladustada kuhugi elamisest eemale. Mina pakuksin maal sageli jõude seisvaid kartulikeldreid kui parimat paika meeskirjanike ladustamiseks. Naiskirjanikud on aga nagu elavhõbe ja neid ei õnnestu niikuinii ladustada.

Meeskirjanikku tuleks aga suunata leiba küsima mitte oma majapidamisest vaid pigem KULKALT, eriti nn.  Viioli ehk maksa tsirrodeerimise fondist. Olgu see siis kommunaalmaks või mida iganes. Maks on elav shagräännahk meeskirjaniku parema roidekaare all. Ott ikka sealt sai kui õhetades õhtul vastu tuli. Ise ütles. Vähe sai. Kui aga eesti kirjanik on kuri nagu mingi Urmet http://et.wikipedia.org/wiki/Jaak_Urmet siis hoia tast eemale ja ära ilma kaitsevahenditeta talle ligidale mine. Kui peale astud,  siis salvab. Nõuab täisvärvides ajalugu.

Minu isiklik kogemus oli aga kellegi Martsoniga kes mind põhimõtteliselt ei avaldanud. Peale seda kui olin Tähekeses tulbi neli aastat Jaan Rannapi poolt avaldamist leidnud. Aga siis tuli tema oma kambaga ja oligi kõik. Korruptsioonivastane võitlus Eestis tähendab seda et tuleb teiste korruptsioon asendada enda ja enda omade omaga. Aga tagasivaates oli tal ilmselt õigus. Nii see vist praktikas käib. Aga muidu on Eesti kirjanikud täitsa ok. 

Noored naiskirjanikud eriti kes endid ajuti paljaks ajavad. Need käivad koidupuhkel emajõest joomas kui päike tõusma end asutab. Ja siis on seal hordid mehi kes neid lihtsalt vaatavad. Määravad ja vaatavad. 253 liiki on juba ära määratud. Praegu, just praegu neilsamadel hetkedel toimub noorte naiskirjanike sügismigratsioon. Kui ma tööle tulin just siis lendas Kerttu Rakke madalalt üle ja suundus Vahemere äärde nn. lõbusate teadustega (gaia scientia) http://books.google.ee/books?id=_0yxAgDoOQQC&pg=PA66&lpg=PA66&dq=gaia+scientia&source=bl&ots=7fvFiH-qLL&sig=4pQxAblSeASLhw-QrAS5YQdQ7tM&hl=et&ei=aTjMSu-BBYye_Aa1q9CgBQ&sa=X&oi=book_result&ct=result&resnum=5#v=onepage&q=gaia%20scientia&f=falsetegelema. 

Eesti noor naiskirjanik on kena vaadata reeglina. Olin kord lapsena Pirita rannas kus kogunes terve meestehulk ühe päävitava noore naiskirjaniku ligidusse ja seal nad siis muudkui jõid longerot ja vedasid kihla et millal kirjanik end ometi selili keerab. Tõeliselt spontaanne rahvakogunemine oli. Sellistest spontaansetest kogenemistest ju algabki kodanikuühiskond peale. Ükskord on Eesti kodanikuriik. Hetkeks tekkis seal Pirita rannas Eesti kodanikuühiskond. Ümber kirjaniku tekkis. Nii et kirjanik on sotsiaalselt oluline.

Ei tea kas keeras selili, ei jõud ära oodata. Eesti noor naiskirjanik on selili lamades kenam kui kõhuli. Ja vananeda nad ei oska. Hakkavad rapsima. Väärikalt ei oska, nagu Doris, tema oskab. Tema suur väärikas emahirv lagendikul. Kannab pead nagu lippu. Tea mis värvides see lipp on? 

Eesti kirjandus on täitsa ok. Noored on vaid häälekalt rumalad aga vanematel pole viga midagi.

Lisaksin siis ühe pildi seljaga lugeja poole olevatest noortest naiskirjanikest. Et oleks lõbusam vaadata. Eesti omad on nood kaks seal vasakul sinistes undrukutes. Nii nad endid säält emajõest jooma asutavadki.

Pole viga kohe saan tuju tõsisemaks ja siis jätkame religioonivaatlusi.

Pildid on siis kirjanikest, sellest nellist kelle järgi leht nime saand on ja ekskrementidest. Laanepüü omadest sedapuhku. Ülemise pildi kohta niipalju et see on äraarvamispilt. Kumb neist on noor eesti naiskirjanik ja kumb vanem vene naiskirjanik?

6%20hot%20chicks%20in%20Red%20Latexfile-786359laanep%C3%BC%C3%BC+v%C3%A4ljaheide

Siit edasi tulekski siis Eesti kirjanike taksonoomia:

Hea kirjanik – Helga Nõu

väärikalt vananev kirjanik – Doris Kareva

surnud kirjanik – ei mäleta

surnud hea kirjanik – Üdi

noor migreeruv naiskirjanik – Kertu Rakke

räuskav kirjanik – Rooste

kuri kirjanik – Urmet

kodukorrumpeerunud kirjanik – Ilona

naljakas kirjanik – Ruitlane

kõiketeadev kirjanik – Mutt, Kivirähk

eee…

täiendage ise edasi

virtuaalkirjanik – Nelli Rohtvee

orientatsiooniga kirjanik – Tode

avaldamispuudega kirjanik – neid on tuhandeid

niih sai nüüd vist kõik ära nimetatud?

Advertisements

2 Responses to “Ruitlus”


  1. 1 ruitlane 7.10.2009, 10:02

    Väga meelitatud olen, lugedes ruitlase, kui NL kirjaoskamatute bürokraatide nimemoonutuse tulemi eestindamisest. Ruitlane tekkis nime Rüütli kirjaoskamatute poolt korduvast ümberkirjutamisest. See selleks.

    Eks igaüks arvab ise ja igaühel on oma arvamisele loomupärane õigus… Kaht asja tahaks korrigeerida, sellele inimesele kes märkis viha ja Sulle Andres, kes Sa mainisit nalja. Need on 2 asja mida ma kunagi ei tee.

    aga äitähh toetamast,

    Teie Allumatu Teener,
    ruitlane

  2. 2 andrus 7.10.2009, 11:44

    Kalevipoeg vilksatas korraks. Mõõgaga käsi Kääpa jõest. Tegelt on nii et ruidelda tulekski teistel, mitte vanameistril endal.

    Tema treigu aga muudkui uusi lugusid edasi. Seni kuni vähegi tuleb. Ja tabagu tasakaalu et päris maha ei jäta nii et tera nüriks läheks ja üle ka ei pingutaks, nii ära kooletab.

    Ja väikeseid naisi on muusadeks tarvis jätkuvalt. Neid kulub, karta on, et hulgi. Meie siin ei arva et kui papp jääaugus ujub siis see tingimata tema usuveendega seotud oleks. Pääsi et ujub.

    Ruitlejad on koolkond mis vanameistri poolt toodetud normatiivtekstide ja suuliste ütete alusel edasi ruitleb. Interpreteerib, tuletab eetilisi tulemeid.

    Näiteks või seda et siga pole/on hea süüa. Nii kujutan ma seda ette. Nii et sinu riik tulgu aga sina ise ära tule….

    Piisab kirjamustaga lehtedest…. või värelevast sõnast härmatunud õhus.


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s





%d bloggers like this: